) § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 2
Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta), samuti palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus tutvunud hageja menetluskuludega leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Hageja on volitanud ennast esindama OÜ Julianus Inkasso juristi, kes on osutanud hagejale õigusteenust kokku 4 h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd tegemist on n-ö tüüpilise hagiga ja lihtsa menetlusega, milles kostja hagile vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 480 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Hageja viidatud kohtupraktika õigusteenuse tasu osas puudutab advokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole seetõttu asjassepuutuv. Kohtu hinnangul on esitatud hagi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 h ning põhjendatud õigusteenuse eest makstav tunnitasu 100 eurot, arvestades nõuet, hagi mahtu, sisu ja tõendeid ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja õigusabi kulu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.