Obsah (6)
§ 403§ 436§ 230§ 459§ 162§ 144KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuli 2020 Paide Tsiviilasja number 2-19-11521 Tsiviilasi XX’i hagi YY’i ja ZZ’i vastu elati
§ 403
lg 1) RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata XX’i hagi temalt Pärnu Maakohtu 11.04.2011 kohtuotsusega nr 2-11-1 YY’i ülalpidamiseks välja mõistetud elatise ja Pärnu Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusega nr 2-16xxxx ZZ’i ülalpidamiseks välja mõistetud elatise vähendamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-11521 jätta hageja kanda. Jätta rahuldamata kostjate taotlus menetluskulude (õigusabikulu 60 eurot) hagejalt välja mõistmiseks. HAGEJA NÕUE Hageja palub vähendada temalt Pärnu Maakohtu kohtuotsustega YY’i ja ZZ’i kasuks väljamõistetud elatiste suurust kummalgi 180 euroni kuus (tl 10). HAGI ASJAOLUD Hagiavalduse (täiendatud 25.09.2019) kohaselt on hagejalt kohtulikult välja mõistetud igakuine elatis YYi’le ja ZZil’e (kostjad) miinimummääras. Kostjatele väljamõistetud elatise maksmisel jääb vähem kindlustatuks tema uuest kooselust sündinud kolmas laps AA (isikukood xxxxxxxxxxx). Hageja väitel ei võimalda tema varaline seisund maksta kolmele lapsele igakuiselt seadusest tulenevat miinimumelatist. YYja ZZ elavad xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxx xxx, samal aadressil elab ka nende ema WW. Korter on hageja ja WW kaasomandis, korteri ülalpidamiskulusid katab WW ja tema uus abikaasa. Kolmanda lapse elukoht on xxxxxxxxxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ning tema elamiskulude eest on hoolitsenud lapse ema BB, kelle sissetulekuks on peretoetused (ca 500 eurot kuus). BB puuduvad hetkel võima-lused tööle asuda, kuna AA pole jõudnud vajalikku ikka, et käia lasteaias. Kostjad on aga kooliealised ning nende emal on võimalik töötada. Hageja esitas oma pangakonto väljavõtte selgitades, et „ametlikke alimente“ arvestatakse otse tema palgast läbi tööandja ja seda tema konto väljavõttest ei nähtu. Hageja märkis ka, et kostjad saavad temalt hetkel „alimente“ kokku 540 eurot kuus, mis on põhimõtteliselt pool tema igakuisest ametlikust töötasust. Hageja soovib kostjatele makstavat elatist vähendada selliselt, et jagada 540 eurot oma kolme lapse vahel, st igale lapsele võrdselt 180 eurot kuus. Hageja arvates peaks talle endale elamiseks kätte jääma 250 eurot kuus (tl 1, 10-11). 12.10.2019 seisukohas lisas hageja, et seoses WWga kaasomandis oleva korteri (xxxxxxx xxx xxx, xxxxxxx xxxx) laenuga ei ole temal enam kohustusi, kuna laen sai nende kooselu lõppedes WW nõusolekul pangas tema nimele ümber vormistatud. Hageja selgitas, et vähem kui kaks aastat tagasi jäi ta majanduslikult raskesse olukorda, kuna soetas ja ehitas oma kolmandale lapsele (AA) isikliku kodu. Sellel ajal jäi hageja makseraskustesse kostjatele elatise maksmisega, mille peale pöördus kostjate Tsiviilasi nr 2-19-11521 1
(4)seaduslik esindaja kohtutäituri poole. Kohtutäitur arestis hageja kõik vabad vahendid ja nii tekkis hagejale väga raske majanduslik olukord. Hageja väitel puudub tal igasugune vara, mille arvelt oma isiklikke igakuiseid väljaminekuid vähendada ning majandusliku olukorda parandada. Hageja soovib oma kolmele lapsele võrdset kohtlemist ja seda, et tema isiklik elukvaliteet jääks samuti normaalsetesse piiridesse. Hageja on veendumusel, et 180 eurot iga kuu igale lapsele on mõistlik ja igati põhjendatud. Seda enam, kui laste elusse panustavad mõlemad vanemad võrdselt. Hageja arvates oleks sel juhul kostjate elukvaliteet tagatud (tl 44-45). 23.01.2020 seletuses teatas hageja, et töötab täis tööajaga xxxxxx xxxxxxxxxxxx. Tööandja arvestab tema palgast kohtu poolt peale pandud YYi ja ZZi „alimentide“ summa (nüüdseks 584 eurot) ja kohtutäituri poolt paigaldatud aresti summad maha, mille tulemusena jääb talle elamiseks ja kolmanda lapse AAi elatusrahadeks ca 400-500 eurot. Kostja väitel pole tal võimalik lisatööd teha ja lisaraha teenida, kuna töötab täistööajaga, pealegi on vaja kasvatada kolmandat last, kes on alles 1,8 kuune (tl 51). KOSTJATE VASTUVÄITED Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Hageja väitis, et 540 eurot, mis ta alimente maksab, on pool tema igakuisest töötasust. Seega jääb hagejale pärast kostjatele makstava elatise mahaarvamist kätte 540 eurot. Tasudes kätte jäävast summast kolmandale lapsele elatist 270 eurot, jääb hagejale enda kulude katteks hagis märgitud 250 eurot (eluaseme- ja töölkäimise kulud). Seega puudub kostjate hinnangul vajadus elatise ümberarvestamiseks. Kostjad selgitasid, et nad elavad xxxxxx xxxxx xxxxxx xxx xxx korteris, mis on kostjate ema WW ja hageja kaasomandis. Korter on ostetud laenuga ja laenumakseid (ligikaudu 165 eurot kuus + 15 eurot kindlustus) tasub WW üksinda. Kostjad märkisid, et nende igakuised ülalpidamiskulud ei ole võrreldes hagejalt nende kasuks elatise väljamõistmise ajaga vähenenud. Elatise vähendamisel halveneksid võimalused kostjate täisväärtuslikuks, sotsiaalseks arenguks ja suureneks oht terviseriskideks. Väheneksid võimalused võtta osa kooli huvitegevusest, soetada ilmastikule vastavaid riideid, pakkuda kostjatele tervislikku ja mitmekülgset toitu jne (tl 24-25). 10.07.2020 lõplikes seisukohtades märkisid kostjad, et hageja ise kostjatele elatist ei maksa, vaid elatis kantakse kostjate ema kontole kohtutäituri kaudu. Hageja ei ole pakkunud muud abi laste kasvatamisel. Pealegi on hageja käitunud vastutustundetult, võttes pangast laenu ja jätnud selle tasumata. Käesolevaks ajaks on korterile seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks ning juhul, kui pangal ei õnnestu hagejalt võlga kätte saada, on oht et korter, kus kostjad koos emaga elavad, sundvõõrandatakse ning kostjad jäävad elukohata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SEISUKOHAD 1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (
) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas
§ 436
lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib
§ 230
lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. 2. Tõendatud on, et Pärnu Maakohtu 11.04.2011 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-1 (jõustus 03.06.2011) mõisteti XXilt välja elatis YYi ülalpidamiseks igakuuliselt 200 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 01.01.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni 12.02.2022 (tl 79). Samuti on tõendatud, et Pärnu Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-16xxxx (jõustus 09.08.2016) mõisteti XXilt välja elatis ZZi ülalpidamiseks igakuuliselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagiavalduse esitamise ajal 215 eurot) alates 18.05.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni 28.08.2028 (tl 80). Hageja nõuab temalt eelmärgitud kohtuotsustega oma alaealiste laste YYi ja ZZi ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamist.
§ 459
lg 1 kohaselt on kostja õigustatud uues hagis nõudma temalt jõustunud kohtulahenditega välja mõistetud maksete (elatise) suuruse muutmist (vähendamist), kui asjaolud millele ta tugineb, on tekkinud pärast eelmiste kohtuasjade arutamise lõpetamist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-61-16 selgitanud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (nt lahendid 3-2-1-21-15, 3-2-1-35-17). Tsiviilasi nr 2-19-11521 2
(4)Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust (Riigikohtu lahend 3-2-1-125-11). Jõustunud lahendi muutmiseks peavad muutmist põhjendavad asjaolud olema tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kui hageja oleks saanud samadele asjaoludele tuginedes eelnevas menetluses nõuet suurendada või kostja nõudele vastuväiteid esitada, st hüvitise määramisel oleks saanud neid asjaolusid arvestada, ei ole jõustunud lahendi muutmiseks alust (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, Tln 2017, lk 1232 p 3.1.4).
- Hageja nõue põhineb eelkõige asjaoludel, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal maksta kostjatele miinimummääras elatist ja anda kostjatega võrdses ulatuses elatist ka oma uuest kooselust sündinud kolmandale lapsele. Samuti jääks kostjatele makstava elatise vähendamisel ka hagejale endale eluks vajalike kulutuste katteks piisavalt rahalisi vahendeid (tl 1, 10-11). Kostjad on seisukohal, et hagejale lisandunud üks laps ei ole aluseks kostjatele väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kostjate vajadused ei ole vähenenud, hagi esitamise ajal võimaldas hageja sissetulek anda kolmele lapsele miinimumelatist ning seejuures jäi hagejale enda vajadusteks piisav rahasumma (tl 24). Vaidlust ei ole selles, et XX on xx.xx.xxxx sündinud AAi (Xl) isa. Nimetatud asjaolu nähtub ka rahvastikuregistri väljavõttest (tl 4). Seega on tuvastatud, et hageja olukord on pärast 11.04.2011 kohtuotsuse (YYi kasuks elatise väljamõistmist), samuti pärast 07.07.2016 kohtuotsuse (ZZi kasuks elatise väljamõistmist) tegemist ühe lapse sündimise tõttu muutunud ning see muudatus on hagejale kaasa toonud täiendava ülalpidamiskohustuse (lisaks kostjatele veel ühe lapse suhtes). Samas ei anna aga nimetatud asjaolu iseenesest veel alust hageja nõude rahuldamiseks. Samuti pole vaidlust ja ka see on tõendatud, et ajal, mil hageja esitas käesolevas asjas hagiavalduse elatise vähendamiseks (01.08.2019), oli tal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist nii kostjatele kui AAile. Hageja on hagiavalduses avaldanud, et tema töötasust läheb „540 eurot kostjatele „alimentideks“, mis on põhimõtteliselt pool hageja igakuisest ametlikust töötasust“. Seega väitis hageja, et tema töötasu oli ca 1080 eurot kuus. Samas nähtub Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist (tl 56-57), et XXi 2019 brutotulu oli kokku 17 615,13 eurot, millest on peetud kinni tulumaks 2 539,07 eurot, töötuskindlustusmakse 279,72 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse 349,66 eurot. Arvestades XXi brutotulust maha kinnipeetud maksud, sai XX 2019.aastal deklareeritud netotulu kokku 14 446,68 eurot, s.o. keskmiselt 1203,89 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt perioodil veebruar – juuli 2019 oli XXi brutotulu kokku 9176,79 (1340,78+77,80+1300,50+1287,95+1322,46+1639,75+2207,55) eurot. Arvestades brutotulust maksud, s.o. tulumaksu 1769,29 (258,50+15+250,74+248,32+254,97+316,14+425,62) eurot, töötuskindlustusmakse 146,83 (21,45+1,24+20,81+20,61+21,16+26,24+35,32) eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse 183,55 (26,82+1,56+26,01+25,76+26,45+32,80+44,15) eurot maha, sai hageja perioodil veebruar-juuli 2019 (s.o. 6 kuu jooksul enne hagi kohtule esitamist) deklareeritud tulu kokku 7077,12 eurot, s.o. keskmiselt 1179,52 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub ka see, et perioodil jaanuar-aprill 2020 oli XXi brutotulu kokku 5864,24 (1087,00+51,22+1521,00+1537,81+1667,21) eurot. Arvestades nimetatud brutotulust maha maksud, s.o. tulumaksu 1130,99 (209,57+10,24+293,25+296,49+321,44) eurot, töötuskindlustusmakse 93,01 (17,39+24,34+24,60+26,68) eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse 116,26 (21,74+30,42+30,76+ 33,34) eurot, sai hageja perioodil jaanuar-aprill 2020 deklareeritud tulu kokku 4523,98 eurot, s.o. keskmiselt ca 1131 eurot kuus. Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et hageja sissetulek hagi kohtule esitamisele eelneval kuuel kuul (veebruar-juuli 2019) oli keskmiselt 1179,52 eurot kuus, 2019.aastal tervikuna keskmiselt 1203,89 eurot kuus ja perioodil jaanuar-aprill 2020 keskmiselt ca 1131 eurot kuus. 3.
- Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01.
- 2019 on töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot kuus (RT I, 18.12.2018, 7) ning alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584 eurot kuus (RT I, 21.12.2019, 27). Seega oli perioodil 01.01.2019 – 31.12.2019 (s.t. ka hagi esitamise ajal 01.08.2019) elatise minimaalmäär 270 eurot kuus ning alates 01.01.2020 on elatise minimaalmäär 292 eurot kuus. Arvestades hagi esitamisele eelneva hageja kuue kuu keskmisest sissetulekust 1179,52 eurot maha kostjatele kohtuotsustega väljamõistetud miinimummääras elatis (hagi esitamise ajal kahele kostjale kokku 540 eurot kuus), jäi hagejale veel keskmiselt 639,52 eurot kuus. Eeldusel, et hageja andis ka oma kolmandale lapsele kostjatega võrdsel määral elatist, jäi hagejale enda vajaduste katmiseks keskmiselt 369,52 (639,52-270) eurot kuus. Hageja märkis hagiavalduses, et vajab endale elamiseks 250 eurot kuus (tl 11). Seega võimaldas hageja kuue kuu keskmine sissetulek enne hagi kohtule esitamist, maksta kolmele lapsele minimaalmääras elatist ja katta ka enda igapäevaseks elamiseks vajalikud kulud. Tsiviilasi nr 2-19-11521 3
(4)Arvestades, et hageja 2019.aasta keskmine sissetulek ühes kuus oli hagi esitamisele eelneva kuue kuu sissetulekust veelgi suurem (1203,89 eurot kuus), võimaldas hageja sissetulek kohtu hinnangul hagejal 2019.aastal raskusteta anda võrdselt miinimumelatist nii kostjatele kui oma kolmandale lapsele, samuti oli tagatud hageja enda vajalike kulude katmine. 3.
- Alates 01.01.2020 on miinimumelatis ühele lapsele 292 eurot kuus. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja sissetulek perioodil jaanuar-aprill 2020 oli keskmiselt 1131 eurot kuus. Seega - andes mõlemale kostjale ja kolmandale lapsele miinimummääras elatist (kokku 876 eurot), jääb hagejal enda vajaduste katmiseks keskmiselt 255 eurot kuus, mis on 5 euro võrra rohkem kui hageja ise on vajalikuks pidanud. Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et käesolevas asjas hagi esitamise ajaks on hagejale lisandunud küll üks ülalpeetav, kuid samas võimaldab hageja sissetulek hagejal anda kõigile oma lastele võrdset seadusest tulenevat miinimumelatist ning seejuures jääb hagejale enda vajaduste katteks rahalisi vahendeid hageja enda poolt vajalikuks peetud määral. Seega puudub hageja varalisest seisundist tulenev alus hagi rahuldamiseks. 3.
- Hageja väitel tekkisid tal majanduslikud raskused vähem kui kaks aastat tagasi seoses kolmandale lapsele (AA) kodu soetamise ja ehitamisega (tl 45). Kinnistusraamatu väljavõte (tl 85-87) kinnitab, et AAile kuulub korteriomand (registriosa nr xxxxxxx, asukoht xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx, 28.02.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 07.03.2019). Kohus on seisukohal, et kolmandale lapsele kodu soetamine ja ehitamine ei ole mõjuvaks põhjuseks kostjatele miinimummääras välja mõistetud elatise vähendamiseks. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ei anna alust kostjatele kohtulahenditega välja mõistetud minimaalmääras elatise vähendamiseks. Hageja sellekohane hagi tuleb jätta rahuldamata. 4.
§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Arvestades, et kohus jättis XXi hagi rahuldamata, jätab kohus poolte menetluskulud täies ulatuses XXi kanda. 5. Kostjad palusid hagejalt välja mõista kostjate seadusliku esindaja WW poolt seoses õigusabi saamiseks juristi poole pöördumisega kantud õigusabikulud summas 60 eurot.
§ 144
p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-11 selgitanud, et menetlusosalise kulud seoses esindaja kasutamisega (õigusabi kulu) loetakse
§ 144
p 1 mõttes kuluks, kui tegemist on lepingulise esindajaga, kes on nimetatud
§-s 218 toodud loetelus, esindaja täidab esindusfunktsiooni konkreetse kohtumenetluse raames, ta on menetluse ajal kohtule ja teistele menetlusosalistele teada ning tema tegevus on menetluses nähtav (koostab ja allkirjastab menetlusdokumendid või osaleb kohtuistungil). Tsiviilasja nr 2-19-11521 materjalidest nähtuvalt ei olnud kostjatel käesolevas menetluses lepingulist esindajat. Kõik kostjate nimel esitatud dokumendid on allkirjastanud kostjate seaduslik esindaja WW. Arvestades eeltoodut ei kuulu rahuldamisele kostjate taotlus hagejalt õigusabikulude välja-mõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo kohtunik 4
(4)