Obsah (6)

§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1328 Määruse tegemise aeg 6. august 2020 Kohtunik Roby Koik Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks asendada

) § 121 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. 4.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud haldusasjas nr 3-20-874 kaebuse, mille nõue ja alus kattuvad praeguses kohtuasjas esitatud kaebusega. Kaebaja taotleb mõlemas kaebuses vangla kohustamist asendada vangla menüüs olev kalaseljanka teiste toiduainetega. Vaatamata sellele, et haldusasjas nr 3-20-874 taotleb kaebaja kalaseljanka asendamist konkreetselt 350 g õuntega ning käesolevas asjas asendamist kas puuviljade, köögiviljade või kanamunaga või lihtsalt kalaga, on kaebaja tahe ja eesmärk, et menüüs olev kalaseljanka asendataks muu toiduainega. Seega kattuvad kohtu hinnangul kohtuasjas nr 3-20-874 esitatud nõue ja alus ilmselgelt praeguse kaebuse nõude ja alusega. Kaebuse rahuldamisel ei teeks kohus kummaski kaebuses vanglale definitiivset ettekirjutust, milliste toiduainetega seljanka tuleks kaebaja tahtel asendada. Vastav otsustuspädevus on vanglal. 4.
2. Kohtuasjas nr 3-20-874 võttis Tartu Halduskohus
3. juuli
4. a määrusega (resolutsiooni p 5) menetlusse N. Lilitškini kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks asendada osaliselt kaebajale pakutav toit teiste toiduainetega. Seega on varasem samasisuline kaebus kohtu menetluses

§ 121

lg 1 p 3 tähenduses ning üksteist dubleerivad menetlused ei ole lubatud, need ei ole ka kaebaja õiguste kaitseks vajalikud. Kaebajal tuleb jätkata oma nõudega varasemas menetluses ehk asjas nr 3-20-874. 4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kohustamisnõude

§ 121lg 1 p 3 alusel.

5. Kohus on seisukohal, et kaebus tuvastamisnõude osas kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

5.1. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. 5.

1. Kohus leiab, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda põhieesmärki. Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk, et vangla asendaks menüüs oleva kalaseljanka tema jaoks teiste toiduainetega. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend, s.o kohustamisnõue, mille osas on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseadus § 11 lg 5). Kaebaja esitas vanglale vastavasisulise taotluse ja vaide, kuid vangla tagastas kaebaja pöördumised läbivaatamatult. Sarnaselt käesolevale asjale nähtub ka kohtuasja nr 3-20-874 materjalidest, 2 et kaebaja on vangla poole pöördunud ka varasemalt samasisulise taotlusega (asendada kalaseljanka teiste toiduainetega) ning vangla on taotluse ja vaide tagastanud läbivaatamatult. Vangla teatas kohtuasja nr 3-20-874 vastuses kohtunõudele, et vangla tagastas kaebaja pöördumised õigusvastaselt ning kaebajal on seega vangla kohustamisnõudes läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on kaebaja kasutanud enda eesmärgi saavutamiseks tõhusamat vahendit ning kohus võttis kaebaja põhinõude menetlusse (vt käesoleva määrus p 4.1.). Kuna käesoleva tuvastamisnõude sisuks on, et vangla menetleks kaebaja taotlusi seoses kalaseljanka asendamise küsimusega ning kaebaja sellesisuline nõue on kohtu menetluses, ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on kasutanud oma õiguste kaitseks tõhusamat õiguskaitsevahendit, s.o esitanud vangla vastu kohustamisnõude. 5.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tuvastamisnõude esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks ehk kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks. Seepärast tagastab kohus N. Lilitškini tuvastamisnõue kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

6. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II

1. Kaebaja on kaebuses kohtule esitanud soovi, et temale antakse advokaat, mida kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks. Kohus jätab eelnimetatud taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on varasematel aastatel korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses ning suutnud kaebustes üldjuhul arusaadavalt välja tuua kaebuse nõude ja aluse. Ühtlasi on kohtul haldusasjades tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline iseseisvalt halduskohtumenetluses osalema ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusabi taotlus
2. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluse lahendamiseks vajadust ning kohus jätab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3