) § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 3 Pooled ei vaidle, et lepingu kohaselt pidi kostja hagejale osutama järgnevaid teenuseid: hageja veebilehe www.five.ee SEO, siseturundus ja analüütika ning kostja pidi temale osutatud teenuste eest maksma tasu. Pooled ei vaidle, et lepingus kokkulepitud teenuse eesmärgiks oli saavutada internetis hageja veebilehe www.five.ee parem leitavus ning veenev on kostja väide, et hageja veebilehe parem leitavuseks tuli seda kostjal teha eelkõige läbi pakkumuses loetletud tegevuste: jälgida ja analüüsida veebis toimuvat, märksõnade positsioone ja konkurente. Tuli leida uusi võimalusi, kuidas toetada sisude levitamist ja võimendamist. Vaidlust ei ole, et AdaptiveSEO™ igakuine teenus sisaldab järgmisi töid: 1) märksõnad ja sisude optimeerimine (olemasolevate märksõnade positsioonide jälgimine; märksõnade valimine sisustrateegiaks; välisblogide postitamisvõimaluste otsimine; backlinkide tegemine tõstmaks kodulehe autoriteetsust; konkurentide analüüsimine (backlinks); märksõnade maandumislehtede monitooring (Gshift); siselinkimine; 2) veebileht ( katkiste linkide kontroll ja parandamine; Webmaster Tools-i jälgimine, s.o. indekseerimise vigade kontroll; Goalide kontroll/parandamine; 3) üldine (üldised soovitused lehe nähtavuse parandamiseks; ülevaatlik AdaptiveSEO™ raport, s.o. positsioonid, külastused, sotsiaalsed signaalid jne). Pooled ei vaidle, et üldtingimuste p 5.1. kohaselt tellija maksab täitjale tasu pakkumuses toodud tingimustel ja korras, pakkumuse puudumise korral aga täitja hinnakirja alusel, vastavalt täitja poolt väljastatud arvele. Arve maksetähtajaks on 7 päeva. Üldtingimuste p 5.2. järgi kui pakkumuses ei ole toodud teisiti väljastab täitja tasu arve üks kord kuus jooksval kuul osutatud teenuse eest; p 5.3. järgi täitja väljastab meedia kuluarved (nt Google, Facebook jms) üks kord kuus iga kuu järgmisel kuul teenuste osutamiseks ostetud meediateenuse eest ning p 5.4. järgi täitja väljastab tarkvara litsentsitasu arved üks kord kuus jooksval kuul tarkvara kasutamise eest. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale 24.10.2017 teatanud, et soovib pooltevahelise lepingu üles öelda (t.l. 24). Tulenevalt
§-st 655 lg 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Pooled ei vaidle selle üle, et nendevaheline leping on lõppenud, kuid pooled vaidlevad lepingu lõppemise kuupäeva osas. Kuna mõistlik on arvata, et kostja sai hageja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kätte 24.10.2017, siis tuleb kohtu arvates lugeda pooltevaheline leping lõppenuks peale ülesütlesmise tahteavalduse kättesaamist, s.o. peale 24.10.2017 (t.l. 24). Pooled ei vaidle, et peale lepingu ülesütlemist kostja hagejale teenuseid osutanud ei ole. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli kohustus tasuda kostjale poolte vahel sõlmitud lepingu alusel hagejale esitatud arved, eelkõige arved kogusummas 8 161,32 eurot, millised on hageja poolt tasutud (t.l. 31-39).
lg 1 järgi kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.
lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
alusel, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Vaidlust ei ole, et hageja ostis kostjalt turundusplaani ettevalmistamiseks lepingu osana Five.ee SEO auditi (t.l. 10-15). Vaidlust ei ole selle üle, et peale ettevalmistavaid tegevusi turundustegevuseks pidi kostja osutama hagejale igakuuliselt teenuseid ja hageja pidi temale osutatud teenuste eest igakuuliselt tasuma. Vaidlust ei ole, et pakkumuse teenuse osutamise osas 4 olid pooled kokku leppinud, et kostja osutab hagejale teenust igakuiselt ja saadab hagejale iga kuu alguses (kuni
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Hageja ei ole põhistanud, milles seisneb üldtingimuste p 2.5. ebamõistlikkus hageja suhtes, s.o. kuidas see punkt saab kahjustada hagejat ja seda siis ebamõistlikkusest lähtudes, s.o. mõlema lepingupoole õigusi ja kohustusi lepingus kaaludes. Vaidlust, ei ole, et hagejal oli võimalus lepingu üldtingimustega tutvuda ja leppida kokku üldtingimustest erinevalt. Ka võlaõigusseaduses sätestatu, kui töövõtuleping sõlmitakse isiku majandustegevuses, siis eeldatakse, et isik vaatab temale üle antava töö üle. Igal juhul on mõistlik eeldada, et enne arvete tasumist on tehtud töö üle vaadatud, sest vastupidisel juhul ei tekikski tellijal tasu maksmise kohustust. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et pooltevahelise lepingu üldtingimuse p 2.5 on hagejat ebamõistlikult kahjustav. Vaidlust ei ole, et kostja on vastavalt kokkuleppele esitanud hagejale iga kuu ekirja teel arvetel märgitud töödest ja tulemustest raportid (t.l. 72-98). Pooled ei vaidle, et hageja ei ole kostjale peale raportite, s.o. tulemi üle andmist esitanud vastuväiteid, s.o. põhjendatud vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul ning vaidlust ei ole selle üle, et hageja on tasunud kostjale poolte vahel sõlmitud lepingu alusel hagejale esitatud arved kogusummas 8 161,32 eurot (t.l. 31-37). Seega vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele saab lugeda tõendatuks kostja väited, et kostja on hagiavalduses esitatud teenused, mille eest on hagejale esitatud arved, hagejale üle andnud. Igal juhul saab kohtu arvates hagejapoolset arvete tasumist tõlgendada kui hageja tahtevaldust vastu võtta kostja poolt tehtud töö. Seega ei leidnud kohtu poolt tuvastamist hageja väide nagu hageja ei oleks võtnud kostja tehtud tööd, mistõttu hageja ei oleks pidanudki kostjale tehtud töö eest tasuma ning kostjal oleks kohustus hagejale raha tagastada või kostja oleks viivituses hagejale raha tagastamisega. Hageja leiab, et kostja osutatud teenus ei vastanud pooltevahelisele lepingutingimustele. Kohus arvates ei nähtu aga pooltevahelisest kirjavahetusest hageja konkreetseid etteheiteid kostja tehtavale tööle, sh väidetavatele konkreetsetele lepingurikkumistele (t.l. 23-27). Kohus nõustub kostjaga, et kirjavahetusest nähtub pooltevaheline infovahetus lepingu täitmise käigust (t.l. 1627). Hageja väide, et tema 11.06.2018 ekirjast peaks järelduma hageja rahulolematus kostja konkreetse teenuse suhtes, ei ole veenev (t.l. 110). Vaidlust ei ole, et hageja on ka peale 11.06.2018 jätkanud lepingulist suhet, võtnud vastu raportite alusel töö ja tasunud arveid. 5
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.
lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt kirjeldama.
lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
lg 1 alusel võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.
lg 2 järgi töö ülevaatamise kohustuse täitmatajätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko talle ülemineku ajal.
lg 1 sätestab, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
lg 5 järgi, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee sea mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
lg 6 järgi kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamise või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Pooled ei vaidle, et lepingu eesmärgiks oli hageja veebinähtavuse, orgaaniliste külastuste kasv ning seeläbi ka päringute/ostude kasv ehk konversioon. Kuigi hageja etteheidetest kostja tööle võib käesolevas hagimenetluses järeldada, et hageja väidete kohaselt oleksid pidanud lepingulised eesmärgid eelkõige tagama hagejale iga kuu rohkem kliente ja tõstma seeläbi müügikäivet, siis vaidlevad pooled selle üle, kas see oli kostja kohustuseks (t.l. 17 pöördel).
lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Asjaolust, et hageja peale lepingu sõlmimist selgesõnaliselt annab teada kostjale, et tema sooviks on kolme uue kliendi lisandumine ei tõenda samuti, et kostja lepingu sõlmimisel oleks võtnud endale kohustuse tagada hagejale igakuuliselt kolm uut klienti (t.l. 9). Kostja on veenvalt põhistanud, et poolte vahel kokku lepitud eeltoodud loetletud teenused ei taga hageja väidetut, et hageja veebilehe leitavuse järgselt suureneks hageja klientide arv ja müügikäive. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled oleksid ühiselt kokku leppinud, et kostja osutatav teenus peab hagejale tagama rohkem püsikliente ja suurema müügikäive. Pooled ei vaidle, selle üle, et hageja ei ole kostjale kirjeldanud missuguseid lepingutingimusi on väidetavalt kostja rikkunud ei üheski avalduses kostjale ega lepingu ülesütlemise avalduses. Hageja arvamus iseenesest peale lepingu lõpetamist tuginedes kolmandate isikute hinnangule, 6 kust siiski ei selgu, missugune kostja töö ei vasta hageja ja kostja vahel kokku lepitud tingimustele, et kostja pole oma lepingulisi kohustusi täitnud vastavalt hageja ootustele, ei luba jätta tasumata kostja poolt tehtud töö eest (t.l. 29-30, 40, 108-109). Kohtu arvates ei ole kolmandate isikute hinnangutest võimalik järeldada, et kostja esitatud raportid kostja poolt tehtud tööde kohta tõendaksid, et kostja tehtud töö on olnud puudustega. Ka asjaolust, et kostja poolt tehtud tööd võisid olla puudustega ei saa iseenesest järeldada nagu hageja ei oleks neid töid vastu võtnud. Kohus nõustub ka kostjaga, et kui lepingu tähtajaks oli 12 kuud ning leping on lõpetatud enne tähtaega, siis ei ole kohane rääkida lepinguliste eesmärkide saavutamisest enne lepingu tähtaega. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Seega ei ole hageja tõendanud muuhulgas oma väidet, et hageja oli õigus pooltevaheline leping üles öelda väidetava kostja lepingu rikkumise tõttu. Pooled ei vaidle, et hageja/vastuhagi kostjal on seniajani tasumata tähtajaks kaks arvet kogusummas 1 956 eurot. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja on kohustatud kostjale tasuma 19.09.2017 arve 1015 maksmise tähtajaga 26.09.2017 summas 978 eurot ja 19.10.2017 arve 1039 maksmise tähtajaga 26.10.21019 summas 978 eurot (t.l. 38, 39). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on arvetel märgitud tööd kostjalt vastu võtnud. Pooled ei vaidle, et eeltoodud arvetel nimetatud teenuste ülevaate kohta on kostja saatnud hagejale raportid (t.l. 89-98). Kuna hagejale on esitatud poolte kokkuleppel raportid kostja poolt tehtud töödest, hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud vastuväiteid raportitele, siis on kostja tõendanud, et vastavalt poolte vahelisele lepingule tuleb kostja poolt tehtud tööd lugeda hageja poolt vastuvõetuks. Kohus jääb ülaltoodud seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tehtud tööd, s.h. 19.09.2017 ja 26.09.2017 arvete aluseks olevad tööd, ei vastanud lepingu tingimustele. Kuna kostja on hagejale andnud tema poolt teostatud töö üle, siis on hagejal vastavalt lepingule kohustus tehtud töö eest maksta tasu vastavalt hagejale esitatud arvete alusel.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust on vastuhagi kostja kohustatud vastuhagi hagejale tasuma temale osutatud teenuste eest 1 956 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et lepingu üldtingimuste punkti 5.5 järgi on pooled kokku leppinud, et tasu maksmisega viivitamisel maksab tellija täitjale viivist 0,1% kalendripäevas kohaselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Vaidlust ei ole, et hageja/vastuhagi kostja on kõigi üheksa arve tasumisega olnud viivituses vastavalt kostja arvestusele (t.l. 99). Hageja/vastuhagi kostja vastuhagi hageja/kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud pole. Tuvastatud on, et kui arve 564 (arve lõpunumbrid) tasumise tähtaeg oli
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.