KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2020, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-13897 Tsiviilasi XX pankrotime

§ 175lg 1, lg 11).

9.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul XXl on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 9.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab XX viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. XX peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib XX 25% kasutada enda huvides (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul XX ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. 9.

1. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik XX on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.
2. Kohus kohustab XX esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta
3. juuliks, kohtule aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Esimene aruanne tuleb esitada
4. juuliks
6. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
7. Pärnu Maakohus 04.10.2019 määrusega kuulutas välja XX pankroti, nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihaldur esitas kohtule aruande, milles palub lõpetada pankrotimenetluse 4

§ 146

nimetatud väljamakseid on tehtud summas x eurot: ajutise halduri tasu (04.10.2019 määrus), osaline, sh km. XX pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole tehtud. XX pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. XX pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlausaldajatel jääb tunnustatud nõuete osas saamata kokku 48 586,63 eurot järgmiselt: BB Finance OÜ 5715,79 eurot, Placet Group OÜ 2104,57 eurot, Express Credit AS 709,37 eurot, Credit.ee OÜ 616,08 eurot, Inbank AS 8507,94 eurot, Holm Bank AS 513,56 eurot, Monefit Estonia OÜ 2135,85 eurot, Coop Finants AS 6697,14 eurot, OK Incure OÜ 8002,59 eurot, mogo OÜ 8662,13 eurot, IPF Digital Estonia OÜ 1809,06 eurot ja Creditstar Estonia AS 3112,55 eurot. Kõik nõuded on tunnustatud II järgus ja need rahuldatakse proportsionaalselt jaotiste suurusele. XX pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

XX pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. XX pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt oli tema varade väärtuseks 0,00 eurot ja kohustuste suuruseks 14 võlausaldaja ees kokku 52 428,38 eurot. Haldur edastas pankrotiteate kõigile teadaolevatele võlausaldajatele ning nõudeavalduse esitas 12 võlausaldajat. Kõik esitatud nõuded tunnustati täies ulatuses. Pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgnik x-aastase lapsega kodune. Detsembris 2019 asus võlgnik tööle miinimumpalgaga 584 eurot/kuus (bruto). Arvestades, et võlgnik kasvatab ühte alaealist last, saab tema sissetulekut arestida ~20 eurot/kuus. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist, oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Samas oli võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171lg 11 kuulutati pankrot välja.

XX puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. XX pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on teatanud haldurile, et kavatseb usaldusisiku kohustuste täitmisel kasutada võlanõustaja abi. XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlik kiirlaenude ja järelmaksude võtmine (sh ühtede kohustuste teistega kustutamine) olukorras, kus tal puudusid vahendid kohustuste tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt

1. aasta lõpp, kui kohustuste hulk ületas oluliselt tema maksevõimet. XX maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.
2. XX pankrotimenetluses ei ole vahendeid pankrotivarasse laekunud. Halduri tegevusteks käesolevas pankrotimenetluses on halduril kulunud kokku x tundi x minutit. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x eurot/tunnis (lubatud kuni x eurot/tunnis), on halduril õigus tasule summas x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot ning hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. 5

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega piisavaid sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et XX pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse ja avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. TsMS § 158 lg 4 kohaselt kohus märgib määruses võlausaldajate tunnustatud nõuete ja nende rahuldamata jäävate osade suurused. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud XX kanda.

6.

§ 65

lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on x eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud töömaht x tundi ja x minutit selles asjas põhjendatud ja vajalik. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, on haldur teinud ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, s.o summa, mille ulatuses on võimalik anda võlgnikule menetlusabi hüvitamiskohustuseta. Sellisel juhul kujuneb halduri tunnitasuks x eurot, mis on oluliselt väiksem Andrus Õnniku tavapärasest tunnitasust (x eurot) ja vähem kui 40% pankrotihalduri maksimaalsest tunnitasust (x eurot). Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on mõistlik ja asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks. 8.

§ 65lg 11 alusel haldur taotleb anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas XX pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot), ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik 6

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 13.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekule ükski võlausaldaja ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas põhjendatud. Võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pakkuda välja kandidaati võlgniku usaldusisikuks. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kui ilmneb, et võlgnik siiski ise ei tule toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega, või võlgniku varalise seisundi muutumisel on kohtul võimalus usaldusisik ka hiljem määrata.

1. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest.
2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus hoiatab XX, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ega teinud enda poolt kõike, et võlausaldajate nõudeid täita. Kohus siinkohal selgitab, et võlausaldajate nõuded peab võlgnik täitma järkude kaupa, tehes üks kord aastas väljamakseid võlausaldajatele vastavalt iga võlausaldaja jaotise suurusele. Maksete tegemisel tuleb kasutada määruse resolutsioonis nõuete tabelis näidatud iga võlausaldaja kohta esitatud rekvisiite, muu hulgas tuleb tähele panna, kui võlausaldaja on makse saajaks märkinud teise isiku. Inbank AS on erinevatest lepingutest tulenevate võlgnevuste tasumist taotlenud erinevatele kontodele ja erinevate viitenumbritega. Inbank AS-ile maksete tegemisel tuleb jaotisele vastavast summast tasuda vastavalt loetelule järjest (s.t loetelus järgmise summa katteks tuleb tasuda siis, kui eelnev summa on makstud). 13.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohtul on asjaolusid arvestades võimalik 7