Obsah (4)

§ 249§ 252§ 253§ 210

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk 01.09.2020, Tartu 3-20-1304 Haldusasi Rehesmokehouse OÜ kaebus Veterinaar- ja Toiduameti 29.06

) § 252 lg-le 4, mille kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi.

1. Vastustaja esitas 21.08.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 05.08.
2. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotlemise eesmärgiks ei saa olla kaebajale soodsa seisundi säilitamine (eirata EL määruste ja siseriiklike õigusaktide nõudeid), vaid see on ette nähtud pöördumatute või raskesti kõrvaldatavad tagajärgede ärahoidmiseks. Kaebajal puudub vajadus esialgseks õiguskaitseks, kaebuse eduväljavaated ei ole head ning avalik huvi tarbijate tervise kaitsmiseks kaalub selgelt üles kaebaja erahuvi vältida sunniraha tasumist ja selle sissenõudmist. Allergeenide kohta teabe esitamata jätmine võib ohustada inimese elu ja tervist. Olukorras, kus kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud, ei ole inimeste tervise kahjustamine esialgse õiguskaitse kohaldamisel välistatud. Seega on avalikes huvides tagada, et vaidlustatud ettekirjutuse täitmise võimalus ei langeks ära või täitmine ei muutuks oluliselt keerukamaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles vastustaja taotleb Tartu Halduskohtu 05.08.
4. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamist.
5. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja lahendamise ajaks.

§ 249

lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg 4 ls 1 näeb ette, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. 9.

§ 252

lg 4 kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Kuna halduskohus kohaldas praegusel juhul esialgset õiguskaitset ilma sellekohaseid põhjendusi esitamata, ei ole ringkonnakohtule teada, millistest argumentidest halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel lähtus. Seetõttu saab ringkonnakohus tugineda 2 üksnes menetlusosaliste esitatud põhjendustele ja seisukohtadele. Ringkonnakohus märgib, et kuna nii kaebaja kui ka vastustaja on saanud esitada esialgse õiguskaitsega seoses oma seisukohad (kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamisel ning vastustaja määruskaebuses), siis ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks küsida kaebaja arvamust esitatud määruskaebuse kohta. 10. Ringkonnakohus leiab, et

§ 252

lg 4 on mõeldud kohaldamiseks eeskätt olukorras, mis nõuab võimalikult kiiret reageerimist ning kus juba esialgse õiguskaitse kohaldamiseks põhjendustega määruse koostamiseks kuluv aeg võib kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. Sellised olukorrad on üldjuhul siiski erandlikud. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et praeguses asjas vaidluse all olev olukord nõudis halduskohtu poolt põhjendusteta esialgse õiguskaitse kohaldamist

§ 252lg 4 alusel.

Arvestades VTA-le esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks määratud tähtaja pikkust (15 päeva), ei viita ka halduskohtu enda tegevus sellele, et kohus oleks pidanud vajalikuks taotlus viivitamata lahendada.

1. Määruse tegemine põhjendusi esitamata on võimalik eelkõige olukorras, kus kohus nõustub kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasoluga, ei pea teiste menetlusosaliste huve kaalukamaks ega kaebust ilmselgelt perspektiivituks (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 697). Esmalt peab kohus seega hindama esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et sunniraha tasumine oleks äriühingu majanduslikku olukorda (eelmise aasta kahjum 16 861 eurot) arvestades suur kulu ja sunniraha tasumise asemel saaks seda raha kasutada hoopis ettevõtte olukorra parandamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need väited alust järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuksid kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed. Ka vaidluse asjaoludest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Juhul, kui kaebaja peab sunniraha tasumist talle kui ettevõtjale koormavaks, on tal võimalik VTA ettekirjutust täites selliseid kulusid vältida. Sunniraha adressaadil on võimalik ettekirjutust täita ka täitemenetluse ajal. Kui haldusorgan saab pärast täitmisavalduse esitamist ja enne sunniraha sissenõudmist teada ettekirjutuse täitmisest, peab ta ATSS § 3 lg‑test 2 ja 3 tulenevalt esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1) (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17). Samuti on sunniraha adressaadil alusetu sunniraha sissenõudmise korral õigus nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist. Eeltoodut arvestades puudus ringkonnakohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
2. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, puudub vajadus analüüsida täiendavalt veel avalikku huvi ja kaebaja õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive. Ringkonnakohus märgib siiski, et avaliku huvina on vaadeldav ka kaebajale tehtud ettekirjutuse täitmine. Kuivõrd kaebaja ei ole VTA ettekirjutust vaidlustanud, on tegemist kehtiva ettekirjutusega ja kaebajal on kohustus see täita. Sunniraha näol on tegemist kaebaja tegevusetuse tõttu rakendatud sunnivahendiga, mille eesmärgiks on saavutada ettekirjutuse täitmine. Soosida ei tuleks olukorda, kus esialgse õiguskaitse põhjendamatu kohaldamine sunniraha adressaadi taotluse alusel võimaldab kaebajal kehtiva ettekirjutuse täitmist veelgi edasi lükata. 13.

§ 253

lg 1 järgi võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamine 30 päevaks praegusel juhul põhjendatud ning see tuleb tühistada. Eeltoodust tulenevalt rahuldab 3 ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu 05.08.

1. a määrusega kohaldatud 30-päevase esialgse õiguskaitse.
2. Vastustaja palub määruskaebuses teha ka uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuna halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset 30-ks päevaks ja ilma põhjendusteta, siis praegusel juhul sai ringkonnakohus hinnata vaid seda, kas põhjendusi esitamata esialgse õiguskaitse kohaldamine oli põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nõudnud käesolev asi halduskohtult kiiret reageerimist, mistõttu polnud vajalik põhjendusteta esialgse õiguskaitse kohaldamine

§ 252lg 4 alusel.

Ringkonnakohus ei hinda määruskaebuse lahendamisel seetõttu küsimust, kas esialgse õiguskaitse rakendamine oleks põhjendatud ka pikemaks ajaks kui 30 päeva, sest see väljuks praeguse määruskaebemenetluse piiridest. 15. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt veel, et kui halduskohus kohaldab esialgset õiguskaitset

§ 252

lg 4 alusel, ei ole iseenesest vaja esitada määruskaebust ringkonnakohtule selleks, et ei järgneks nimetatud lõike viimases lauses toodud tagajärg (EÕK rakendumine kuni kohtuvaidluse lõpuni). Piisab ka sellest, kui esitada oma vastuväited ja taotlus määruse tühistamiseks EÕK 30-ks päevaks kohaldamise kohta määruse teinud halduskohtule, sest ka see on

§ 252

lg 4 mõttes käsitletav halduskohtu määruse vaidlustamisena ning sellisel juhul tuleb halduskohtul teha asjas esitatud EÕK taotluse osas sisuline ja põhjendustega määrus. Kuna käesoleval juhul vaidlustas VTA halduskohtu 05.08.2020. a määruse määruskaebuse esitamisega, hindas 30-päevase esialgse õiguskaitse kohaldamise aluste esinemist ringkonnakohus, lähtudes muuhulgas ka

§ 210lg-st 1.

Halduskohtu 05.08.2020. a määruse vaidlustamise tõttu kehtib nimetatud määrus

§ 249

lg-st 4 tulenevalt vaid 30 päeva ning halduskohtul tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus uuesti põhjendatud määrusega lahendada, et otsustada, kas esialgse õiguskaitse pikendamine üle 30 päeva on õigustatud. Sealjuures võib halduskohus põhjendustega määruse tegemisel jõuda varasema otsustusega võrreldes teistsugusele tulemusele. Kuivõrd praegusel juhul on Tartu Halduskohtu 20.07.2020. a määruse resolutsiooni p 1 jõustunud ning haldusasi kohtualluvuse järgi seega üle antud Tallinna Halduskohtule, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotluse kohta põhjendustega määrus teha Tallinna Halduskohtul. (allkirjastatud digitaalselt) 4