KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2020.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7094 Tsiviilasi A Ohagi I K'i vastu

), mistõttu tuleb laenulepingu puhul kohaldada

sätteid.

§ 272lg 2 järgi laenuleping loeti sõlmituks raha üleandmise momendist.

Pooled ei vaidle, et 01.01.2000.a. sõlmitud laenulepingu järgi raha üle ei antud. Kostja on vaidlustanud laenulepingu selle rahatuse pärast. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et kostjale anti üle poolte vahel 01.01.2000.a. sõlmitud laenulepingu alusel 50 000 krooni.

1. Riigikohus on lahendites 3-2-1-83-05, 3-2-1-104-02 leidnud, et kui pool soovib laenulepingut rahatuse eesmärgil vaidlustada, siis ta peab tõendama, et tegelikult tal mingit kohustust hageja ees ei ole. Seega peab kostja tõendama, et tal hageja ees kohustus puudus. Pooled on kohtule kinnitanud, et kostja sai hageja käest
2. aasta laenu summas 3 000 dollarit.

§ 272lg 3 kohaselt võivad pooled iga võla vormistada laenulepinguna.

Hageja on selgitanud, et talle oli tähtis, et kostja kinnitab raha saamist /tl 117/. Kohus on seisukohal, et pooled võisid 1996. aastal saanud laenu vormistada 2000.a. aasta alguses laenulepinguna

§ 272lg 3 alusel, kuna kostjal sel ajal eksisteeris hageja ees kohustus.

Kostja väited, et ta luges hagejale laenu tasutuks sellega, et tema juurde tulid mehed, kes viisid temalt kauba ära, on tõendamata.

1. Kohtu hinnangul tõendab poolte vahel sõlmitud laenuleping, et kostjal oli hageja ees kohustus, kuid laenulepingu tingimusi sh tagasimakse tähtaega ja intressi osas pooled läbi ei rääkinud, mida kinnitavad hageja selgitused, et tal oli kostjaga kohtudes kaasas blankett, mida peast täideti /tl 114/.
2. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et seisuga 01.01.2000.a. oli kostjal hageja eest kohustus summas 50 000 krooni, mis tulenes poolte vahel
3. aastal sõlmitud laenulepingust.
4. Pooled ei leppinud kokku laenu tagastamise tähtaega, mida kinnitavad ka hageja selgitused selles, et kostja ei suutnud öelda, kuna ta laenu tagastab. Lepiti kokku, et kostja hakkab tasapisi laenu tagastama /tl 115/. Kohus leiab, et 01.01.2000.a. lepinguga oli kohustise täitmise tähtaeg kindlaksmääramata ning kohaldamisele kuulusid

§ 177

sätted, mille kohaselt kreeditoril oli õigus nõuda täitmist, võlgnikul aga õigus täita kohustis igal ajal. 4

1. Kostja on kohtule esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles hageja on märkinud, et laenusaaja poolt oli laenu tagastamise lõpptähtaeg 01.01.2002 /tl 52-54/. Kohus ei pea hageja selgitusi selles, et ta eksis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel sellega, et laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 01.01.2002.a., usaldusväärseks. Hageja on kirjeldanud, kuidas ta esitas kohtule avalduse /tl 115/. Kuna pooled ei olnud lepingus märkinud laenu tagastamise tähtaega, siis oli hageja õigustatud igal ajal nõudma kohustuse täitmist. Hageja on ise märkinud kohustuse täitmise lõpptähtajaks 01.01.2002.a. Hageja on kohtule esitanud lepingu ülesütlemise teate /tl 7/. Kohus nimetatud tõendiga ei arvesta asja lahendamisel, sest hageja on esitanud kohtule samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles on märkinud, et nõue tuli tasuda hiljemalt 01.01.2002.a. Pärnu Maakohtu 10.08.2011 kohtumäärusest nähtub, et hageja on palunud pikendada hagi esitamise tähtaega /tl 56/. Seega juba 2011 aastal oli hageja seisukohal, et nõue on muutunud sissenõutavaks, mistõttu on kohtu hinnangul 12.04.2017.a. koostatud lepingu ülesütlemise teade eelkõige eesmärgiga alustada uut kohtumenetlust.
2. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
3. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
4. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
5. juulit 2002.

§ 86kohaselt hakkas aegumine kulgema 02.01.2002.a. Ts

ÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna

1. jaanuar 2005.a oli pühapäev, siis viimane päev nõude esitamiseks kohtule oli
2. jaanuar 2005.a vastavalt TsÜS § 136 lg-le
4. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.01.2011 ning kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest 10.08.2011 kohtumäärusega /tl 55-56/. Kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, siis loetakse TsMS § 372 lg 6 alusel, et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas kohtule hagi 10.05.2019.a. Kostja on palunud jätta hagi rahuldamata ning kohaldada aegumist.
5. Kohus kohaldab aegumist TsÜS § 143 kohaselt kohustatud isiku taotlusel. Viimane päev kohtule nõude esitamiseks oli 03.01.2005.a., hagi on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Kohus kohaldab kostja taotlusel aegumist ning jätab seetõttu hagi rahuldamata. Kuna kohus kohaldab aegumist, siis ei analüüsi kohus intressi nõuet. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
6. Tsiviilasja hind on 19 962,93 eurot vastavalt TsMS § 133 lg-le
8. Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuna otsus on tehtud hageja kasuks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5