1-19-7315/79

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Prokurör Süüdistatav Kaitsja Tallinna Ringkonnakohus

1. mai 2020, Tallinn 1-19-7315 Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Koik Elina Huobolainen Svetlana Talli
2. mai 2018 Ronald Tsoi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses Harju Maakohtu
3. detsembri 2019 otsus süüdistatav, kaitsja Arika Almann Ronald Tsoi isikukood: 37801290305; XXX; emakeel: vene keel; XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; kriminaalkorras korduvalt karistatud Sven Sillar RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu
4. detsembri 2019 otsus muutmata. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada Ronald Tsoile apellatsioonimenetluse õigusabikulud. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus tegi
6. detsembril 2019 otsuse, millega tunnistas Ronald Tsoi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 6 aasta 1 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg-le 2 ja § 74 lg-le 5 tuginedes suurendas kohus R. Tsoi karistust Harju Maakohtu
7. aprilli 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aasta 11 kuu võrra ning mõistis liitkaristuseks üksteist aastat vangistust. Kohus mõistis R. Tsoi süüdi selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult Vjatšeslav Popoviga ebaseaduslikult suures koguses marihuaanat. Seejuures on R. Tsoi varem KarS
8. peatüki I jaos sätestatud kuriteo toime pannud isik:
9. aprilli 2018 otsusega tunnistati ta Harju Maakohtu otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 189 lg 1 järgi. Täpsemalt seisnes R. Tsoi kuritegu selles, et ta käitles V. Popoviga ühiselt ja kooskõlastatult suurt kogust narkootilist ainet marihuaanat. 14.02.2019 kella 22:15 paiku andis R. Tsoi Tallinnas Magdaleena tn 3 asuva maja juures RŠle 0,88 grammi marihuaanat, mille THC sisaldus oli 17 %. 17.02.2019 kella 20.06 paiku andis R. Tsoi RŠ-le edasi 403,2 grammi V. Popovi hangitud marihuaanat. Esmalt leppis R. Tsoi RŠ-ga kokku aine üleandmise aja ja üleantava aine koguse, seejärel tõi V. Popov papist karbi, milles oli kilekotti pakendatult 403,2 grammi marihuaanat, paigutas nimetatud karbi R. Tsoi kasutuses oleva Volkswagen Passati tagumisele istmele ning informeeris sellest R. Tsoid. Seejärel võttis R. Tsoi ühendust RŠ-ga ning kutsus ta Tallinnas XXX asuvasse söögikohta X, kust juhatas ta enda kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Passat juurde. RŠ võttis sõiduauto tagumiselt istmelt karbi marihuaanaga, mille THC sisaldus oli 19%. Marihuaanat ostnud RŠ tegutses kohtu antud kuriteo matkimise loa alusel.
10. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni R. Tsoi ja tema kaitsja. 2.1 Kaitsja S. Sillar taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja R. Tsoi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist R. Tsoile mõistetud karistuse osas ning talle KarS § 60 alusel alla 3-aastase vangistuse mõistmist. Kaitsja märgib, et kohtumenetluse pooled olid ühte meelt selles, et R. Tsoid provotseeriti narkokuritegu toime panema. Maakohus leidis, et formaalselt järgiti provokatsiooni läbi viimisel seadust ning kuigi provokaator mõjutas süüdistatavat kuritegu toime panema, ei ületanud ta mõjutamise intensiivsus lubatud piire. Maakohus leidis, et kuriteo matkimiseks oli antud luba. Kaitsja leiab, et eelkahtlus, mille alusel kuriteo matkimiseks luba taotleti, oli põhjendamatu ning tõendamata. Kui keegi tegeleb narkootikumide müügiga, on see kuritegu ning vastavalt KrMS §-le 6 tuleb seda menetleda. Seega selleks, et rääkida kohtule esitatud jälitustoimingu korraldamise taotluses narkootikumide müügist, pidanuks taotleja esitama fakte, et kahtlustatav tõesti tegeleb narkootikumide müügiga. Prokuratuur pidanuks tõendama, et vastava väite osas on algatatud 2 vähemalt kriminaalmenetlus. Kaitsjale teada olevalt prokuröri taotlus ja selle alusel koostatud maakohtu määrus sellisele nõudele ei vasta. R. Tsoile ei ole kunagi ette heidetud, et ta tegelenuks narkootikumide käitlemisega alates vanglast vabanemisest kuni kuriteo matkijaga kohtumiseni. Kohtuotsusest nähtub, et
11. jaanuaril 2019 kriminaalmenetluse algatamise ajendiks sai politseile väidetavalt laekunud info, et R. Tsoi tegeleb narkootikumide käitlemisega. Jälitustoimingu seaduslikkuse hindamisel peab kohus analüüsima ka seda, kas ikka esines põhjendatud kahtlus, et R. Tsoi tõesti käitles enne
12. jaanuari 2019 narkootikume. R. Tsoile ei ole kunagi esitatud kahtlustust, et ta müünuks enne RŠ-ga kohtumist narkootikume. Samuti ei ole tõendatud sellise hüpoteetilise kahtluse tegelikkusele vastavust. Seega puudus ilmselgelt faktiline põhjus kuriteo matkimiseks. Seega väljastati luba kuriteo matkimiseks ebaseaduslikult ning kuriteo provotseerimine RŠ poolt oli õigusvastane. Kaitsja leiab, et politsei on lihtsalt soovinud R. Tsoi ilma õigusliku aluseta mingil põhjusel ühiskonnast kõrvaldada. Veel leiab kaitsja, et luba kuriteo matkimiseks oleks pidanud olema ka VB-l, kes helistas R. Tsoile ja teatas, et viimase poole pöördub inimene narkootikumide käitlemiseks. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et VB ei vajanud kuriteo matkimiseks luba, kuna ei pannud toime ühtki kuritegu. Ei saa öelda, et narkootikumide ostja vahendamine ja suunamine narkootikumide võimaliku müüja poole ei sisalda endas kuriteo tunnuseid. On selge, et ilma VB-ta poleks R. Tsoi usaldanud ei tea kust ilmunud RŠ ning poleks talle narkootikume müünud. See, et VB osales kuriteo matkimises ilma et talle oleks matkimiseks luba antud, muudab ebaseaduslikuks ka kuriteo matkimise RŠ poolt. Järelikult on ebaseaduslik ka ebaseaduslikul jälitustegevusel rajanev kohtuotsus. Lisaks eelnevale heidab kaitsja maakohtule ette, et kohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud Riigikohtu suunistega. Kriminaalasjas nr 3-1-1-110-04 tehtud otsuse punktis 11.3 andis Riigikohus kohtupraktika suunamiseks juhise, et kuriteo provotseerimise ohvriks langenud süüdistatava karistust tuleb kohtul vähendada. Praegusel juhul nõustus kohus, et R. Tsoi ei otsinud kuriteo provokaatoriga kontakti ning katkestas temaga ka suhtlemise. Just provokaator oli kuriteo initsiaatoriks, ilma temata poleks seda juhtunud. Maakohus leidis, et see asjaolu annab põhjust karistuse vähendamiseks, kuid seda mitte minimaalse karistuse kontekstis ehk siis mitte KarS § 45 lg 1 mõttes. Kaitsja leiab, et Riigikohtu lahendis väljendatud seisukoht karistuse vähendamise osas on KrMS § 2 p-st 4 tulenevalt õigusallikas. Sisuliselt on tegemist KarS § 60 täienduse ja tõlgendusega. Seetõttu oleks pidanud provokatsiooni ohvriks sattunud R. Tsoi karistuse piirmäärad olema 30 päeva kuni 10 aastat, mitte aga 3 aastat kuni 15 aastat. Seetõttu juhindus maakohus karistuse mõistmisel valest õigusnormist. R. Tsoi karistust tuleks oluliselt vähendada, nii et karistus jääks alla seaduse eriosas näidatud alampiiri. 2.2 R. Tsoi taotleb samuti, et maakohtu otsus tühistataks ja ta mõistetaks õigeks. 3 Kohtuotsus põhineb vastuolulistel ja ebaõigetel järeldustel. Kohus tugineb ebaõigetele ütlustele, mis põhinevad ühe tunnistaja –RŠ – isiklikel arvamustel ja spekulatsioonidel, mis ei lähe kokku jälitustoimingu protokolliga. Kuigi kohus ise ütleb, et tõendeid tuleb hinnata kogumis, kontekstis teiste tõenditega, ei ole kohus sellest kinni pidanud ja on seetõttu jõudnud R. Tsoi süü küsimuses valele järeldusele. Kohus on ignoreerinud jälitustoimingu protokolli
13. jaanuari 2019 kohtumise kohta järeldusi tehes. Kohus on teinud vea sellele hinnangu andmisel, et VB-le ei olnud antud luba kuriteo matkimiseks. R. Tsoi leiab, et VB-l oleks pidanud olema matkimiseks luba. Juba see, et VB keeldus ütlusi andmast, näitab, et tema vanglast tehtud kõne võib olla kuritegu ja ka selle jaoks oli vaja matkimise luba. Kuna tema kõne muutis matkija R. Tsoi jaoks usaldusväärseks, siis oli ka tema tegevus matkimine. R. Tsoi märgib, et ainuüksi RŠ tutvusest VB-ga ega tema soovist kokku saada ei saanud teha järeldust, et RŠ tahab osta narkootikume. See, et R. Tsoil ei olnud mingeid küsimusi, näitab, et talle olid kokkusaamise põhjused teada juba varasemast, aga nimelt VB telefonikõnest. Seetõttu küsiski ta kohe, millisest kogusest RŠ huvitatud on. R. Tsoi märgib, et VB oli nõus kohtus telefonikõne kohta ütlusi andma, aga pärast seda, kui ta rääkis kohtus prokuröriga ja prokurör ütles talle midagi kõrva, keeldus VB ütlusi andmast. R. Tsoi väitel näitab seda, et VB informeeris teda RŠ soovist narkootikumi osta, ka jälitustoimingu protokoll. Kohtuotsuse kohaselt pidi R. Tsoi juba esimese,
14. jaanuaril 2019 toimunud telefonikõne ajal mõistma, et RŠ soovib osta narkootikume. R. Tsoi leiab, et miski nimetatud kõnes ei viita millelegi kriminaalsele. Selles telefonivestluses lepivad kaks inimest lihtsalt kokku kokkusaamise. Tema selgitas, kuidas leida tema restorani. Seega ainus võimalus, kuidas tema sai olla teadlik RŠ soovist narkootikumi osta, oli VB telefonikõne. R. Tsoi hinnangul on maakohtu otsus VB tegevuse osas vastuoluline. Ühest küljest leidis kohus, et VB ei pannud toime mingit süütegu. Teisest küljest leidis kohus, et kuivõrd RŠ kontakt tuli läbi VB, kellega R. Tsoi oli koos vanglas istunud, siis pidi R. Tsoi RŠ ühendusevõtmist VB palvel seostama mingi potentsiaalselt ebaseadusliku tegevuse või ettepanekuga. Samas peab R. Tsoi põhjendamatuks kohtu seisukohta, et kui inimesed viidi kokku vanglast tehtud kõne vahendusel, siis pidi see olema seotud millegi ebaseaduslikuga. R. Tsoi leiab, et kui VB ka ise oma telefonikõnega ei täitnud KarS § 184 koosseisu, siis pani ta süüteo toime sellega, et korraldas narkotehingu kahe varem teineteist mittetundnud isiku vahel. R. Tsoi heidab kohtule ette, et kohus jättis kõrvale tema ütlused, mille kohaselt ta kartis oma venna pärast, kes kandis karistust koos VB-ga. Lisaks leiab R. Tsoi, et tegemist oli lubamatu provokatsiooniga. Jälitustoimingu protokollis on kajastatud kokku 12 kontakti agendi ja R. Tsoi vahel. Neist 10 toimusid agendi initsiatiivil. Kuigi protokollis on märgitud, et R. Tsoi käitleb ebaseaduslikult suures koguses marihuaanat, on talle esitatud süüdistus ühes episoodis. Jälitustoimingu protokollist nähtub, kuidas matkija osales kuriteo planeerimises ja toimepanemises, kusjuures ta avaldas aktiivselt survet kuriteo toimepanemiseks. 4 R. Tsoi rõhutab, et esimese kohtumise lõpul lepiti kokku, et ühendust võtab just mitte tema, vaid RŠ. Pärast seda kokkusaamist võttis R. Tsoi kohe ühendust politseiametnikuga ja andis edasi kogu info VB telefonikõne ja RŠ-ga kokkusaamise kohta. Ka ei helistanud ta ise RŠ-le ja ignoreeris viimase korduvaid katseid ühendust võtta. R. Tsoi leiab, et selle valguses on ebaloogiline maakohtu seisukoht, et ta oli esimesest kohtumisest peale huvitatud marihuaana müügist RŠ-le. Ta ei tegelenud enne RŠ välja ilmumist narkootikumide käitlemisega ja tal ei olnud huvi kuritegu toime panna. R. Tsoi leiab, et matkija tegevus tema kuriteo provotseerimisel läks üle lubatud piiri. Kui R. Tsoi ei pannud kuritegu toime, siis agent ei loobunud, vaid jätkas tingimuste loomist selleks, et R. Tsoi kuriteo toime paneks. R. Tsoi rõhutab, et pärast esimest kohtumist järgnes kolmenädalane paus, kui ta ei vastanud RŠ telefonikõnedele ega sms-dele. RŠ väide, nagu oleks põhjuseks olnud R. Tsoi tuttava probleemid politseiga, ei põhine mingitel tõenditel. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et R. Tsoi küsimusele, kust ta tema numbri sai, vastas RŠ, et V. andis enne vanglasse sattumist. Fakt on aga see, et V. ja R. Tsoi ei olnud enne vanglat omavahel tuttavad ja V. ei saanud seega R. Tsoi numbrit kellelegi anda. Sellest hoolimata kohus leidis, et R. Tsoil ei olnud mingit põhjust VB ega RŠ kahtlustada ja esimesel kohtumisel lõid Tsoi ja RŠ usaldusliku sideme. Tegelikult järgmisest 12 kontaktist oli 10 RŠ initsieeritud. Lõpuks ilmus RŠ ilma kutsumata R. Tsoi restorani. Kohus on märkinud otsuses, et
15. veebruaril 2019 läks RŠ restorani, kuhu R. Tsoi oli teda samal päevalt kutsunud. R. Tsoi märgib, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, et sel päeval oleks leidnud aset mingi telefonikõne, kus ta oleks RŠ oma restorani kutsunud. R. Tsoi leiab, et kui kohtu väitel toimub kuriteo matkimine riigi järelevalve all, siis ses kriminaalasjas on riigi järelevalve võimaldanud mitmeid ebaseaduslikke toiminguid. R. Tsoi on seisukohal, et RŠ väljus ka talle antud matkimise ülesande piiridest: ta pidi matkima suure koguse marihuaana ostu, kuid kui see kolme nädala jooksul ei õnnestunud, hakkas RŠ küsima vaid 1 grammi marihuaanat. R. Tsoi taotleb kohtult selle tuvastamist, kas politseil oli konkreetne matkimise plaan. Kohus asus otsuses seisukohale, et R. Tsoi oli ebaseaduslikele pakkumistele avatud, kuna ta juba telefonivestluses kokkusaamisest ei keeldunud. R. Tsoi märgib sellele vastuseks, et kohus pole arvestanud, et ta oli Keskkriminaalpolitsei agent, kellel oli õigus passiivselt infot koguda. Samuti pole kohus arvestanud, et R. Tsoi kartis VB. Kohus pidas R. Tsoi süüd näitavaks asjaoluks seda, et R. Tsoi teadis marihuaana turuhinda. R. Tsoi arvates ei arvestanud kohus, et R. Tsoile oli hind teada juba tema eelmisest kriminaalasjast. Seega hinna teadmine ei tähenda, et R. Tsoi sel ajal tegeles narkootikumide käitlemisega. R. Tsoi märgib, et kohus on otsuses öelnud, et R. Tsoi rääkis RŠ-le mingist kahtlasest mustast autost, kuid on samas leidnud, et R. Tsoil ei olnud tegelikku soovi RŠ-st vabaneda, sest muidu oleks ta RŠ-le rääkinud oma kahtlustest seoses mingi musta autoga. 5
16. Ringkonnakohtu istungil jäid R. Tsoi ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör leidis, et apellatsioonide rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ühtlasi esitas prokurör kohtuistungil ringkonnakohtule tutvumiseks jälitustoimiku. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Apellantide väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
18. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et teave, millele tuginedes kriminaalmenetlust alustati, jälitustoiminguteks luba taotleti ja anti, oli ebapiisav. Jälitustoimikust nähtuvalt pärines info, mille alusel kriminaalmenetlust alustati ja jälitustoiminguteks luba anti, politseile laekunud teadetest. Tutvunud nende teadetega, leiab ringkonnakohus, et neis olev info oli piisav kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseks. Seetõttu oli põhjendatud ka kriminaalmenetluse alustamine (arvestades seda, et saabunud info alusel alustati kriminaalmenetlust, on alusetu kaitsja seisukoht, nagu oleks praeguses kriminaalasjas rikutud menetluse kohustuslikkuse põhimõtet). Kuriteo matkimiseks taotles prokurör luba pärast seda, kui ka sideettevõtjalt saadud andmed kinnitasid, et R. Tsoi suhtleb isikutega, kes on narkootilise aine käitlemise eest karistatud või kelle kohta on infot, et ta käitleb narkootilisi aineid. Nii politseile laekunud infole kui sideettevõtjatelt saadud andmetele on viidatud jälitusloa taotlemisel ja andmisel (ühtlasi on prokurör taotluses põhjendanud, miks ei ole võimalik kuulata üle isikuid, kellelt saadud info alusel kriminaalmenetlust alustati). Matkimist ei muuda lubamatuks tõik, et selleks taotleti luba pea kohe pärast kriminaalmenetluse alustamist. Põhimõtteliselt ei ole välistatud seegi, kui jälitustoiming ongi kriminaalmenetluse esimene toiming, st kriminaalmenetlust alustataksegi jälitustoiminguga (Riigikohtu
19. detsembri 2014 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-14, p 22.1). Ringkonnakohus leiab, et nende andmete alusel jälitustoiminguks loa taotlemine ja andmine oli lubatav. Riigikohus on kinnitanud, et kriminaalmenetluse seadustik ei kirjuta ette, millises vormis ja kujul peab olema esitatud teave, mille alusel alustatakse kriminaalmenetlust ja taotletakse jälitustoiminguks luba; Riigikohtu selgituse kohaselt võib kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel tugineda üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemuselegi ning jälitustoiminguks loa andmise otsustamisel ei pea vältimatult tuginema KrMS § 63 lg-tes 1 ja 11 loetletud tõendiliikidele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. detsembri 2017 määrus kriminaalasjas nr 1-17-7077, p 60). Apellatsioonides märgitakse, et R. Tsoile ei ole praeguses kriminaalmenetluses esitatud kahtlustust ega süüdistust selles, et ta oleks käidelnud narkootilisi aineid enne seda, kui ilmus välja RŠ sooviga marihuaanat osta. Kohtukolleegiumi hinnangul ei oma see tähtsust. Laekunud info kohaselt tegeles R. Tsoi jätkuvalt narkootiliste ainete käitlemisega ning kriminaalmenetlus oligi suunatud selle väljaselgitamisele, kas see info peab paika. Matkimine oli selle väljaselgitamiseks sobiv ja vajalik meede. 6 Matkimine eeldab küll mingisuguse eelneva teabe olemasolu isiku võimaliku kuritegeliku käitumise kohta (vastasel juhul ei olekski olnud kriminaalmenetluse alustamine õigustatud), kuid kuskilt ei tulene, et matkimise lubatavus sõltuks sellest, kas isikule esitatakse kahtlustus ka matkimisele eelnenud ajal toime pandud kuriteo või kuritegude kohta. Riigikohus on selgitanud, et jälitustoimingut ei muuda ebaseaduslikuks see, kui loa aluseks olnud kuriteokahtlus hilisemas kriminaalmenetluses tõendamist ei leia (vt nt Riigikohtu
21. detsembri 2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-16, p 15). St see, et R. Tsoile ei esitatud kahtlustust ega süüdistust narkootikumide käitlemises enne matkimist, ei tähenda, et matkimine oleks olnud ebaseaduslik. Kriteerium, millest matkimise lubatavus sõltub, on see, kas matkimisega kutsuti kuriteo toimepanemise otsus esile isikul, kellel see eelnevalt täielikult puudus (vt nt Riigikohtu
22. detsembri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-1036, p 14.1).
23. Apellantide väide ongi see, et R. Tsoil puudus eelnevalt täielikult kuriteo toimepanemise soov ning mõjutades R. Tsoid kuritegu toime panema, ületas matkija RŠ matkimise lubatud piire. Ringkonnakohus apellantide väidetega ei nõustu. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et R. Tsoi oli esimesel kohtumisel valmis RŠ-le kanepit müüma ning jättis igati mulje, et tal on olemas kindel tarnija, kellelt ta küsitud marihuaana saab. RŠ küsimusele, kas R. Tsoi „otsib mingeid kontakte veel“, vastab R. Tsoi koheselt küsimusega, kui palju RŠ soovib (kd II; tl. 58 prd). R. Tsoi ei andnud kuidagi märku, et tal oleks narkootilise aine hankimisega probleeme. Ta küll ütles, et samal päeval ei ole tal võimalik RŠ-le soovitut pakkuda, kuid selgitas, et läheb „päev või kaks“, kusjuures seda oli talle öeldud päev varem (kd II, tl. 59). Ta nimetas ka konkreetse hinna ning kirjeldas kaupa (kd II; tl. 59 prd). Seejuures andis ta märku, et hinna osas erilist kauplemisruumi ei ole, sest ka tema peab mingit kasumit saama. Samuti selgitas R. Tsoi, kuidas tehing toimub (kd II; tl. 60). Kuigi lõpuks jäi kokkulepe, et uuesti võtab ühendust RŠ (kd II; tl. 61 prd), pakkus kokkusaamise jooksul R. Tsoi mitu korda, et helistab RŠ-le (kd II; tl. 59, 59 prd). Seega ei saa rääkida mingist erilisest RŠ survest; piisas lihtsast küsimusest, kas R. Tsoi on ostjast huvitatud, et R. Tsoi asuks tehingu üksikasju täpsustama. Nende paika panemisel on R. Tsoi ilmselgelt aktiivsem. R. Tsoi selgitus, et ta kartis VB, kes RŠ temaga kokku viis, ei ole veenev. See võiks selgitada, miks R. Tsoi RŠ-ga kokku saama nõustus, kuid ei selgita seda, miks ta nii kergelt marihuaana müügiks valmis oli ja rääkis RŠ-le sellest, kuidas ta on suhelnud isikuga, kellelt ta aine saab, ning sellest, milline see aine on. Vestlusest ei ole märgata midagi, mis näitaks, et R. Tsoi ei ole tegelikult narkootilise aine müügist huvitatud ja läheb asjaga kaasa vaid seetõttu, et marihuaanat soovib talt saada isik, kelle viis temaga kokku VB. R. Tsoi väitel näitab seda, et ta ei olnud tegelikult narkootilise aine käitlemisest huvitatud, see, et ta vältis järgnevalt mitu nädalat RŠ, ignoreerides ta kõnesid ja sms-e. R. Tsoi rõhutab, et kaheteistkümnest korrast kümnel oli just RŠ see, kes ühendust võttis. Nagu eespool märgitud, oli R. Tsoi esimesel kokkusaamisel valmis ise ühendust võtma, kuid lõpuks tegi ettepaneku, et helistaks RŠ, öeldes, et jääb RŠ kõnet ootama (kd II; tl. 61 prd). Selliselt pani R. Tsoi ise RŠle ühenduse võtmise kohustuse, mistõttu see, et ühenduse võtjaks oli RŠ, ei näita, et R. Tsoil oleks valmisolek narkootilise aine käitlemiseks puudunud. 7 Seegi, et R. Tsoi ei vastanud RŠ helistamisetele ja sms-dele, ei näita tingimata, et R. Tsoil oleks valmisolek narkootilise aine käitlemiseks puudunud. Samahästi võis see olla ettevaatusabinõu või vajas R. Tsoi aega, et kaaluda tehingu riske. R. Tsoi ise viitab sellele, et RŠ selgitus, kuidas ta VB-lt R. Tsoi telefoninumbri sai, ei olnud veenev. Ka jälitustoimingu protokollist on näha, kuidas RŠ-le tuleb ootamatult see, et VB on vangis (kd II; tl. 58). Samuti näitab jälitustoimingu protokoll, kuidas R. Tsoi kartis vahele jäämist. Nii nähtub RŠ ütlusest ja jälitustoimingu protokollist (kd II; tl. 89 prd, 90), et hiljem kahtlustas R. Tsoi jälgimist ja rääkis sellest RŠ-gi. Ka näitavad RŠ ütlused ja jälitustoimingu protokoll, kuidas R. Tsoi püüdis leida meetmeid, et vahele jäämise riski vähendada (nt maakohtu otsuses viidatud osa info vahetamine kirjalikult, nii et see ei kajastu jälitustoimingu protokollis; ettepanek suhelda Telegrami äpi kaudu). Lisaks eelnevale ilmneb RŠ ütlustest ja jälitustoimingu protokollist, et R. Tsoi varustaja peeti kinni (kd II; tl. 64). RŠ ütlustest nähtuvalt põhjendas R. Tsoi just sellega seda, miks ta vahepeal ei vastanud. Ka jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlusest võib aru saada, et just talle ainet vahendanud isiku kinnipidamisega selgitas R. Tsoi RŠ-le raskusi soovitud aine hankimisega. Tähelepanu väärib, et kuigi R. Tsoi väitis, et tema senine võimalus narkootikume saada on ära langenud, ei kasutanud ta võimalust öelda RŠ-le, et äri jääb katki. Selle asemel andis ta RŠ-le lootust, lubades, et „homme“ saab selgust (kd II; tl. 64, 65). Nii näitas R. Tsoi oma käitumisega endiselt valmisolekut kuritegu toime panna. Seega, kuigi R. Tsoi ei vastanud mitme nädala vältel RŠ püüetele kontakti saada, ei nähtu jälitustoimingu protokollist R. Tsoi soovi RŠ-ga suhtlus lõpetada. Kui selleks, et saada R. Tsoilt ühte grammi marihuaanat, pidi RŠ talle mõnevõrra peale käima, siis suurema koguse üleandmise osas jälitustoimingu protokollist suuremat veenmist ei paista. R. Tsoi versiooniga, et ta murdus RŠ surve all ning müüs
24. veebruaril 2019 üle antud marihuaana RŠ-le temast vabanemiseks, ei lähe kokku tema käitumine pärast aine üle andmist. Nagu maakohtu otsuses märgitud, otsis peale marihuaana suure koguse üleandmist just R. Tsoi ise RŠ-ga
25. märtsil 2019 ühendust. Märtsi alguses toimusid mitmed kokkusaamised, kus arutati selle üle, et RŠ maksis
26. veebruaril saadud marihuaana koguse eest rohkem kui oleks pidanud. R. Tsoi lubas selle tasaarveldada edasiste tehingute käigus, avaldades arvamust, et kahe-kolme korraga peaksid nad nulli jõudma. Seega näitas R. Tsoi üles valmisolekut müüa ka edaspidi RŠle marihuaanat. Olukord muutus, kui R. Tsoil tekkis kahtlus, et tema söögikohta jälgitakse. See info ei pärine ainult RŠ ütlustest, vaid seda kinnitab ka jälitustoimingu protokoll. Eelnevast pole põhjendatud ka R. Tsoi väide, et tema süüdimõistmine tugineb vaid R. Tsoi subjektiivsel arvamusel, mida ei toeta isegi jälitustoimingu protokoll. Mis puutub RŠ soovi saada R. Tsoilt üks gramm marihuaanat, siis paika ei pea R. Tsoi arvamus, et ühe grammi küsimine oli RŠ isetegevus. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et enne
27. veebruaril 2019 toimunud kohtumist sai RŠ kuriteo matkimiseks 20 eurot, mis jälitustoimingu protokollist nähtuvalt oli just ühe grammi ostmiseks sobiv rahasumma. See, et küsitud kogus oli väike, nii et ainuüksi selle käitlemine ei täitnud kuriteokoosseisu, ei tähenda, et sellise koguse küsimine oleks olnud põhjendamatu või lubamatu. 8
28. Apellandid on seisukohal, et luba kuriteo matkimiseks oleks pidanud olema ka VB-l, kes helistas R. Tsoile, informeeris, et temaga võtab ühendust R (st RŠ), ja palus R. Tsoil temaga kokku saada. Sarnaselt maakohtuga ei nõustu ringkonnakohus apellantide seisukohaga. Vastavalt KrMS § 1268 lg-le 1 on kuriteo matkimine kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine. Nagu maakohtu otsuses märgitud, ei ole VB tegevuses tuvastatavad ühegi kuriteo objektiivse koosseisu tunnused. Apellandid leiavad, et VB tegu võiks kujutada endast narkootilise aine käitlemise kaastäideviimist või vähemalt sellele kaasaaitamist, sest kaasaaitamise ja isegi kaastäideviimise korral ei ole vaja, et isik ise objektiivse süüteokoosseisu tunnused täidaks. Ringkonnakohus nendib, et kuriteole kaasaaitamine ei eelda süüteokoosseisu tunnustele vastava teo toimepanemist ning isegi kaastäideviijana kuriteo toimepanemises osalemine on võimalik ilma et isik oma tegevusega täidaks mõne objektiivse süüteokoosseisu tunnuse. Seda enam on oluline subjektiivne süüteokoosseis. Praegusel juhul ei ole tõendeid VB tahtluse kohta. Kuivõrd VB keeldus ütlusi andmast, ei ole teada, mis asjaoludel ta R. Tsoile helistas ja tal RŠga kokku saada palus. See tähendab, et infot pole ka selle kohta, kuivõrd oli VB kursis sellega, miks RŠ R. Tsoiga kokku pidi saama. Kuigi R. Tsoi väidab apellatsioonis, et just VB telefonikõnest sai ta teada, et RŠ võtab temaga ühendust just marihuaana ostmiseks, siis maakohtus on ta ise andnud ütlusi, milles ta sama asja eitas. R. Tsoi enda kinnitusel palus VB tal lihtsalt Ruslaniga kokku saada ja narkootikumidest tal VB-ga üldse juttu ei olnud. See välistab VB käsitamise kaastäideviijana või kaasaaitajana. Mis puutub kaasaaitamisse, siis kaasaaitamisest KarS § 22 lg 3 tähenduses saab rääkida vaid siis, kui isik osutab tahtlikult füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kuna RŠ-le oli antud luba kuriteo matkimiseks, puudus õigusvastane tegu, millele kaasa aidata. Mõlemas apellatsioonis on viidatud sellele, et VB keeldus ütluste andmisest, põhjendades keeldumist sellega, et ütlused võivad süüstada teda ennast. Apellantide järeldus on, et seega leidis ka VB ise, et ta pani sisuliselt toime süüteo. Apellantide seisukoht on alusetu. Isiku keeldumisest ütlusi anda põhjusel, et ütlused võivad süüstada teda ennast, ei või teha mingeid õiguslikku tähendust omavaid järeldusi. Vastavalt KrMS § 60 lg-le 1 võib kohtuotsus tugineda tõendile, st kohtu järeldus ei või tugineda argumendile, et (ja miks) mingit tõendit ei saadud. Pealegi läheb apellantide argument selgesse vastuollu KrMS § 71 lg 2 p 1 eesmärgiga tagada isiku KrMS § 7 lg-s 2 sätestatud õigust. Nimelt tähendab apellantide seisukoht sisuliselt, et ütluste andmisest keeldumist tuleks võtta kui süü tunnistamist. Õigus keelduda ütluste andmisest põhjusel, et ütlused võivad tunnistajat ennast süüstada, ei tähenda, et see, et ütluste andmisega isik end süüstaks, peaks olema kuidagi tuvastatud. Piisav on tõenäosus, et ütlused võivad süüstada tunnistajat ennast. Kui tunnistajat soovitakse küsitleda seoses sellega, milline oli tema seos toimunud narkootilise aine müügiga, on selline tõenäosus olemas ja tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest. Kuivõrd VB-l oli KrMS § 71 lg 2 p-st 1 tulenevalt õigus ütluste andmisest keelduda, ei oma tähtsust apellantide viited sellele, et VB keeldus ütluste andmisest pärast prokuröriga rääkimist. 9
29. Kaitsja apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus arvestanud karistuse mõistmisel Riigikohtu suunistega ning on sellest tulenevalt lähtunud valest õigusnormist. Kaitsja hinnangul tuleneb kriminaalasjas nr 3-1-1-110-04 tehtud Riigikohtu otsusest, et kuriteo provotseerimise ohvriks langenud süüdistatava karistust tuleb kohtul vähendada KarS § 60 reeglitest lähtuvalt. Sellest tulenevalt on R. Tsoi karistuse piirmäärad 30 päeva kuni 10 aastat, mitte aga 3 kuni 15 aastat vangistust. Kaitsja leiab, et Riigikohtu seisukoht on õiguslikult KrMS § 2 p 4 mõttes vaadeldav õigusallikana ja sisuliselt KarS § 60 täienduse ja tõlgendusena. Kaitsja eksib nii Riigikohtu seisukoha sisu kui ka selle õigusliku tähenduse osas. Väites, et Riigikohtu seisukoht oli maakohtule siduv, on kaitsja alusetult tuginenud KrMS § 2 p-le
30. KrMS § 2 p 4 kohaselt on Riigikohtu lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikad küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Seega on Riigikohtu lahendid õigusallikad üksnes kriminaalmenetlusõiguslikes küsimustes ning sedagi vaid kohtuasja lahendamisel ilmnenud õiguslünkade puhul. Seevastu Riigikohtu tõlgendused õiguse kohaldamisel on KrMS § 364 kohaselt formaalselt siduvad vaid sama kohtuasja lahendavatele madalama astme kohtutele. Kaitsja heidab maakohtule ette karistuse mõistmist, seega materiaalõiguslikku küsimust, puudutava juhtnööri mittejärgimist, mistõttu ei ole kõnealune Riigikohtu seisukoht ilmselgelt selline, millele kohalduks KrMS § 2 p
31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Riigikohus andnud kaitsja viidatud otsuses sellist juhtnööri, nagu kaitsja apellatsioonis väidab. Otsuse punktis 11.3, millele kaitsja apellatsioonis viitab, on Riigikohus käsitlenud seda, millal on matkimise puhul provotseeritu vastutus välistatud. Selle raames ütleb Riigikohus: „Provotseeritu vastutus on välistatud vaid juhul, kui matkija osakaal on selles tähenduses põhjendamatus ülekaalus. Kui seda ülekaalu aga ei olnud, siis võib riigipoolselt initsieeritud teo eest ette näha karistuse vähendamise lähtuvalt süü ulatusest.“ Sellega Riigikohtu juhtnöörid karistuse mõistmise kohta piirduvad. Riigikohus ei ütle, et „riigipoolselt initsieeritud teo eest“ karistuse mõistmisel tuleks lähtuda KarS §-s 60 sätestatud karistusraamidest. Ringkonnakohus saab Riigikohtu otsuses öeldust aru nii, et matkija aktiivsust tuleb arvestada süüdlase süü suuruse hindamisel ning sellest tulenevalt mõista kergem karistus. Just seda on maakohus teinud, mistõttu ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka mõistetud karistuse osas.
32. Eelnevast teeb ringkonnakohus vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1 otsuse, millega jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
33. Kaitsja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse, et R. Tsoile hüvitataks apellatsioonimenetluse õigusabikulud 1200 eurot, mille on tasunud tema vanaema. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud apellatsioone ja jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata, jäävad vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 apellatsioonimenetluse kulud isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. See tähendab, et R. Tsoi õigusabikulud jäävad tema kanda ja kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata. 10 Allkirjastatud digitaalselt 11