← Eesti

1-19-8551/61

Obsah (8)§ 184§ 200§ 73§ 65§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-8551 (19230100388) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava,

§ 184lg 1 järgi Harju Maakohtu 5.

veebruari 2020 otsus üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitajad Karl Hendrik Annuse kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv; Renato Rustamovi kaitsja advokaat Priit Kala Süüdistatavad Karl Hendrik Annus, ik: 39506120837, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX, XXX, elukoht XXX, viibib Tallinna Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 07.03.2018 otsusega

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistusega 4 aastat, mis jäeti

§ 73

lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, katseajaga 4 aastat, väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 27.06.2019, tõkend vahistamine alates 28.06.2019; Renato Rustamov, ik: 50012264714, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX, töökoht XXX, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 27.06.2019 – 28.06.2019, tõkend elukohast lahkumise keeld. Robert Sarv, Priit Kala Kaitsjad Teised pooled apellatsioonimenetluse RESOLUTSIOON Abiprokurör Alan Rüütel

  1. Jätta Harju Maakohtu
  2. veebruari 2020 otsus Karl Hendrik Annuse ja Renato Rustamovi süüdistusasjas muutmata.
  3. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.
  4. Karl Hendrik Annuse lepingulise kaitsja apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsekulud summas 1036 (üks tuhat kolmkümmend kuus) eurot, s.h käibemaks 172,67 eurot, jätta Karl Hendrik Annuse kanda.
  5. Määrata Advokaadibüroole EMERALDLEGAL apellatsioonimenetluses Renato Rustamovile osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 80 senti s.h käibemaks 64,80 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Renato Rustamovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 388,80 eurot.
  7. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Karl Hendrik Annus oli antud kohtu alla süüdistatavana

§ 184

lg 1 järgi selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajast kuni 27.06.2019, tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult suures koguses narkootilist aine marihuaanat kokku 385,3 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat hoidis ta enda juures kuni kinnipidamiseni 27.06.2019 Tallinnas XXX maja ees kella 18.30-ni, mil politseitöötajad leidsid ja võtsid ära K. H. Annuse valdusest olnud spordikotist ühe vaakumpakendi, milles olevad rohelised taimeosad massiga kokku 384,6 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16% ja tema pükste taskus oleva rahakoti vahelt ühe soonkinnisega kilekoti, milles olevad rohelised taimeosad massiga 0,70 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 19%. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10-le inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi MT vastusest nähtuvalt narkootilise marihuaana puhul joobe tekitamiseks 7,5 grammist. 2. Renato Rustamov oli antud kohtu alla süüdistatavana

§ 184

lg 1 järgi selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastamata ajast kuni 27.06.2019, tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult suures koguses narkootilist aine marihuaanat kokku 9,44 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat hoidis R. Rustamov oma elukohas aadressil Tallinn XXX kuni läbiotsimiseni 27.06.2019 kella 19:50ni, mil politseitöötajad leidsid ja võtsid ära R. Rustamovi poolt vabatahtlikult välja antud esiku riidekapist ühe vaakumpakendi, milles olevad rohelised taimeosad massiga 9,44 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10-le 2

(10)inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi MT vastusest nähtuvalt narkootilise marihuaana puhul 7,5 grammist. Maakohtu otsus 3. Harju Maakohtu 5. veebruari 2020 otsusega tunnistati Karl Hendrik Annus

§ 184

lg 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 7.

märtsi 2018 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristus 6 aastat 6 kuus vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks

  1. juuni
  2. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Renato Rustamov tunnistati süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 7 kuud.

§ 68

lg 1 järgi loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui R. Rustamov ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX Tallinn; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. R. Rustamovile pandi käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 21 alusel täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja ta määrati katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel arvestati katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.02.

  1. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena mõisteti K. H. Annuselt riigieelarve tuludesse sundraha 1460 eurot, kaitsjatasu 90 eurot, narkootilise aine ekspertiisitasu summas 756 eurot ning narkootilise aine ekspertiisitasu (s.o roheliste ainejälgedega vaakumpakendaja) summas 84 eurot. Riigi kanda jäeti narkootilise aine ekspertiisitasu summas 84 eurot ning DNA ekspertiisitasu 798 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus tuleb tasuda vähemalt 199 eurot ja viimase osamaksena 201 eurot. R. Rustamovilt mõisteti menetluskuludena riigieelarve tuludesse sundraha 1460 eurot ning narkootilise aine ekspertiisitasu summas 84 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus tuleb tasuda vähemalt 128 eurot ja viimase osamaksena 136 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
  2. Maakohus leidis, et süüdistatavatele esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud tõenditega. Kuigi R. Rustamov tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja selgitas täiendavalt, et ka K. H. Annuse juurest leitud aine kuulus talle, ei pidanud kohus tema ütlusi selles osas usaldusväärseteks. Kohus ei pidanud usaldusväärseteks K. H. Annuse ütlusi selles, et tema ei teadnud R. Rustamovile kuulunud spordikotis olnud narkootikumidest mitte midagi. Karistuse mõistmisel K. H. Annusele leidis kohus, et süüdistatava süü on suur ja etteheidetav tegu on toime pandud katseajal. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud ja ta valdas suures koguses marihuaanat. Põhjendatud on karistada süüdistatavat vangistusega, mis võib jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Mõistetava liitkaristuse pikkus täidab igati karistuse eesmärgid. 3

(10)Karistuse mõistmisel R. Rustamovile leidis kohus, et süüdistatav süü ei ole väga suur ja omandatud ja hoitud aine mass ei ületanud oluliselt suure koguse piiri. Süüdisatav tunnistas ennast süüdi ja kahetses. Mõistetav karistus võib jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Arvestades süüdistatava vanust ja varasema karistatuse puudumist, ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik mõistetavat vangistust osaliselt või täielikult täitmisele pöörata. Kontrollnõuded- ja kohustused ning lisakohustus on kohtu hinnangul distsiplineerivateks meetmeteks, mis aitavad täita karistuse eesmärke. Apellatsioonide sisu
  1. Maakohtu otsuse peale esitasid ringkonnakohtule apellatsioonid süüdistatavate kaitsjad. 4.
  2. K. H. Annuse kaitsja R. Sarv vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses tõendite hindamise kohustuse rikkumise ja menetlusõiguse olulise rikkumise (kõrvaldamata kahtluste süüdistatava kahjuks tõlgendamine) tõttu. Palub maakohtu süüdimõistev otsus tühistada ja K. H. Annuse talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Alternatiivselt leiab, et kui süüdistatav jääb talle esitatud süüdistuses süüdi, siis mõista süüdistatavale kergem karistus. Apellandi argumendid on järgmised: 4.1.
  3. Prokurör ei esitanud kohtule veenvaid tõendeid K. H. Annuse süüdi tunnistamiseks. Ükski objektiivne tõend ei kinnita, et kanepi soetas süüdistatav või et ta teadis kanepi olemasolust. Ainus tõend, mis seob süüdistatavat R. Rustamovi spordikotist leitud kanepiga, on kinnipidamise protokoll. DNA-ekspertiis tõendab, et R. Rustamovi spordikotist leitud ainet ei saa seostada süüdistatavaga. 4.1.
  4. K. H. Annuse ja R. Rustamovi ütlustest nähtub riimuvalt, et kanep kuulus R. Rustamovile, kes selle spordikotti peitis. See on eluliselt usutav, sest R. Rustamov kolis rahapuudusel süüdistatava juurde ning elas elutoas, kus olid ka tema asjad. On loogiline, et inimene peidab sellised asjad nagu u 384 grammi kanepit enda, mitte korteriomaniku asjade hulka. 4.1.
  5. Süüdistatavate elukoha läbi otsimisel ei leitud K. H. Annuse asjade hulgast keelatud esemeid. R. Rustamov andis aga välja u 10 grammi kanepit ja selgitas, et kasutas kanepi pakendamiseks K. H. Annuse toidupakkimise kiletajat ja kaalu. 4.1.
  6. Maakohus mõistis K. H. Annuse süüdi kahtluse pinnalt, et süüdistatav pidi teadma kanepist (võimatu mitte märgata), kuid teadma pidamise väide väljendab olemuslikult tegevusetust.

§ 184lg-s 1 sätestatud tegu pole võimalik ettevaatamatusest toime panna.

4.1.

  1. Maakohus leides, et R. Rustamovi kohtueelsete ja kohtus antud ütluste vahel esineb vastuolu, mis seisneb selles, et süüdistatav ei öelnud kohtueelses menetluses midagi tema spordikotist leitud kanepi kohta, seadis R. Rustamovi ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla ebaobjektiivselt. Tegelikult vastuolu ei esine. R. Rustamov selgitas kohtuistungil, et ta kartis väga ning uurijad hirmutasid teda kinnipidamise ajal. Loogiline ja eluliselt usutav on R. Rustamovi selgitus, et ta jäi lihtsalt lootma sellele, et kogemata K. H. Annuse kaasa võetud spordikotis olevat kanepit ei avastata. Kohus analüüsis R. Rustamovi ütluste usutavust läbi võõra kõrvalseisja pilgu, kuid ühe inimese mõttemaailma ei saa suvalise kõrvalseisja mõttemaailmaga võrrelda. Kuna võrdlusbaas oli ebakohane, jõudis maakohus ebaõige järelduseni, et R. Rustamovi ütlused pole usutavad, sest „mõistlik“ isik nii ei käituks. Inimesele ei saa ette heita seda, et ta täiendab ütluseid kohtumenetluses, kus ongi viimane võimalus veel midagi öelda või täiendada. 4.1.
  2. RP ütlustest nähtub, et ta oli reisil K. H. Annusega praktiliselt pidevalt koos ning nad ei ostnud suurt kogust kanepit, süüdistatava valduses pole ta kunagi suurt kogust kanepit näinud. Kuna RP asjade pakkimist ei mäletanud, ei saa tema ütlustest ühte katkendlikku osa K. H. Annusega kahjuks tõlgendada. RP ja süüdistatav ostsid ainet enda tarbeks väikeses koguses. Maakohus tegi RP ütlustest selliseid järeldusi, nagu ta soovis. 4.1.
  3. 18.09.2019 vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud R. Rustamovi spordikotist ära võetud kanepit sisaldanud pakendeid, samas kilekott, mille sees oli suurem kogus kanepit, ei ole läbipaistev 4

(10)ja sinna sisse ei ole võimalik näha, kilekotte koos kanepiga ei ole vaadeldud, pole jälgitav, kuidas kanep kilekottides oli. Ei saa öelda, et süüdistatav seda pakendit seetõttu märkas. Ükski objektiivne tõend K. H. Annust kanepiga ei seo. 4.1.
  1. Kõrvaldamata kahtluste kõrvaldamisel jättis kohus arvestamata kaudsed tõendid kulturismiga tegelemise ja pangakonto puudumise kohta, mis lükkavad ümber oletused, justkui oleks süüdistatav tegelenud kanepi ebaseadusliku käitlemisega ning süüdistatavate elukohast ära võetud esemed olidki kanepi käitlemise jaoks. 4.1.
  2. Süüdistatavale, arvestades teo asjaolusid, on mõistetud liiga raske karistus. Kaitsja hinnangul oleks põhjendatud mõista süüdistatavale karistusena viis aastat vangistust viieaastase katseajaga ning lugeda vahi all viibitud aeg pikemaks šokivangistuseks. 4.
  3. R. Rustamovi kaitsja P. Kala vaidlustab otsuse osaliselt, s.o süüdistatavale mõistetud karistuse osas. 4.2.
  4. Arvestades tuvastatud asjaolusid, on R. Rustamovile mõistetud karistus väga range. Süüdistatavalt ära võetud kanepi kogus ületab napilt kriminaalselt karistatava piiri, mistõttu olnuks õiglane mõista karistus seaduses sätestatud miinimummääras. 4.2.
  5. Maakohus ei ole katseaja kestuse valikut põhjendanud. Katseaja kestuse määramiseks ei saa pidada väidet, et katseaeg peab olema mõistetud vangistusest mõnevõrra pikem. Mõnevõrra pikemaks saab pidada vangistuse puhul mõnda kuud, aga mitte poolteist aastat. Niivõrd pikk katseaeg koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele, arvestades süüdistatava isikut, ei ole põhjendatud. Mõistetud karistust saaks põhjendatuks pidada olukorras, kus tegemist oleks olnud isikuga, kelle puhul on äratuntavalt tekkinud sõltlase tunnused ning kes tegelebki narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tulu teenimise eesmärgil. Süüdistatav on muutnud enda elukorraldust totaalselt paremuse suunas, siiralt kahetsenud ja leidnud endale kindla elu- ja töökoha. 4.2.
  6. Asja arutamist üldmenetluses saanuks vältida kui prokurör oleks jäänud sõlmitud kokkuleppe juurde. Mõistetavat karistust oleks seega õiglane analüüsida kokkuleppemenetluses tehtud otsuste valguses. 4.2.
  7. Põhjendatud ega õiglased ei ole viited nn keskmisele narkokuritegude praktikale. Kohus peaks selliseid inimesi premeerima ning mitte koormama neid kriminaalhooldusega. Kriminaalhooldus ei evi süüdistatava puhul soovitud eesmärki, vaid pigem takistab tööl käimast ja seaduskuulekat elu elamast. 4.2.
  8. Määrates, et süüdistatav peab elama XXX Tallinn, jättis kohus tähelepanuta fakti, et R. Rustamov elas K. H. Annuse juures, kes viibib juba varsti aasta vahi all, siis on üürileping lõpetatud ning süüdistatav ei saa seega kohtu määratud elukohta elama asuda. R. Rustamovi elukoht on YYY. Seega ei saanud maakohus võtta aluseks elukohta, kus RR tegelikult ei ela.
  9. Ringkonnakohtu
  10. aprilli 2020 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  11. maini
  12. Vastused apellatsioonidele
  13. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonidele enda kirjalikud seisukohad Põhja Ringkonnaprokuratuur. Prokuröri hinnangul on vaidlustatud otsus seaduslik ja tulenevalt apellatsioonides esitatud argumentidest, puudub alus nende rahuldamiseks. Prokuröri seisukohad K. H. Annuse ja R. Rustamovi suhtes tehtud maakohtu otsuse muutmata jätmiseks on alljärgnevad: 6.
  14. Kaitsja argumentidele on maakohus veenvalt otsuses vastanud. K. H. Annuse süü on tõendamist leidnud läbi tõendite uurimise ja tunnistajate küsitlemise. Maakohus on selgelt ja järgitavalt tuvastanud, miks pidi süüdistatav teadma, et tema spordikotis on kanep ning miks ei ole 5
(10)kaitseversioon usutav. Spordikotist leitud kanepi mass oli väga suur ja sellise pakendi olemasolu on tuntav ka siis kui nt tühi kott üles tõsta või seda kiiruga pakkida. Vaakumpakendite mõõdud (25x20cm), kuhu kanep oli pakitud ning kilekoti mõõdud 65x20cm (milles omakorda olid vaakumpakendid marihuaanaga) olid märkimisväärselt suured. 6.
  1. K. H. Annusel oli võimalus Hollandist osta spordikotist leitud suur kogus kanepit, sest ta ei olnud RP-ga pidevalt koos. 6.
  2. Maakohus ei ole R. Rustamovi ütluste usaldusväärsust ebaobjektiivselt kahtluse alla seadnud. R. Rustamov ei suutnud kohtuistungil enda ütluste muutmist veenvalt selgitada. Väide, et ta oli šokis ja hirmul ei ole tõsiselt võetavad, sest teda kuulati üle kaks korda kohtueelses menetluses ning kolmas kord kohtumenetluses, kus ta väitis, et K. H. Annuse spordikotis olnud kanep kuulus hoopis temale. Eluliselt ei ole usutav, et ta poleks enda sõpra teavitanud sellest, et K. H. Annus võttis koos spordikotiga kaasa ka väga suure koguse kanepit. 6.
  3. Asjaolu, et läbi pakendi pole võimalik täpselt tuvastada selle sisu, ei tähenda, et K. H. Annus ei peaks aru saama, et kotis on midagi sellist, mis ei kuulu temale. DNA puudumine pakendilt ei kinnita ega lükka ümber, et K. H. Annus pakendit puutus, sest DNA ei pruugi kerge puudutuse korral pakendile jääda. Põhjuseid, miks K. H. Annuse DNA-d ei leitud pakendilt, on mitmeid. 6.
  4. Kaitsja hinnangul tuleks juhul, kui K. H. Annus jääb talle esitatud süüdistuses süüdi, mõistetud karistust kergendada. Ei ole aga aru saada, kas kaitsja poolt taotletav vangistus viis aastat on liitkaristusena kogumis või ainult kanepi käitlemisest. Selline karistus on aga välistatud ja seadusega vastuolus, sest K. H. Annus pani uue kuriteo toime katseajal e. tal oli kandmata karistus 4 aastat vangistust. 6.
  5. Prokuröri hinnangul on R. Rustamovile mõistetud karistus kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Mõistetud vangistus on süüdistatava poolt käideldud kanepi kogust arvestades piisavalt pikk karistus ja 3 aastane katseaeg koos kontrollnõuetega on vajalikud, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, mis narkootikumidega seotud kuritegude puhul on väga kõrge. Hoidmaks süüdistatavat õigel teel, on tema allutamine käitumiskontrollile koos kontrollnõuetega hädavajalik. 3-aastase katseaja jooksul on isikut vanuses 19-21 aastat võimalik positiivselt mõjutada, mida läbi kriminaalhooldaja on teha tunduvalt kindlam, kui jääda lootma isiku enesedistsipliinile. 6.
  6. Prokurör palub jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.
  7. K. H. Annuse kaitsja vandeadvokaat R. Sarv esitas menetluskulude nimekirja ja arve apellatsiooniastmes kantud kaitsekulude katteks. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, apellatsioonides ning prokuratuuri apellatsioonivastuses esitatud kirjalike seisukohtadega leiab, et apellatsioonides esitatud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, millele kaitsja viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
  9. Tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-17-03 märgitust, lasub kriminaalmenetluses tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks, süüdistatavate käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks, kui ka mõistetud karistusmäärade kergendamiseks. Kohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta süüdistatavad neile 6
(10)esitatud süüdistuse täies mahus süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Ka on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-92-11 p-s 15.1 osundanud, et …["apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub"]. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.
  1. K. H. Annuse kaitsja taaskord esitatud väited tõendite puudumisest süüdistatava seotusest kinnipidamisel tema kasutuses olnud ja R. Rustamovile kuulunud seljakotist leitud marihuaanaga, ei tulene kohtukolleegiumi hinnangul asjas kogutud tõenditest. Kohus on otsuses selgelt ja järgitavalt tuvastanud, miks pidi K. H. Annus teadma, et tema spordikotis on kanep ning miks ei ole kaitseversioon usutav. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi uut asjaolu, mis kohtuliku arutamise ajal ei olnud teada või mida maakohus ei oleks käsitlenud. Vaidlus puudub selles, et süüdistatava kinnipidamisel tema spordikotis kolmes vaakumpakendis olevad rohelised taimeosad massiga 384,6 gr olid kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus oli 16% ning rahakotist leitud minigrip kilekotis olnud rohelised taimeosad massiga 0,70 gr olid kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus oli 19% (kd I, tl 151-152). Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et kulturismiga tegelevale noorele inimesele võib 384,6 gr raskus tunduda tõepoolest olematuna, kuid ei saa nõustuda sellega, et 18.09.2019 vaatlusprotokollis (kd I, tl165-169)kirjeldatud spordikotist ära võetud kanepit sisaldanud pakendid ja kilekott, mille sees oli suurem kogus kanepit, jäid süüdistatavale juba enne koos RP-ga reisile asumist, märkamatuks. Seda enam, et vaakumpakendite, kuhu kanep oli pakitud, mõõdud (25x20cm) ja kilekoti (milles omakorda vaakumpakendid marihuaanaga) mõõdud 65x20cm, on märkimisväärselt suured. Selliste mõõtudega pakendit tühjas spordikotis on võimatu mitte märgata isegi siis, kui see kott üles tõsta või seda kiiruga pakkima asuda. Kahtlusi tekitav ja küsitav on, miks pidi K. H. Annus planeeritud reisile reisile minekuks asju pakkima alles RP saabudes, mitte reisi alguseks kokkulepitud päevaks.
  2. Kohtukolleegiumi hinnangul ei kinnita kohtuistungil uuritud tõendid kaitsja poolt tõstatatud kahtlusi, mis lükkavad ümber oletused, justkui oleks süüdistatav tegelenud marihuaana ebaseadusliku käitlemisega ning süüdistatavate elukohast ära võetud esemed olidki kanepi käitlemise jaoks. K. H. Annuse poolt 0,70 g ja 384,6 g narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine - omandamine, valdamine, tarbimine, hoidmine) on tõendatud m.h tunnistaja RP ütlustega, et nad tarvitasid reisil olles koos K. H. Annusega kanepit. Et tunnistaja RP ja süüdistatav kinnitavad enda ütlustes, et nad reisi vältel kogu aeg pidevalt koos ei olnud, on usutav, et K. H. Annus soetas temalt ära võetud suure koguse marihuaanat reisil olles, mitte et see oleks kuulunud R. Rustamovile, nagu viimane alles kohtuistungil väitis. Maakohus pidas süüdistatavate ütlused K. H. Annuselt leitud marihuaana kuulumise osas seega põhjendatult ebausaldusväärseteks ja leidis õigesti, et tunnistaja RP ütlused K. H. Annuse poolt reisil ostetud narkootilise aine koguse osas ei oma antud juhul tähtsust.
  3. Puudub vaidlus selles, et K. H. Annuse juurest kinnipidamisel leitud marihuaana tetrahüdrokannabiolli (THC) sisaldus oli erinev. Kohtukolleegium nõustub kohtu järeldusega selles, et ostes reisil ainet tarvitamiseks ja paralleelselt nn hulgi, ei pruugi ained olla ühest ja samast partiist, mistõttu ka selline kaitsja argument ei tõenda kindlasti mitte seda, et süüdistatav ei olnud temal kaasas olnud spordikotis olevast ainest teadlik. 7
(10)13. Kaitsja hinnangul tuleks juhul, kui K. H. Annus jääb talle esitatud süüdistuses süüdi, mõistetud karistust kergendada. Kohtukolleegium märgib, et karistuse mõistmisel (ning sanktsiooniliigi valikul) omab tähendust ka asjaolu, kui menetluse esemeks olev süütegu pannakse toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, millega käesoleval juhtumil tegu on. Karistuse mõistmisel ning selle tingimuslikult täitmisele pööramata jätmisel antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks mõistetud karistuse täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini ning õiguskuulekuse küsimus, kas ja millisel määral kasutab ta talle loodud võimalust vältida reaalse vabadusekaotusliku karistuse kandmist. Nagu tuleneb kriminaalasja materjalidest ning maakohtu otsuse motiividest - millega ringkonnakohus täiel määral soostub - ei omanud K. H. Annusele antud võimalus elada seaduskuulekalt ilma süütegusid toime panemata tema jaoks sisulist tähendust. Nõustudes prokuröri apellatsioonivastuses esitatud seisukohaga, märgib kohtukolleegium, et puuduvad seaduslikud alused K. H. Annusele mõistetud karistuse kergendamiseks kaitsja esitatud määras.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohtu poolt K. H. Annusele mõistetud karistuse määr, arvestades süüdistatav süü suurusele antud hinnanguga, jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära, mida on

§ 65

lg 2 alusel suurendatud eelmise, Harju Maakohtu 07.03.2018 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata 4 aasta pikkuse vangistuse võrra. Kaitsja poolt taotletav karistus - viis aastat vangistust viieaastase katseajaga - on seadusest tulenevalt välistatud, sest süüdistatav pani uue kuriteo toime katseajal e. tal oli kandmata karistus 4 aastat vangistust. 14. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud apellandi väiteid, tõstatud kaitseversioone ja kahtlusi ning andnud üksikasjalikult hinnangu, milliste tõenditega on K. H. Annuse süü talle inkrimineeritud narkosüüteos tõendamist leidnud. Maakohus on vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning eelkõige just tõendite kogumile hinnangu andmise tulemina jõudnud veendumusele, et K. H. Annusele esitatud süüdistus

§ 184lg 1 järgi on põhjendatud ning tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud.

Süüdistatav omandas ebaseaduslikult tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult suures koguses narkootilist aine marihuaanat kokku 385,3 grammi, mida hoidis enda juures kuni kinnipidamiseni 27.06.2019 Tallinnas XXX maja ees kella 18.30-ni. 15. R. Rustamovi kaitsja, vaidlustades apellatsioonis süüdistatavale mõistetud karistust, leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust, ei vasta see süüdistatavale etteheidetava teo raskusele ja maakohus on jätnud otsuses katseaja kestuse valiku põhjendamata. Kohtukolleegium, erinevalt kaitsjast, leiab, et arvestades süüdistatav süü suurust, ei ole maakohus karistuse mõistmise osas materiaalõiguse vastu eksinud ja kaitsja apellatsioonis toodud asjaolud ei anna alust

§ 184lg 1 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks.

Maakohus, arvestades süüdistatava vanust, puhtsüdamlikku kahetsust ja varasema karistatuse puudumist, on leidnud põhjendatult, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole vajalik R. Rustamovile mõistetavat vangistust osaliselt või täielikult täitmisele pöörata, kuid samas on vajalik süüdistatava allutamine käitumiskontrolli nõuetele, samuti tuleb talle kontrollnõuete täitmise ajaks panna täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtukolleegium nõustub kohtu tõdemusega selles, et kontrollnõuded - ja kohustused ning lisakohustus on R. Rustamovile distsiplineerivateks meetmeteks, mis aitavad täita karistuse eesmärke.

§ 74lg 1 ja 3 alusel võib kohus määrata katseajaks kuus kuud kuni viis aastat.

Et kohtupraktika kohaselt on narkokuritegude jätkamise oht keskmisest suurem ning pikem katseaeg toetab R. Rustamovi lubadust olla edaspidi õiguskuulekas ja loobuda täielikult narkootiliste ainete tarvitamisest, on kohtu poolt määratud 3-aastane katseaeg põhjendatud ja piisavalt mõjuv selleks, et mõjutada R. Rustamovit edaspidi võimalikult positiivselt käituma ja mitte uusi kuritegusid toime panema. Pikema katseaja kohaldamise poolt, nagu kohus õigustatult leidis, räägib ka süüdistatava karistusregistri õiend (kd I tl 182-183), millest nähtuvalt on R. Rustamovi kokkupuude narkootiliste ainete tarvitamisega olnud võrdlemisi pikaajaline, kuid millest edaspidine 8

(10)hoidumine katseaja jooksul läbi kriminaalhooldaja peaks olema tunduvalt tulemuslikum, kui jääda lootma sellele, et süüdistatav on käesolevaks ajaks teinud õiged järeldused ja muutnud enda elukorraldust totaalselt paremuse suunas. Nõustuda ei saa seega kaitsjaga selles, et kohus ei ole katseaja pikkust põhjendanud. Puutuvalt kaitsja viidatud rikkumisele maakohtu poolt R. Rustamovi elukoha määramise osas, leiab kohtukolleegium, et see ei tulene kriminaalasja materjalidest. Apellatsioonis väidetu, et K. H. Annuse vahi all viibimise tõttu on üürileping XXX Tallinn lõpetatud ja seega ei saa süüdistatav kohtu määratud elukohta elama asuda, on paljasõnaline. Ei kriminaalasja materjalide hulgas ega apellatsioonile ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis tõendaksid apellatsiooni seisukohta R. Rustamovi elukoha osas aadressil YYY või et üürileping XXX Tallinn oleks lõpetatud. Seega ei ole maakohus, pannes R. Rustamovile kohustuse elada katseajal kohtu poolt määratud aadressil, menetluslikult eksinud. Kohtukolleegiumi hinnangul on R. Rustamovile mõistetud karistus kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga.
  1. Viimasena peatub kohtukolleegium menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. 16.
  2. K. H. Annuse lepinguline kaitsja R. Sarv esitas ringkonnakohtule apellatsiooniastmes kantud menetluskulude nimekirja ja seda tõendava arve nr 3002024, mille kohaselt palub kaitsja mõista Eesti Vabariigilt K. H. Annuse kasuks välja koos käibemaksuga 1036 eurot kaitsekulude katteks. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtukolleegium peab kaitsja esitatud kaitsetasu suurust mõistlikuks ja vajalikuks. Et apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb K. H. Annuse suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb apellatsioonimenetluses lepingulisele kaitsjale makstud tasu KrMS § 185 lg 2 järgi jätta K. H. Annuse kanda. 16.
  3. R. Rustamovi kaitsja P. Kala esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 777,60 eurot. Taotlusest nähtuvalt moodustub kaitsja tasu kriminaaltoimikuga, süüdistus- ja kaitseaktidega, istungi protokolliga ja maakohtu otsusega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga ja apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aja eest, kokku 360 minutit. 9.03.2020 teostatud toimingute eest palub kaitsja suurendada kaitsja tasu 100%, põhjendades tasu suurendamist sellega et kogu asja ettevalmistamine algusest peale võttis rohkem aega ja maakohtu menetluses ettevalmistamisel oleks see aeg sellele kulunud ja tasustatud. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingud R. Rustamovile riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg 360 minutit põhjendatud. Samas leiab kohtukolleegium, et taotlus tasu suurendamiseks 100 % ei ole põhjendatud. Tulenevalt „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ [RT I, 22.08.2019, 6 - jõust. 01.09.2019] § 2 lg-st 1 võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada
  4. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. R. Rustamovi kaitsja võttis tööülesande vastu 05.03.2020, apellatsiooni, milles vaidlustas üksnes süüdistatavale mõistetud karistust, esitas 09.03.2020 ja taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu kindlaksmääramiseks esitas 17.03.
  5. Apellatsioon, mis on koostatud 1,5-l A-4-l paberkandjal, ei ole mahukas ega keerukas, selles esitatud argumendid süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks ei ole veenvad. 9
(10)Kohtukolleegium ei leia, et R. Rustamovile riigi õigusabi osutamine oli seetõttu eriliselt töömahukas. Tasu suurendamine kaitsja soovitud määras ja põhjendusel ei ole asjakohane. Tulenevalt eelnimetatud korra § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium R. Rustamovi määratud kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks apellatsioonimenetluses 388,80 eurot, s.h käibemaks 64,80 eurot. Et kohtukolleegium teeb R. Rustamovi suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt välja mõista R. Rustamovilt riigi kasuks. 17. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 5. veebruari 2020 otsuse K. H. Annuse ja R. Rustamovi süüdistusasjas muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.