Obsah (11)

§ 456§ 637§ 632§ 67§ 68§ 235§ 62§ 321§ 638§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2020. a, Tallinn Kohtuasja number 2-16-17138 Kohtuasi XX h

§ 456

lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 632 lg 1 järgi jõustunud kohtute infosüsteemist nähtuvalt

1. oktoobril
2. a. Eelnimetatud otsuse peale ei ole

§ 637lg 1 p 2 järgi enam võimalik apellatsioonkaebust esitada.

4.

§ 632

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal

§ 67

lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

§ 68

lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus.

§ 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

§ 62lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja saabumise algus.

§ 62

lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

1. Apellant väidab, et ta ei ole Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsust kätte saanud, mistõttu ei olnud tal võimalik otsust vaidlustada. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 321

lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Apellanti esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat Aavo Aadli, kes sai kohtute 2

4. infosüsteemist nähtuvalt kaevatava otsuse kätte
5. septembril 2018 kell 11.
6. Seega tuleb lugeda, et apellant sai otsuse kätte
7. septembril 2018 kell 11.
8. Eeltoodud sätetest tulenevalt hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema
9. septembril 2018 ning kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt
10. oktoobril 2018 kell 24.00, kuid mitte hiljem kui
11. veebruaril 2019 (TsÜS § 136 lg 8). Arvestades Riigikohtu seisukohti oleks apellant saanud esitada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse hiljemalt kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest, s.o praegusel juhul viie kuu möödumisel otsuse tegemisest (vt nt Riigikohtu
12. aprilli
13. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-34-12, p 12;
14. mai
15. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p 7,
16. märtsi
17. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-13, p 9). Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse tähtaeg kulgema
18. veebruarist 2019 ja lõppes
19. augustil
20. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitas apellant
21. juulil 2020 ehk

§ 67

lg 2 mõttes ei ole taotlus esitatud tähtaegselt, kuna möödas on ka

§ 67lg-s 2 sätestatud 6-kuuline tähtaeg.

Seetõttu puudub alus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Sellest tulenevalt ei ole vajadust apellandi taotlust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks sisuliselt lahendada. Seega tuleb praegusel juhul kokkuvõtvalt lugeda, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg lõppes apellandi jaoks 5 kuu möödumisel otsuse tegemisest, mille järel oleks tal olnud veel kuus kuud aega esitada tähtaja ennistamise avaldus. Apellant selle tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust ei esitanud ja kooskõlas

§ 637

lg 1 p-ga 2 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei esitatud (

§ 638

lg 10).

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3