← Eesti

4-18-1145/6

Obsah (10)§ 132§ 69§ 29§ 19§ 110§ 74§ 123§ 133§ 30§ 38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juunil 2018.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-1145 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kaeb

§ 132

p 1 § 134-135, § 155-156 kohus otsustas: Jätta X.C kaebus rahuldamata ja Maksu- ja Tolliameti 16.02.2018.a. otsus väärteoasjas nr. 9300,17,000946 muutmata. Õigusabi kulud summas 594,72 eurot jätta X.C kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, menetluse käik Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor E.T koostas 19.01.2018.a väärteoprotokolli väärteoasjas nr 930017000946/10 selles, et X.C Y.Y OÜ (kuni 01.03.2017 KK OÜ, edaspidi Y.Y OÜ, registrikood xxxxxxx ) juhatuse liikmena takistas Y.Y OÜ 1 dokumentide mitte esitamisega riikliku järelevalve teostamist ning selle tulemusel ei olnud maksuhalduril võimalik teostada järelevalvet Y.Y OÜ osas täies mahus. MTA väljastas Y.Y OÜ-le posti teel 17.02.2017 teate nr 12.2-3/039612-1, millega paluti esitada MTA-le perioodi aprill – mai 2016 teave ja dokumendid. Juhatuse liige X.C teatas 22.02.2017.s e-posti teel, et viibib haiguslehel. Samal päeval paluti MTA poolt e-posti teel X.Cil teavitad maksuhaldurit, millisel ajal on tal võimalik soovitud teave ja dokumendid esitada. Kuivõrd X.C e-kirjale ei vastanud, edastati MTA poolt 28.02.2017.a e-posti teel meeldetuletus ning paluti anda samal päeval vastus, millal on X.Cil võimalik MTA-le soovitud teave ja dokumendid esitada. X.C vastas 28.02.2017.a e-posti teel, et viibib endiselt töövõimetuslehel, kuid ei esitanud ühtegi haigestumist tõendavat dokumenti. MTA väljastas 01.03.2017.a Y.Y OÜ-le korralduse nr 12.2-3/039612-2 dokumentide esitamiseks. Korraldus nr 12.2-3/039612-2 on edastatud 01.03.2017.a aadressile xxxx, mis oli äriregistri järgne aadress ning X.Ci kodune aadress. Kuna korralduste üleandmine ei õnnestunud, jäeti postiaadressile teade, korraldus tagastati MTA-le hoiutähtaja möödumisel. 01.03.2017.a toimus äriregistri Y.Y OÜ andmetes muudatus, mille kohaselt on X.Ci asemel Y.Y OÜ juhatuse liikmeks asunud Q.W. 23.02.2017.a. on X ja Y.Ci ühise avalduse alusel tehtud muudatus, mille kohaselt alates 23.02.2017.a. on Y.Y OÜ uueks osanikuks XXX, asukohariigiga Panama Vabariik. 10.05.2017.a on X.C andnud kolmanda isikuna suulised seletused maksumenetluse raames. Sisulistele küsimustele X.C vastata ei osanud, põhjendas vastuste mitteandmist mittemäletamisega. X.C selgitas, et äriühingu dokumendid on saadetud Eesti Posti vahendusel äriühingule XXX Z.Z. X.C esitas oma väidete kinnitamiseks AS Eesti Post kviitungi nr xxxxx, mille kohaselt on X.C (OÜ KK) edastanud 25.02.2017 postisaadetise aadressile xxxxx Väärteomenetluse raames tuvastati, et X.C oli teadlik temal lasuvast kohustusest esitada Maksu- ja Tolliametile Y.Y OÜ maksumenetluse läbiviimiseks vajalikud dokumendid ja teave. X.C on oma tegevusega takistanud riikliku järelevalve teostamist ning selle tulemusel ei olnud maksuhalduril võimalik teostada järelevalvet Y.Y OÜ osas täies mahus. Riikliku järelevalve teostamise takistamine seisnes selles, et X.C Y.Y OÜ juhatuse liikmena jättis 22.02.2017 täitmata maksuhalduri korralduse esitada maksuhaldurile teave ning dokumendid ning lõi Y.Y OÜ võõrandamisega olukorra, kus tal ei olnud enam edaspidi maksuhalduri korralduse täitmise kohustust. Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor E.T 16.02.2018.a otsusega väärteoasjas nr 930017000946/12 määras X.Cile KarS § 279 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kaebuse sisu X.C ja tema esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Janar Urres esitasid 02.03.2018.a Harju Maakohtule kaebuse, milles paluvad tühistada X.Ci suhtes 16.02.2018.a tehtud 2 kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 930017000946, seoses väärteokoosseisu puudumise tõttu ning menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse esitaja esindaja leidis, et KarS § 279 ei kohaldu, väärteoprotokoll ei vasta

§ 69nõuetele ning ei ole täidetud Kar

S § 279 objektiivne kooseis. Kaebaja esindajad leidsid, et kuni 31.12.2014.a kehtis KarS § 276 „Võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine“. Alates 01.01.201 tunnistati KarS § 276 lg 1 kehtetuks. Seadusandja eesmärgiks ei olnud viia KarS § 276 alusel kaitstav õigushüve üle KarS-i § 279, vaidlusalune säte kohaldub juhul, kui läbi haldussunni ei ole võimalik enam eesmärki saavutada. Eelnõu koostamise ajal kaaluti § 279 kehtetuks tunnistamist, kuid kooskõlastusringil toodi välja, et see ei aitaks kaasa haldusmenetluse efektiivsele läbiviimisele. Riikliku järelevalve läbiviimisel ei ole harvad juhud, kus menetlusosaline takistab menetluse läbiviimist ka muul viisil, kui seda on dokumentide esitamine/mitteesitamine – nt vaatluse teostamise mittevõimaldamine jms. Seega on paragrahvist välja jäetud andmete esitamata jätmine ja valeandmete esitamine. Riikliku järelevalve teostamisel on teostajal kasutada erinevaid haldusmeetmeid (nt ettekirjutus ja otsus, sunniraha jne), korrakaitseseaduse vastuvõtmisel riikliku järelevalve meetmeid, s.h sunni kasutamise võimalusi täpsustatakse. Seega on järelevalve teostamiseks korrakaitseorganile antud hulgaliselt vahendeid, mille kasutamisel peaks järelevalve olema tõhus. Esineb aga siiski juhtumeid, kus haldusmeetmed ja riiklik järelevalve ei ole enam tõhusad – nt kui järelevalve teostamise käigus järelevalveks vajalikud dokumendid nende kontrollimise vältimiseks hävitatakse. Kui dokumendid olid sellised, mida ei saa taastada, ei ole enam abi ka ettekirjutusest vms haldussunnist. Seega peab niisugustele juhtumitele olema ette nähtud väärteokaristus. MKS § 67 lg 1 sätestab võimaluse §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Seega sätestab MKS tõhusa haldusmeetme olukorraks, mil kohustatud isik jätab teabe ja/või dokumendid esitamata põhjendamatult. Juhul, kui MTA jõudis seisukohale, et X.C omab kohustust (kas siis Y.Y OÜ juhatuse liikmena või kolmanda isikuna) esitada teave/dokumendid, kuid jättis selle kohustuse täitmata, tulnuks viimase suhtes kohaldada haldusmeetmeid. Karistades X.Ci väärteomenetluses KarS § 279 alusel, on kohtuväline menetleja jätnud kohaldamata MKS § 67 lg-s 1 sätestatu ja sellest tulenevalt kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Väärteomenetlus tulnuks jätta alustamata või lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis oma 15.01.2008 otsuse nr 3-1-1-68-08 p-s 5 järgnevat: Kolleegium annab esmalt hinnangu väärteoasjas koostatud protokolli vastavusele väärteomenetluse seadustiku nõuetele. Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08 - RT III 2008, 16, 106, p 14). 3 Kaitsja märgib, et KarS § 279 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab riikliku järelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Seega tuleb näidata, miks mingi käitumine konkreetsel juhul on sellise kvaliteediga, et see põhjendamatult raskendas järelevalve tegemist või muutis selle võimatuks. Kaitsja märgib, et väärteoprotokollist ei selgu, kas ja kuidas X.Ci poolt teabe ja dokumentide esitamata jätmise tõttu sai takistatud järelevalve teostamine. Väärteoprotokollis on küll paljasõnaliselt kirjutatud, et dokumentide esitamise tõttu ei olnud maksuhalduril võimalik teostada järelevalvet Y.Y OÜ osas täies mahus, kuid see etteheide ei ole lahti kirjutatud. MKS § 61 lg 1 sätestab võimaluse teabe ja dokumentide nõudmiseks pöörduda (üldjuhul pärast maksukohustuslase poole pöördumist) kolmandate isikute poole. Väärteoprotokollist ei selgu, kas seda võimalust kasutati. 07.07.2017 väljastas maksuhaldur Y.Y OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/039612-16, mille tulemusel suurenes Y.Y OÜ maksukohustus summas 18 969, 85 eurot. Eelnevast järeldub, et maksumenetlus viidi Y.Y OÜ suhtes läbi ning see lõppes maksuotsuse koostamisega. Väärteoprotokollist ei selgu, kas üldse ja milline on see väidetav osa/maht, milles jäi järelevalve Y.Y OÜ suhtes teostamata ning maksuotsus koostamata. Seetõttu ei ole võimalik ka väärteoprotokolli pinnalt hinnata, kas Y.Y OÜle määratud kohustuse täitmine oleks üldse viinud/saanud viia väidetava täiemahulise järelevalve teostamiseni. Järelikult ei vasta 19.01.2018 väärteoprotokoll

§ 69nõuetele, millest tulenevalt tuleb väärteomenetlus Kar

S § 279 osas X.Ci suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Väärteoprotokollist nähtuv X.Cile esitatud etteheide on järgnev: Riikliku järelevalve teostamise takistamine seisnes selles, et X.C Y.Y OÜ juhatuse liikmena jättis 22.02.2017 täitmata maksuhalduri korralduse esitada maksuhaldurile teave ning dokumendid ning lõi Y.Y OÜ võõrandamisega olukorra, kus tal ei olnud enam edaspidi maksuhalduri korralduse täitmise kohustust. Seega koosneb väidetav rikkumine kahest osast: 22.02.2017 maksuhalduri korralduse täitmata jätmine (A) ja Y.Y OÜ võõrandamine (B). MTA väljastas 17.02.2017 e-posti teel teate nr 12.2-3/039612-1, millega paluti esitada MTA-le perioodi aprill-mai 2016 kohta teave ja dokumendid. Kaitsja leiab, et üheks vaidlusküsimuseks on hinnang MTA ametniku poolt e-posti teel saadetud allkirjastamata dokumendile. Teatel puudus registreerimise number, digitaalallkiri ja/või e-tempel. HMS §-i 27 lg 1 kohaselt dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Kaitsja on seisukohal, et sellise 17.02.2017 saadetud nõuetele mittevastava kirja näol ei ole tegemist ametliku ja kohustusi seadva dokumendiga. Sellist seisukohta toetab ka revident Pille Kullamaa enda e-kiri kuupäeval 28.02.2017: Palume anda tänase päeva jooksul teada millal esitate meile soovitud teabe. Kui te ei teavita meid täna millal esitate soovitud teave, väljastame homme, so 01.03.2017, sellekohase korralduse ja selle mittetäitmisel pöördume kolmandate isikute poole. Juhul, kui revident oleks pidanud enda 17.02.2017 saadetud allkirjastamata e-kirja ametlikuks korralduseks, siis puudunuks tal vajadus koostada 01.03.2017 ametlik tema poolt allkirjastatud korraldus. Kokkuvõtvalt, X.C ei ole jätnud 22.02.2017 maksuhalduri korraldust täitmata, sest saadetud e-kirja näol ei ole tegemist kohustusi seadva korraldusega. 01.03.2017 seisuga on aga Y.Y OÜ juhatuse liikmeks Q.W, mistõttu ei vastuta X.C alates sellest ajast Y.Y OÜ-le esitatud korralduste täitmise eest3. X.Cile on talle kui kolmandale isikule esitatud korraldused täitnud ning see ei ole ka käesoleva väärteoasja sisuks. Teiseks, MTA revidendi 22.02.2017 e-kirjast „Tere. Palun andke teave mis ajal on teil võimalik meile soovitud teave esitada“ nähtub, et revident nõustus ise väljapakutud dokumentide esitamise 4 kuupäeva edasi lükkama, mistõttu ei saa olla põhjendatud X.Ci väärteokorras karistamine 22.02.2017 dokumentide esitamata jätmise eest. Isegi juhul, kui kohus kaitsja eeltoodud seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et revidendi 17.02.2017 allkirjastamata e-kirjast tekkis X.Cile kohustus esitada hiljemalt 22.02.2017 teave ja dokumendid, siis tuleb arvestada, et X.C oli 22.02.2017 töövõimetuslehel, millest teavitas ka revidenti. Lisaks esitas X.C www.eesti.ee väljatrüki töövabastuse perioodi kohta, millelt nähtub, et X.Cile on väljastatud haigusleht perioodi 21.02.2017 kuni 03.03.2017 kohta. MTA 16.02.2018 otsusest nähtuvalt ei sea MTA kahtluse alla seda, et X.C oli töövõimetuslehel, kuid leiab, et kuna X.C suutis käia 23.02.2017 notaris ja 25.02.2017 postkontoris, siis pidanuks ta suutma esitada MTA-le ka nõutud dokumendid või suutma korraldada dokumentide esitamine. Kaitsja sellise MTA lähenemisega ei nõustu. Juhul, kui isik viibib töövõimetuslehel, siis esineb tal õigus tööülesandeid mitte täita. Üheks selliseks tööülesandeks on ka maksuhalduri esitatud korralduse täitmine. Isik ei kohustu korraldust töövõimetuslehel olles täitma ka siis, kui ta oleks selleks füüsiliselt võimeline. Seetõttu ei ole MTA seisukoht, et X.C olnuks füüsiliselt suuteline korraldust täitma asjakohane. Asjaolu, et X.C käis töövõimetuslehel olles notaris ja postkontoris, ei pannud talle kohustust täita töövõimetuslehel olles ka revidendi poolt edastatud korraldust. Teine MTA väärteoprotokollis kajastatud etteheide seondub sellega, et väidetavalt lõi X.C Y.Y OÜ võõrandamisega olukorra, kus tal ei olnud enam edaspidi maksuhalduri korralduse täitmise kohustust. Esiteks jääb kaitsjale ebaselgeks, millist konkreetset õigusnormi on X.C rikkunud seeläbi, et võõrandas Y.Y OÜ. Kaitsja rõhutab, et Y.Y OÜ-d ei saa samastada X.Ciga. Kaitsja selgitab, et ka pärast Y.Y OÜ võõrandamist oli äriühingul täpselt samasugune kohustus täita revidendi poolt väljastatud korraldust. Muutus vaid see, kes füüsilise isikuna täidab Y.Y OÜ nimel viimase kohustust. MTA-l oli enne aga ka pärast Y.Y OÜ võõrandamist õigus pöörduda X.Ci kui kolmanda isiku poole teabe ja dokumentide esitamiseks. Asjaoludest nähtuvalt ongi X.C 10.05.2017 andnud kolmanda isikuna MTA-le suulisi seletusi. Teiseks, X.C peab kohaseks selgitada, et ta plaanis K.K OÜ võõrandamist juba pikemat aega ning äriühingu võõrandamise sattus juhuse tahtel samale ajaperioodile MTA kontrolliga. Kaitsja rõhutab, et X.C oli MTA-le kolmanda isikuna kättesaadav ka pärast K.K OÜ võõrandamist. Puudub seadusesäte, et MTA poolt äriühingu suhtes kontrollimenetluse alustamisel ei tohi juhatuse liige vahetuda, sest sellisel juhul ei ole eelmisel juhatuse liikmel enam kohustust edaspidi maksuhalduri korraldust täita. Samuti ei esine sätet, mille alusel panna vastutama eelmist juhatuse liiget selle eest, et uus juhatuse liige ei väljasta dokumente või teavet. Kaitsja selgitab veelkord, et juhul, kui MTA hinnangul omas X.C teavet või dokumente, võimaldas seadus esitada talle kui kolmandale isikule korraldus selle teabe ja dokumentide esitamiseks ning juhul, kui sellele vaatamata jätnuks X.C teabe/dokumendid esitamata, kohaldada haldussundi. Selle asemel on MTA aga õigusvastaselt karistanud X.Ci väärteokorras selle eest, et viimase tööülesanded Y.YOÜ juhatuse liikmena lõppesid tulenevalt äriühingu võõrandamisest ja juhatuse liikme vahetumisest. Kokkuvõtvalt, kaitsja on seisukohal, et Y.Y OÜ võõrandamisega ei ole X.C pannud toime õigusrikkumist, puudub rikutud õigusnorm ning KarS § 279 lg 1 ei kohaldu. Kohtuvälise menetleja seisukoht 5 Kohtuväline menetleja X.Ci kaebust õigeks ei pea, kaebuses väljendatud seisukohtadega ei nõustu, vaidleb nendele vastu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. KarS § 279 ei kohaldu. Juhul, kui MTA jõudis seisukohale, et X.C omab kohustust esitada teave/dokumendid, kuid jättis kohustuse täitmata, tulnuks viimase suhtes kohaldada haldusmeetmeid. Karistades kaebajat KarS § 279 alusel, on kohtuväline menetleja jätnud kohaldamata MKS § 67 lg-s 1 sätestatu ja on sellest tulenevalt kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Esmalt peab kohtuväline menetleja oluliseks märkida, et kaebuse esitatud viited Riigikohtu 3.12.2014 lahendi nr 3-1-1-81-14 punktidele 7 ja 9 on juhul, kui kaebaja püüab väita, et järelevalvemenetlusest süüteomenetluse väljakasvamine ei ole põhjendatud, asjakohatud. Nimelt, kõnealusel juhul leidis Riigikohus (3-1-1-81-14 p-s 7), et ühest süüteomenetlusest uute süüteomenetluste tekkimine pole üldjuhul mõistlik, kuna esimesest menetlusest väljakasvanud teise, derivatiivse menetlusega kaasneb menetlejale täiendav kulu ja lisanduvad võimalikud õiguslikud vaidlused. Käesoleval juhul ei ole aga tegemist olukorraga, kus ühest väärteomenetlusest oleks „tekkinud“ uus väärteomenetlus, vaid tegemist on järelevalvemenetluse ehk haldusmenetluse takistamisele järgneva süüteomenetlusega. Kaebaja viide (samuti kaebuse punktis 3.4.) sama lahendi p-s 9 sedastatule – et mõistlik ei ole ka järelevalve menetlusest süüteomenetluse väljakasvamine, on samuti asjakohatu, kuivõrd Riigikohus viitab konkreetse menetluse puhul lahendi andmise hetkel kehtinud KarS § 276 väärteokoosseisule (võimuesindaja seadusliku korralduse täitmata jätmine). Vaidlusaluses asjas on aga X.Cile inkrimineeritud KarS § 279 väärteokoosseis, mis ei ole samasisuline koosseis, vaid nõuab selle omistamiseks lisaklausli „viisil mis ei võimaldanud järelevalve teostamist“ täidetust. Kohtuväline menetleja peab oluliseks täiendavalt märkida, et kaebuses olevad viited Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 554 SE seletuskirjale on esitatud refereeritud kujul ning sealt on välja jäetud oluline seal sisalduv lisaselgitus KarS § 279 koosseisu täidetuse kohta. Nimelt märgib seletuskirja koostaja järgmist “Eelnõus pakutud koosseisu täitmise puhul ei ole oluline, mil viisil järelevalvet takistati, oluline on, et karistatav on üksnes selline riikliku järelevalve takistamine, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist“. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vaidlusaluse kaasuse puhul takistas kaebaja teabe ja dokumentide esitamata jätmine ja Y.Y OÜ võõrandamine järelevalve teostamist vaieldamatult viisil, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist ning eeltoodu võimaldab väärteovastutuse kohaldamist ka eelnevalt haldussundi rakendamata. Väärteoprotokoll ei vasta

§ 69

nõuetele, kuna sellest ei selgu, kas ja kuidas X.Ci poolt teabe ja dokumentide esitamata jätmise tõttu sai takistatud järelevalve teostamine

  1. Väärteoprotokollis on küll paljasõnaliselt kirjutatud, et dokumentide esitamise tõttu ei olnud maksuhalduril võimalik teostada järelevalvet Y.Y OÜ osas täies mahus, kuid see etteheide ei ole lahti kirjutatud. MTA koostas kaebajale 19.01.2018 väärteoprotokolli nr 930017000946/
  2. Väärteoprotokolli väärteokirjeldusse on mh märgitud järgmist: „Väärteomenetluse raames on tuvastatud, et X.C oli teadlik temal lasuvast kohustusest esitada Maksu- ja Tolliametile Y.Y OÜ maksumenetluse 6 läbiviimiseks vajalikud dokumendid ja teave. X.C on oma tegevusega takistanud riikliku järelevalve teostamist ning selle tulemusel ei olnud maksuhalduril võimalik teostada järelevalvet Y.Y OÜ osas täies mahus. Riikliku järelevalve teostamise takistamine seisneb selles, et X.C Y.Y juhatuse liikmena jättis 22.02.2017 täitmata maksuhalduri korralduse esitada maksuhaldurile teave ning dokumendid ning lõi Y.Y OÜ võõrandamisega olukorra, kus tal ei olnud enam edaspidi maksuhalduri korralduse täitmise kohustust“. Kohtuväline menetleja juhib kohtu ja kaebaja tähelepanu sellele, et väärteoprotokollile esitatavate nõuete osas on Riigikohus teinud 13.03.2015 teinud põhjaliku lahendi, milles sedastab mh järgmist „

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Selle hindamisel, mida väärteo lühike kirjeldus hõlmama peab, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Kasutades terminit "lühike kirjeldus", ei ole silmas peetud mitte seda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet. Eeltoodust lähtudes on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (

§ 110

p-d 1-3) ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses (

§ 74lg 1 p 8).

Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna.“ Antud juhul on väärteoprotokolli märgitud nii väärteo lühike kirjeldus, kui ka teo toimepanemise aeg ja koht. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vaidlusaluses asjas koostatud väärteoprotokoll vastab igakülgselt

§ 69regulatsioonile ja eelviidatud Riigikohtu suunistele, kuivõrd selles on esitatud Kar

S 279 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastavad faktilised asjaolud ning see võimaldab isikul kahtlusteta mõista mida talle ette heidetakse. Asjakohatu on kaebuses esitatud etteheide, et kõnelause väärteoprotokolli pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas Y.Y OÜ-le määratud kohustuse täitmine oleks üldse saanud viia täiemahulise järelevalve teostamiseni, kuivõrd sellist analüüsi kohtuväline menetleja süüdistuses esitama ei pea. KarS § 279 objektiivne koosseis ei ole täidetud (esiteks revidendi 17.02.2017 allkirjastamata ekirjast ei saanud tekkida kohustust ja teiseks viibis kaebaja 21.02.2017-03.03.2017 töövõimetuslehel). Ebaselgeks jääb millist õigusnormi on kaebaja rikkunud seeläbi, et võõrandas Y.Y OÜ. Kohtuväline menetleja selgitab, et maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest on vastutus sätestatud maksukorralduse seaduse § 154 sätestatud väärteokoosseisus. Antud asjas ei heida 7 aga kohtuväline menetleja kaebajale eraldiseisvalt ette MTA korralduse täitmatajätmist. KarS § 279 sätestab väärteovastutuse juhtudel, kui riiklikku järelevalvet takistati kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist – antud juhul on väärteoetteheide esitatud kaebajale maksuhaldurile dokumentide/teabe esitamata jätmise ning Y.Y OÜ võõrandamise eest, mis kogumina vaadelduna realiseerivad riikliku järelevalve takistamise (KarS § 279) koosseisu. Kohtuväline menetleja selgitab, et menetluse käigus on tuvastatud järgnevad asjaolud. X.Cile väljastati 17.02.17 esimene teade selle kohta, et MTA on Y.Y OÜ osas alustanud kontrolli. X.C vastas nimetatud teatele 22.02.2017, teatades, et viibib haiguslehel (andes sellega mõista võimetusest teabe ja dokumentide esitamiseks). 23.02.2017 esitasid X.C ja Y.C Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse äriregistris Y.Y OÜ osanike vahetamiseks ning viibisid notaribüroos äriühingu ostu-müügitehingu vormistamisel. 25.02.2017 esitasid X.C ja Y.C Tartu Maakohtu registriosakonnale taaskord avalduse – sedakorda äriühingu juhatuse liikmete vahetuseks. Alates 01.03.2017 kanti äriühingu registrikaardile juhatuse liikmena Q.W ja sama kuupäevaga lõppesid äriregistri andmetel kaebaja volitused sama ettevõtte juhatuse liikmena. X.Ci poolt võõrandatud äriühingu Y.Y OÜ uue juhatuse liikme Q.W käitumine ei ole olnud õiguskuulekas. Q.W on äriregistri andmetel erinevatel perioodidel olnud seotud 331 äriühinguga, millest suur osa äriühingutest on äriregistrist kustutatud või on likvideerimisel. Peale Y.Y OÜ võõrandamist ja Q.W juhatuse liikmeks asumist, ei ole äriühingus mingisugust äritegevust toimunud. Seega saab eeltoodust järeldada, et Y.Y OÜ võõrandati X.C poolt kavatsetult eesmärgiga vabaneda maksukohustusest ja uus juhatuse liige Q.W ei soetanud äriühingut ettevõtlusega tegelemiseks, vaid tema näol on tegemist nn variisikuga, kelle kasutamine Y.YOÜ võõrandamisel viitab vastutusest vabanemise soovile X.Ci poolt. Kohtuväline menetleja toob siinkohal välja, et Q.W osutab äriühingute likvideerimisteenust OÜ Likvidaator vahendusel, mis reklaamib oma teenust veebiaadressil www.likvidaator.com. sõnadega: „Sinu ettevõte on muutunud koormavaks? Inkassod ja maksuamet ründavad? Tähtajad suruvad selga? Äripartner on kaotanud mõistuse? Soovid mängust väljuda?“. See viitab kohtuvälise menetleja hinnangul selgelt sellele, et X.C kasutas Q.W teenust probleemsest ettevõttest vabanemiseks ning tegemist ei ole tavapärase ettevõtte võõrandamisega. Seejärel andis X.C 06.09.2017 menetlusaluse isikuna kohtuvälisele menetlejale ütlusi milles jäi eelnevalt maksumenetluse raames antud seletuste juurde ning viitas ka etteheidetaval perioodil haiguslehel viibimisele (esitades selle tõendamiseks ka eesti.ee portaali väljatrüki, millest nähtub isiku töövõimetusperiood kestvusega 21.02.2017- 03.03.2017). Maksumenetluses antud seletustes on X.C kinnitanud, et Y.YOÜ dokumendid on saadetud uuele äriühingu juhatusele ning dokumentide puudumise tõttu ei oska ta küsimustele vastata. Kohtuväline menetleja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et haiguslehel viibimise ajal on X.C edastanud äriühingu dokumendid Pärnu postkontorist Panama Vabariiki (25.02.2017) ning käinud notaris (Tallinnas) äriühingu müüki vormistamas (23.02.2017), mis annab alust arvata, et X.Ci tervislik seisund võimaldanuks tal ka MTA-le dokumente esitada või vähemalt korraldada dokumentide esitamist olukorras, kus ettevõtte raamatupidajaks oli X.Ci abikaasa Y.C. Ühtlasi on menetluse käigus tuvastatud, et tegelikkuses oli X.C menetlusaluse isikuna ülekuulamise hetkeks (06.09.2017) saanud tagasi saadetise, mille ta oli lähetanud Panama Vabariiki ehk tal oli reaalne võimalus tutvuda dokumentidega ja vastata küsimustele ning esitada antud dokumendid maksuhaldurile. 8 X.C on koos Y.Ciga asutanud 17.03.2017 ka uue äriühingu YXC OÜ, mille tegevusala on äriregistri kohaselt raamatupidamine ja maksualane nõustamine. X.C selgitas maksumenetluses, et ta ei usu, et Y.YOÜ võõrandamine on seotud kuidagi maksumenetlusega ning võõrandamise plaan oli juba ammu, kuna ettevõttel puudus majandustegevus. Eeltoodud selgitus on aga vastuolus X.Ci tegevusega- võõrandades Y.YOÜ asutas ta samas kohe uue äriühingu, ehkki võinuks majandustegevust jätkata ka Y.YOÜ-s. Sellise tegevuse eesmärgiks on MTA hinnangul ilmselt soov varjata võõrandatud äriühingutes toimepandud maksuõigusrikkumisi ja takistada maksukohustuste väljaselgitamist, jätkates tegevust uutes äriühingutes. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eelkirjeldatud tegevustest saab üheselt järeldada, et saades teada, et MTA on Y.Y OÜ osas alustanud kontrolli, asus X.C koheselt tegelema äriühingu võõrandamisega, teatades samal ajal maksuhaldurile oma töövõimetusest (ehk ka võimetusest edastada maksuhaldurile nõutud teave ja dokumendid). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eelviidatud tegevustega (teabe/dokumentide esitamata jätmise ja ettevõtte võõrandamisega) takistas X.C ettevõtte maksukohustuse tuvastamist st riiklikku järelevalve teostamist viisil mis ei võimaldanud järelevalvet teostada ja seega on realiseeritud KarS § 279 väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Eeltoodust ning juhindudes

§ 132

pst 1, kohtuväline menetleja palub jätta Maksu- ja Tolliameti 26.07.2017 üldmenetluse otsus nr 930017000946/12 muutmata ja menetlusaluse isiku X.Ci kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt

§-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§ 133

kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

§ 132

p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. 9 Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, uurinud vahetult väärteoasjas olevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti leiab, et Maksu- ja Tolliameti 16.02.2018.a. otsus väärteoasjas nr. 9300,17,000946 tuleb jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule inkrimineeritakse KarS § 279 lg 1 järgi ettenähtud süüteo toimepanemist. Koostatud väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt X.C Y.Y OÜ juhatuse liikmena takistas dokumentide mitte esitamisega riikliku järelevalve teostamist ning selle tulemusena ei olnud maksuhalduril võimalik teostada järelevalvet Y.Y OÜ osas täies ulatuses. X.Cile inkrimineeritud tegu on tõendamist leidnud järgmiste kohtu poolt uuritud tõenditega: Tunnistaja P.K 19.10.2017.a ülekuulamise protokolliga, kelle ütluste kohaselt viis ta läbi K.K OÜ (praeguse nimega Y.Y OÜ) maksukontrolli nr 12.2-3/

  1. P.K ütluste kohaselt tingis antud äriühingu kontrolli vajadus selgitada, kas äriühing on korteri müügist käibemaksu deklareerinud. Vaadates registritest äriühingu varasid ja käibedeklaratsiooni, selgus, et aprillis 2016.a omandas äriühing sõiduki Subaru ja maikuus 2016.a oli see sõiduk juba ümber vormistatud äriühingu osaniku Y.Ci nimele, sealjuures oli jäetud käive deklareerimata. Tekkis kahtlus, et äriühingu sõiduk oli osanikule tasuta üle antud. P.K selgitas, et alustas ettevõtte osas kontrolli ja koostas kontrolli alustamise teate, mille edastas 17.02.2017.a e-posti teel X.Cile. X.C dokumente ei esitanud tuues põhjuseks oma haigestumise. Kuna ta ei esitanud haigust tõendavaid dokumente ega vastanud enam ka e-mailidele, siis edastas P.K 01.03.2017.a korralduse nr 12.2-3/039612-
  2. Korralduse saatmise hetkel oli äriregistri andmetel juhatuse liige X.C. 06.03.2017.a avastas P.K, et äriühingul on vahetunud juhatuse liige ja alates 01.03.2017.a oli äriühingu juhatuse liikmeks määratud Q.W. Kuna dokumente ei esitatud, siis pöördus P.K pankade poole saamaks äriühingu pangakontode väljavõtted perioodi 01.04.2016.a-31.05.2016.a kohta. Pangakontolt nähtus, et äriühing oli soetanud 19.04.2016.a Nordea Liising AS-lt sõiduki Subaru, kuid kontol ei kajastunud see, et äriühing oleks sõiduki võõrandamise eest osanik Y.Cile saanud rahalist kasu. Lisaks eelnevale nähtus äriühingu pangakontolt, et äriühing oli korteri müügist saanud tulu 93500,00 eurot, millest 56861,04 eurot oli kantud Y.Ci eraisiku kontole. Lisaks nähtusid kontolt ülekanded ka väiksemates summades X.Ci ja Y.Ci arveldusarvetele. Kuivõrd äriühing ise dokumente ei esitanud, siis pöördus P.K OÜ B poole, saamaks äriühingu pearaamatu kontode väljavõtted perioodi 01.04.2016.a31.05.2016.a kohta. Pearaamatu kontode väljavõtetest nähtus, et äriühing oli märkinud Y ja X.Cile teostatud ülekannete põhjusteks „väljamakse kassasse“. P.K sõnade kohaselt kassa dokumente saada ei õnnestunud ning samuti ei osanud X.C ja Y.C selgitada ülekannete põhjuseid, mistõttu jäi lõplikult tuvastamata, kuhu raha tegelikult liikus. Samuti ei õnnestunud saada äriühingu laenulepinguid, mille tagasimakseid väidetavalt X.Ci kontole 2016.a aprillis teostati. P.K selgitab, et äriühingu poolt esitamata jäetud dokumentide puudumine ning tehingute detailide mitteteadmine Y.Ci ja X.Ci poolt tingis selle, et maksumenetlust ei olnud võimalik läbi viia täies mahus. Kuna Y.C osutas antud firmas raamatupidamisteenust, kuid töö eest talle väljamakseid TSD-l deklareeritud ei olnud, siis on reaalne, et osa väljamakseid, mis on teostatud Y.Ci kontole on tegelikkuses töötasu väljamaksed, mis kuuluvad maksustamisele lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimaksega. Kuna seda aga dokumentide puudumise tõttu tõendada ei olnud võimalik, siis oli P.K sunnitud antud väljamaksed maksustama dividendidena, mis on maksustatavad vaid tulumaksuga. Lisaks 10 märkis P.K, et tema küsimustele, mis puudutasid tehingute üksikasju, vastas X.C ilma pikemalt mõtlemata, et ei meenu ning P.Kle jäi mulje, et ta ei soovinudki vastuseid anda. Teade nr 12.2-3/039612-1, millega teavitati menetlusalust isikut, et on alustatud 2016.a aprillmai käibedeklaratsioonidega esitatud andmete õigsuse tuvastamise menetlust, millega seoses paluti äriühingul esitada teave ja dokumendid. Muu hulgas on selgitatud, menetluse õiguslikku alust ja teabe ning dokumentide nõudmise õiguslikku alust. Nimetatud teate puhul on tegemist maksumenetluse alustamise teatega ning teabe ja dokumentide nõudmisega, milline on maksuhalduri seadusest tulenev õigus (MKS § 60, 62). Menetlusalune isik on seisukohal, et sellise teate puhul ei ole tegemist ametliku ja kohustusi seadva dokumendiga. Kuigi tegemist ei ole antud juhul vaidlusega, et menetlusalune isik on jätnud maksuhalduri korralduse täitmata MKS § 154 sättest tulenevalt, märgib kohus, et HMS § 5 lg kohaselt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. MKS § 10 annab revidendile õiguse, samas ka kohustuse viia menetlus läbi lihtsalt, kiirelt ning efektiivselt, püüdes saavutada tulemust võimalikult väikse halduskoormusega maksumaksja suhtes. Seega kui seaduses ei ole ette nähtud konkreetseid vorminõudeid ja menetluskorda, siis määrab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel sobiva korra ning vormivabadusest tulenevalt võib maksumenetluses haldur pöörduda isiku poole ka m.h e-kirja teel. Teabe ning dokumentide küsimusega soovis maksuhaldur koguda tõendeid, tõendeid saab koguda üksnes maksumenetluses ning seejuures HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Antud teated anti menetlusalusele isikule teada ka, et on alustatud maksumenetlust. X.Ci ja P.K vahel edastatud e-kirjad, milles P.K teatab X.Cile menetluse alustamise kohta ning palub dokumendid ja teave edastada hiljemalt 22.02.2017.a. X.C teatab, et viibib haiguslehel ning MTA edastas 28.02.2017.a meeldetuletuse dokumentide esitamise kohta ning lisas, et kui isik ei teavita, millal ta teabe esitab, väljastatakse homme, s.o 01.03.2017.a korraldus, kuid ka siis vastas X.C, et ta viibib endiselt töövõimetuslehel, kuid haigestumist tõendavaid dokumente ei esitanud. Samuti ei vastanud X.C, millal tal oleks võimalik dokumendid esitada. Seega jättis menetlusalune isik dokumendid esitamata ning ei võimaldanud maksuhalduril teostada riiklikku järelevalvet täies mahus. Kuivõrd X.C ei edastanud maksuhaldurile nõutud ajaks teavet ning dokumente, tegi maksuhaldur korralduse nr 12.2-3/039612-2 dokumentide esitamiseks, mis edastati 01.03.2017.a aadressile xxxx, mis oli äriregistri järgne aadress ning X.Ci kodune aadress. Antud korralduse üleandmine ei õnnestunud, mistõttu jäeti postiaadressile teade ning korraldus tagastati MTA-le hoiutähtaja möödumisel. Korraldus oli allkirjastatud ning selgitatud oli korralduse vaidlustamise võimalusi. Nimetatud korraldus vastab HMS § 55 sätestatud haldusakti vormi nõuetele. 10.05.2017.a X.Ci kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll ning menetlusaluse isiku X.Ci 06.09.2017.a ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et X.C sisulistele küsimustele vastata ei osanud, põhjendas vastuste mitteandmist mittemäletamisega. Samuti selgitas, et Y.Ci ülesanneteks oli ettevõttes raamatupidamise osutamine, lisaks teostas Y.C ka raamatupidamist Y.Y OÜ-le ning teostas pangaülekandeid. X.C selgitas, et äriühingu dokumendid on saadetud Eesti Post vahendusel äriühingule XXX Z.Z ning esitas väidete kinnitamiseks Eesti Post AS kviitungi, mille kohaselt X.C edastas 25.02.2017.a postisaadetise aadressile xxxx. Menetlusaluse isiku 06.09.2017.a ülekuulamise protokollist nähtuvalt andis X.C ütlusi, et 11 maksumenetlust ja ettevõtte müüki ei saa samastada. Ta ei selgita, miks otsustati ettevõte võõrandada just siis, kui maksuhaldur alustas ettevõtte osas kontrolli. X.C lisas juurde eesti.ee veebilehe väljatrüki töövabastuse perioodide alates 21.02.2017.a kuni 03.03.2017.a. Teabe ning dokumentide esitamata jätmist on X.C põhjendanud eelkõige haiguslehel viibimisega, seda nii e-kirjas kui ka 06.09.2017.a ülekuulamisel. Samas nähtub Äriregistri väljatrükist, et Y.Y OÜ andmetes on tehtud muudatus, mille kohaselt on alates 01.03.2017.a juhatuse liige Q.W ning X.Ci ja Y.Ci avalduse alusel alates 23.02.2017.a osanik XXX asukohaga Panamas. Haiguslehel viibimise ajal on X.C käinud ka postkontoris, kuivõrd tema enda ütluste alusel on ta edastanud äriühingu dokumendid Panamasse ning selle tõendamiseks esitas ta Eesti Post AS kviitungi. 22.06.2017.a O.O kolmanda isiku suuliste seletuste protokollist nähtub, et tema osales XXX volitatu esindajana Y.Y OÜ ostu-müügi tehingus. Koos temaga viibisid notaribüroos X.C ja Y.C. Tema sai e-posti teel ülesande valmistada ette tehing ja võtta ühendust müüjatega. O.O ei osanud vastata küsimusele, miks oli vajalik saata posti teel äriühingu dokumendid Panamasse kui äriühingul on Eestis volitatud esindaja olemas, kuid lubas kontakteeruda äriühingu uue juhatusega ning proovib hankida äriühingu dokumendid e-posti teel. O.O ja P.K vahel edastatud e-kirjad tõendavad, et hilisemalt keeldub XXX väljastamast äriühingu dokumente kolmandatele isikutele tulenevalt ettevõtte poliitikas ja turvakaalutlustest. Omniva.ee lehel saadetise teekonna jälgimise väljatrükist nähtub, et saadetise edastamine Panama Vabariigis ebaõnnestus ning saadetis on tagastatud tulnud X.Cile 28.07.2017.a xxx postkontoris. Nimetatud asjaolu kinnitab ka AS Eesti Post poolt edastatud postisaadetise saabumise teade nr 71, mille kohaselt sai X.C 28.07.2017.a XXXilt paki tagasi. Saadetise kättesaamist on X.C oma allkirjaga kinnitanud ning esitanud enda isiku tuvastamiseks dokumendi nr xxxxxxxxx 30.06.2017.a kontrollakt nr 12.2-3/039612-15, mille tulemusel muutus Y.Y OÜ (XXX) maksukohustus kokku 18 969,85 euro võrra. 07.07.2017.a maksuotsus nr 12.2-3/039612-16, milles kohustatakse Y.Y OÜ-d tasuma maksusumma 18969,85 eurot. 19.01.2018.a vaatlusprotokolliga, milles vaadeldi veebilehte likvidaator.ee. Vaatlusprotokollis nähtub, et Y.Y OÜ juhatuse liige Q.W osutab äriühingute likvideerimisteenust veebiaadressil likvidaator.ee. KarS § 279 lg 1 näeb ette riikliku järelevalve takistamise sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Antud juhul on kaitstav õigushüve avalik võim, selle toimimise tõhusus riikliku järelevalve valdkondades. Objektiivse koosseisu moodustab riikliku järelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Riiklik järelevalve tähendab avaliku võimu kandjate poolt oma sellise pädevuse kasutamist, mis on neile antud kontrollimaks väljaspool oma ametkonda jäävate isikute tegevuse seaduslikkust. Takistamine tähendab igasugust riikliku järelevalvega seotud õiguspärase toimingu teostamise takistamist. Oluline ei ole, mis viisil järelevalvet takistati, vaid tähtis on see asjaolu, et karistatav on üksnes selline riikliku järelevalve takistamine, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Antud sättest puudub küll andmete esitamata jätmine. Samuti on riikliku järelevalve teostamisel teostajal kasutada erinevaid haldusmeetmeid nagu ettekirjutus, otsus, sunniraha jne, mille kasutamisel peaks järelevalve olema tõhus. Samas esineb juhtumeid, kus haldusmeetmed ja riiklik 12 järelevalve ei ole enam tõhus, nt kui järelevalve teostamise käigus järelevalveks vajalikud dokumendid nende kontrollimise vältimiseks hävitatakse. Kui dokumendid olid sellised, mida ei saa taastada, ei ole enam abi ka haldussunnist. Seega peab niisugustele juhtumitele olema ette nähtud väärteokaristus. Osundades eelpool kirjeldatud tõenditele, on kohus seisukohal, et X.C pani toime KarS § 279 lg 1 ette nähtud väärteo. X.C oli teadlik, et temalt nõutakse teabe ja dokumentide esitamist. Esitamata jätmist põhjendas X.C esialgselt e-kirjas enese haiguslehel viibimisega. Kohus on seisukohal, et kui X.C oli sedavõrd haige, et ei suutnud dokumente nõutud tähtajaks maksuhaldurile saata, korraldama nende saatmise volitatud isiku kaudu, selleks puudus igasugune takistus, seda enam olukorras, kus raamatupidamisega tegeles X.Ci abikaasa Y.C. Vastupidiselt dokumentide esitamisele, X.C, saades teada, et temalt nõutakse teavet ja dokumente, on ta haiguslehel viibimise ajal edastanud dokumendid 25.02.2017.a Panamasse. Seda on ta kinnitanud ka 10.05.2017.a kolmanda isikuna suulistes seletustes, mille kohaselt on ta saatnud dokumendid Panamasse 25.02.2017.a ning soovitas dokumente küsida uutelt osanikelt. 28.06.2017.a edastas O.O maksuhaldurile e-kirja, millest nähtub, et XXX keeldub väljastamast äriühingu dokumente kolmandatele isikutele. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on X.C jäänud maksumenetluses antud ütluste juurde, et dokumendid on edastatud uuele äriühingu juhatusele, milliste puudumise tõttu ei oska ta küsimusele vastata. Väärteoasja materjalidest aga nähtub, et menetlusaluse isikuna ülekuulamise hetkeks oli ta 28.07.2017.a isiklikult saanud Panamast tagasi saadetise, kuna saadetise edastamine adressaadile ebaõnnestus, seega oleks ta võinud alates sellest ajast maksuhaldurile ka dokumendid esitada. Eelnevaga on tõendatud, et X.C takistas riikliku järelevalve teostamist ning selle tulemusel ei olnud maksuhalduril võimalik teostada järelevalvet Y.Y OÜ suhtes täies ulatuses. Olukorras, kus X.C teadis, et temal nõutakse teabe ja dokumentide esitamist, oli tema tegevus suunatud järelevalveks vajaminevate dokumentide varjamiseks, mille tõttu ei olnud maksuhalduril võimalik järelevalvet teostada. Samuti märgib kohus, et antud olukorras ei oleks haldussunni kohaldamisel olnud mingisugust eesmärki, kuna X.Ci enda ütluste kohaselt temal dokumentatsioon puudus, kuna ta oli need edastanud Panamasse ning ühtlasi oli äriühing ka alates 23.07.2017.a võõrandatud. Eelnevast tulenevalt on kohus hinnangul, et süütegu pandi toime kavatsetusega. Ülaltoodust tulenevalt on X.Ci tegevuses tuvastatud KarS § 279 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud KarS § 279 lg 1 järgi, kuna ta takistas Y.Y OÜ dokumentide mitte esitamisega riikliku järelevalve teostamist ning selle tulemusel ei olnud maksuhalduril võimalik teostada järelevalvet Y.Y OÜ osas täies mahus. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (

) § 2 kohaldatakse väärteomenetluse kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadusetiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või 13 määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 279 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid ning kohus ei tuvastanud neid ka kaebemenetluses. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus etteantud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Arvestades, et menetlusalune isik on süüteo toime pannud kavatsetult ning ta on teadlikult takistanud riikliku järelevalve teostamist ning jätnud esitamata nõutud dokumendid ja teabe, siis on menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü KarS § 279 lg 1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud KarS § 56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja menetlusalust isikut. Kuna väärteootsusega määratud karistus vastab süü suurusele, siis ei esine vajadust selle muutmiseks. Kohus on seisukohal, et KarS § 56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutumine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ülaltoodud alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus X.Ci karistamise osas KarS § 279 lg 1 järgi jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kaebaja esindaja esitas kohtule taotluse õigusabi hüvitamiseks riigi eelarvest. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust X.Ci suhtes

§ 29

lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler kohtunik 14 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.