2 nimetatud karistusest raskema -juhtimisõigus äravõtmise ning seda keskmises määras -3 kuuks, ehki raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel ei esinenud. Kaebuses viidatakse sellele, et PPA on arvestanud Urmas Johansoni karistust , mis peaks olema kairtsusregistrist kustustatud ning see ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kaebuse märgitakse, et PPA on karistuse määramisel arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega ja kolme kehtiva piirkiiruse ületamise eest määratud karistusega, ehkki karistusregister seda nii ei kajasta. Kaebuses ollakse seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole Urmas Johansonile proportsionaalne karistus, arvestades tema rikkumist. Menetlusalusele isikule, arvestades tema elukohta ja töökohta, on vajalik mootorsõiduki kasutamise õigus. Taotletakse PPA Lõuna Prefektuuri 5.02.2020 otsus väärteoasjas 2780.20.000201 tühistada ja teha asjas uus otsus, millega määrata menelusalusele isikule karistusena rahatrahv. Altrenatiivselt taotleti kohtult teha uus otsus, millega määrata menelusalusele isikule karistuseks rahatrahv ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele( tl. 24- 26) ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb kohtult kaebus jätta rahuldamata. Märgitakse, et PPA Lõuna Prefektuur on karistuse 2 kohaldamisel lähtunud KarS § 56 sätetest ning viidatakse menetlusaluse süü suurusele, mis tingis temale kohaldatud karistuse. Märgitaks, et PPA Lõuna Prefektuur on lähtunud otsuse tegemisel ka sellet, et menetlusalust isikut on varem samasuguste rikkumiset eest korduvalt karistatud. Möödasõit ja kiiruseületamise on ohtlikud manöövrid ning nende nõuete rikkumisse tuleb tõsiselt suhtuda. Rahatrahvid ei ole olnud menetlusalusele isikule mõjusaks karistuseks. Viiamse 10 aasta jooksul on menetlusalust isikut karistatud kiiruseületamise eest 20 korral. Kaebajalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud
PPA Lõuna Prefektur on seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. Prefektuur viitab, et kaebaja vajadus juhtimisõiguse järele ei tekkinud alles pärast kiiruse ületamist ; on kohatu teha etteheiteid menetlejale seaduse alusel ja seadusega kooskõlas määratud karistusele. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.
lg 2 p 1 ja lg 5 järgi võib Maanteeamet või teeomanik olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulavälisel teel
lg 1 p-s 1 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või
lg 4 alusel suurendada kuni 120 km/h.
lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima
§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.
Nii tuleneb sealt, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut (
lg 1), sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni (
lg 2), sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni (
lg 3) ning sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni (
Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Urmas Johanson 7.01.2020 Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 173 km-l juhtis mootorsõidukit Audi Q 7 reg nr. XXX asulavälisel teel kiirusega 119+/-5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Kiirus oli mõõdetud kiirusemõõteseadmega Stalker DSR 2X DP021106. Väärteomenetluses on Urmas Johansoni poolt sõidukiiruse ületamine tõendatud kiirusemõõtmisel tehtud asja materjalide juures olnud ning kohtu poolt vaadeldud videosalvestusega mis koosnes kolmest failist. Audi liikumise kiirus 119 km/h on fikseeritud videosalvestusel -547 lõpuga fail. Videosalvestiselt nähtub, et see kiirus fikseeriti pärast Audi juhi Urmas Johansoni poolt tehtud möödasõitu. Videosalvestiselt on näha, et möödasõidu ajal oli Urmas Johansoni poolt juhitud sõiduki Audi kiirus veel suurem. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl.33) tõendab eelkirjeldatud videosalvestises toodud andmeid Urmas Johansoni poolt juhitud sõiduki Audi Q7 kohta- Urmas Johanson 7.01.2020 Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 173 km-l juhtis mootorsõidukit 3 Audi Q 7 reg nr. XXX asulavälisel teel kiirusega 119+/-5 km/h. Teekate oli märg ja oli pime aeg. Juhile näidati kiirusemõõteseadme näitu ning juht on selle kohta ka allkirja andnud. Arvestades laiendmäärmatust sõiduki kiirusena tuvastatud 114 km/h. Ka menetlusalune isik ei ole seda vaidlustanud tema poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmist. Nagu märgitud eespool, on asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks reeglina 90 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 33-34) kinnitab, et teelõik, kus Urmas Johanson sõidukit juhtis, ei kuulunud erandkiirusega teelõikude hulka, vaid sealgi oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks
Seega ületas Urmas Johanson
lg 1 p 1 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h ning järelikult olid tema käitumises
S) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seejuures paneb isik teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtu hinnangul Urmas Johanson ületas tahtlikult sõidukiirust. Ta ei ole algaja juht, kes ei adu millise kiirusega sõidab ja kuidas sõiduk reageerib gaasipedaali vajutamisele. Menetlusaluse isik on väitnud kaebuses ja ka kohtus , et püüdis vältida ohtlikke olukordi ning sõita mööda eesliikuvast sõidukist. Tõendist -videosalvestiselt- ei nähtu ,et Urmas Johansonil oleks eesliikuvast sõidukist lähtunud ohtlik olukorda. Kohtu hinnangul oli ohtlik see ,kui Urmas Johanson hakkas pimeda ajaga ja märja teega talvistes tingimustes eesliikuvatest sõidukitest mööda sõitma. See manööver mida Urmas Johanson sooritama hakkas on videosalvestiselt näha ning oli tõesti ohtlik. Veel enam, ta seadiski eesmärgiks lubatud liikumiskiiruse olulise ületamise, kuna vastasel juhul ei oleks ta saanud eessõitvast sõidukist võimalikult kiiresti mööda sõita. Järelikult subjektiivsest küljest tegutses Urmas Johanson
S § 16 lg 2 mõttes. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et Urmas Johanson kuulub oma teo eest karistamisele. Nagu märgitud,
2 vastavalt karistatakse sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Kohtuväline menetleja on Urmas Johansonile karistuseks kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohus leiab, et PPA Lõuna Prefektuur on Urmas Johansonile määranud kohase karistuse ning põhjendab seda järgnevalt. 4 KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Urmas Johansoni tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Khtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et Urmas Johansoni karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Urmas Johansoni süü on suur. Esiteks suurendab Urmas Johansoni süüd tema enda suhtumise intensiivsus teosse, st see, et ta pani oma teo toime tahtluse kõrgeima astmega, s.o kavatsetult. Teiseks suurendavad Urmas Johansoni süü suurust tema teo asjaolud. Nimelt tuleb arvestada sellega, et menetlusalune isik ületas kiirust TallinnTartu-Võru-Luhamaa mnt-l, st ühel Eesti suurimatest maanteedest, kusjuures politseisõiduki pardakaamera salvestis tõendab, et kiiruse ületamise ajal liikus samal teelõigul mitmeid teisi sõidukeid. See tähendab, et Urmas Johanson rikkus liiklusreegleid, kui teel oli suur liikluskoormus. Lisaks ületas ta kiirust pimedal ajal, mis ilmselgelt raskendas nähtavust, eriti kui arvestada, et tegu oli asulavälise teega, kus ei olnud tehisvalgustust ning oli talvine aeg mil teeolud võivad muutuda ootamatult temperatuuri kõikumisest tulenevalt. Eelnev tähendab, et Urmas Johansoni tegevusest lähtuv oht oli tavapärasest suurem. Kohus ei leia, et Urmas Johansoni teo ohtlikkust oleks oluliselt vähendanud ka tema juhtimisstaaž professionaalse autojuhina. Menetlusaluse isiku tegu oli ohtlik eeskätt valitud sõidukiiruse tõttu. Üldteada on, et nõnda kiiresti liikuv sõiduk ei suuda ohu ilmnemisel puhtalt füüsikaliste mõjude tõttu vajalikult kiiresti seisma jääda, kuna tema pidurdusteekond on pikk. Ka on juhul, kui toimub liiklusõnnetus, kiirust ületava sõiduki jääkkiirus suurem ning seeläbi kasvab ka võimalike vigastuste hulk ning raskusaste nii juhile kui kaasliiklejatele. Seega ei ole käesoleval juhul määravaks mitte niivõrd juhi subjektiivsed omadused kui objektiivsed loodusseadused. Ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb Urmas Johansoni poolt toime pandud üleastumisse suhtuda rangelt. Mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on väga levinud, kuid samas ohtlik rikkumine, sest isegi väheolulisele piirkiiruse ületamisele võib järgneda raskete tagajärgedega liiklusõnnetus, kus rikkujale lisaks võivad saada kannatada ka need liiklejad, kes liiklevad kehtestatud reegleid järgides. Seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita. Mis puudutab karistuse eripreventiivseid eesmärke, siis pani Urmas Johanson oma väärteo toime ajal, mil tal oli juba kehtivad karistused kiiruseületamise eest
Eelmise samalaadse rikkumise kohta tehtud otsus jõustus 6.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.