Obsah (10)

§ 263§ 184§ 65§ 68§ 121§ 64§ 120§ 56§ 73§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3209 (18259000283) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi

§ 263

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Argo Bogdanov, isikukood 38506295210, elukoht xxxx; xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht J OÜ; väärteokorras karistatud 4-l korral; kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 21.05.2014 Viru Maakohtu otsusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.08.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 27.05.2013.

Viru Maakohtu 14.11.2017 määrusega vabastati mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.10.2019; tõkend – ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar RESOLUTSIOON: Argo Bogdanov süüdistuses

263 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista. Tunnistada Argo Bogdanov süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra ning mõista Argo Bogdanovile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1 Argo Bogdanovile mõistetud vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda Argo Bogdanovi vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Argo Bogdanovilt menetluskuluna sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. Menetluskulud kokku summas 876 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700001144 ning selgitusega: „Argo Bogdanov, 1-19-3209, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikusse DVD-plaat Rakvere Põhjakeskuse turvakaamera salvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 20.01.2020. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 03.02.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 18.02.2020. Süüdistus Argo Bogdanovit süüdistatakse selles, et tema, olles 21.05.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt ning 30.08.2012 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud

§ 121

järgi, 11.05.2018 kella 19.15 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala tee 4 asuva Põhjakeskuse taga läks sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx juurde, tõmbas juhipoolse ukse lahti, sõimas juhiistmel olnud J Lt debiilikuks, ropendas ning lõi J Lt kaks korda rusikaga näopiirkonda ja ähvardas maha lüüa. Löömisega põhjustas Argo Bogdanov J Lle füüsilist valu ja tekitas näo punetuse. Samuti häiris Argo Bogdanov oma eelkirjeldatud tegevusega sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute N N, E J ja J Ki rahu ning turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Argo Bogdanov korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega Argo Bogdanov, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

1. Süüdistatav Argo Bogdanov tunnistab ennast süüdi. Tema kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et
2. mai 2018 õhtul kella seitsme paiku sõitis rendiautoga xxxx, autos oli veel tema ema ja xxxx-aastane tütar. Põhjakeskuse ja bensiinijaama vahelisel ringteel sõitis tema autole ette tume sõiduauto xxxx. Ta oli sunnitud järsult pidurdama, ema ehmatas, laps puhkes nutma. xxxx oli punt noori, pidas neid rullnokkadeks ja kahtlustas, et juht võib olla purjus, ta hakkas 2 xxxx järgi sõitma, sõitis xxxx esimese hooga kõrvale ja näitas käega, et jää seisma. Xxxx pani gaasi juurde. Lamava politseiniku juures võttis xxxx hoo maha ja jäi peaaegu seisma. Ta sõitis kõrvalt mööda ning jäi nende ette seisma. Ta tuli autost välja, ta ei mäleta, kas juht avas xxxx ukse või avas selle tema, ta kummardas auto juurde, oli poolenisti autouksest sees ja lahtise käega lõi juhti vastu nägu, juht lõi teda parema käe rusikaga, see mis on käigukangi pool, otse vastu nägu, tema prillid purunesid. Ta tundis füüsilist valu, mis olemasolevat emotsiooni võimendas ja sealt juba refleksist lõi juhile kaks korda jälle lahtise vasaku käega vastu paremat põske. Sel hetkel sai aru olukorra tõsidusest ja üritas lihtsalt sellest välja saada, unustas ära kõik need kahtlused, miks selle auto üldse kinni pidas, lihtsalt tahtis minema saada. Sel hetkel, kui ta ukse lahti tegi, ütles küll, et „türa sõita ei oska või“ ja siis tõmbas lahtise käega üle näo. Ta isegi ei eita, et ähvardas. Ta ei ähvardanud kedagi sõna sõnalt ära tappa, ta ütles, et ta matab neid maha, aga tema jaoks oli see rohkem kõnekäänd, emotsioonihoos välja visatud tühi lause. Ema tuli ka autost välja, aga kähmlemise momenti ta ei saanud näha, sest ta tegeles lapse maha rahustamisega. Kui ta autosse läks, siis rääkis emale, mis oli juhtunud. Ta ei kiida ega õigusta oma tegu, kahetseb. Kontakti loomine kannatanuga toimus juba kuu või rohkem aega tagasi. Ühe tuttava vahendusel palus küsida xxxx olnud isikutelt kas nad on nõus lepitusmenetlusega, et kas neil on mingisugune vimm alles või nad on maha rahunenud ja on ka nõus, et lepivad ära. Sai tagasisidet, et nad on nõus leppima ja just sealtpoolt tuli ka soov, et nad peaks enne veel kokku ka saama. Xxxx lähedal bensiinitanklas selline kohtumine nädal aega tagasi aset leidis. Tahtis saada kannatanuga kontakti, et saada neilt suusõnaline kinnitus, et nad on valmis leppima ja neil ei ole mingisugust vimma tema vastu. Leppisid ära, surusid kätt, palus vabandust ja läksid laiali. Ta tundis, et see olukord oleks pidanud teisiti lahenema, et ta oli pinges, pöördus hiljem ka psühhiaatri poole abi saamiseks. Argo Bogdanovi ütlustest nähtub veel, et vabanes vanglast umbes kaks aastat tagasi ja algul oli Töötukassas arvel. Poolteist aastat tagasi tegi oma ettevõtte, tegutseb ehitusalal, kuu käive on keskmiselt 4000 eurot, suvel rohkem talvel vähem. Majandab kokkuhoidlikult, hetkel on end palgalt maha võtnud ja praegu tal ametlikku palka ei ole. Kui tööd tekib vormistab ennast taas palgale. Ta kavatseb hakata oma riigivõlgnevusi tasuma, kuid pole veel eriti jõudnud. Ta ei jõua kõike korraga ära maksta, samas, nagu ta ennast tööle vormistab, on kohtutäiturite kirjade laviin postkastis.
3. Kannatanu J L kohtus antud ütlustest nähtub, et 11.05.2018 õhtupoolikul oli ta autoga Põhjakeskuse juures koos E J, N N ja J Kiga, käisid tanklas. Auto oli xxxx oma aga roolis oli tema, kuna tal ainukesena olid juhiload. J istus tema taga, N kõrval ja E N taga. Ta hakkas tanklast ringteele sõitma ja ta enda arust oli tal piisavalt aega aga kui ta ringteele jõudis, siis jõudis Argo Bogdanov halli värvi sõiduautoga xxxx tema taha ja pidurdas. Tol hetkel ta ei teadnud, kes xxxx roolis on ja Argo Bogdanovit ta ei tundnud. Liikusid edasi ning bussijaama juures üritas xxxx juht neile ette sõita, pisut hiljem sõitiski autole ette niimoodi, et tema enam edasi sõita ei saanud. Xxxx oli täpselt tee keskel, ei mahtunud mööda. See hetk ta ei saanud aru, et ta oleks xxxx ette sõitnud, aga ta arvas, et ju siis Argole nii tundus. Halli auto juht tuli autost välja ja tegi tema ukse lahti, sõimas, täpseid sõnu ta ei mäleta ja lahtise käega lõi vastu vasakut põske, lõi ukse pauguga kinni ja sõimas uuesti. Ta mäletab, et oli kaks lööki. Argo Bogdanov sõimas teda debiilikuks, et kuhu ta sõidab ja enne kui Argo autosse läks, tegi käega viipe üle kõri. See hetk ta võttis seda kui ähvardust. Ta üritas ennast ka kaitsta ja pärast esimest lööki ta käega läks vastu Bogdanovi prille aga ta ei löönud. Pärast seda, kui KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel võimaldati tal asjaolusid meenutada, näidates talle seda osa ütlustest, mida ta ei mäletanud, tuli talle meelde, et siis kui Argo käega üle kõri viipas, siis lubas ära tappa ja pärast näitas autonumbrimärgi poole näpuga ja lubas maha lüüa kui veel näeb. Hetkel ta mäletab, et löödi vasakule, kuid politseis antud ütlustes on kirjas, et paremale. Ta ei ole kindel, kas oli vasak või parem pool ja ei ole kindel, kas oli rusikas või lahtine käsi. Nende kahe löögi tagajärjel tundis ta ainult füüsilist valu ja oli punetus. Mingeid raskemaid vigastusi ei olnud. Aga tal oli šokk, kuna ei ole ennem sellist asja olnud. 3 Kui Argo Bogdanov auto juurest ära läks, siis paar sekundit nad ei osanud midagi teha ja siis J K pakkus helistada politseisse ja numbrimärk meelde jätta. Üritasid kõne ajal, kui J helistas, xxxx järgi sõita, aga järgi ei jõudnud. Politseiga said kokku Põhjakeskuse bussijaamas, seal tegi politsei tema näost kaks pilti. Seda, et tegemist on Argo Bogdanoviga, sai ta teada hiljem internetist. Kuna ta oli pikalt selle peale mõelnud ja viha oli üle läinud ning enam ei ole mingisugust tahtmist, et Argot karistatakse, siis ta oli nõus J Ki tuttava kaudu saama kokku Argoga ja rääkima. Kokkusaamise eesmärk oli omavahel kokku leppida, et ei oleks pärast mingeid probleeme kui kasvõi kogemata linnapeal kokku saavad, et ei ole mingit viha ega midagi. Lihtsalt suuliselt kokku leppida, teha vaherahu. Kokku said xxxx tanklas. Lõid käed, et ei ole kummalgi mingisugust viha. Kokkusaamine toimus umbes nädal-paar tagasi. Käesolevaks ajaks on ta Argo Bogdanoviga ära leppinud. (kd I lk 24-29p)
4. Tunnistaja J Ki kohtus antud ütlustest nähtub, et enne arutatavat sündmust ta Argo Bogdanovit ei tundnud.
5. mai 2018 oli J L juhitud sõiduautos, ta istus juhi taga, oli parajasti telefonis ja ei näinud täpselt, mis seal ringtee peal toimus, pärast omavahel rääkisid ettekeeramisest. Nad liikusid ringteelt Põhjakeskuse poole. Bussijaama juures sõiduauto xxxx üritas kahel korral neile ette keerata, et neid peatada, aga see ei õnnestunud. Siis nad olid juba suhteliselt hirmul, et midagi on valesti ja oli näha, et xxxx juhi sõidustiil on agressiivne, juht näitas autost rusikat. Nad otsustasid, et jäävad seisma, et kuulavad ära, mis xxxx juhil öelda on. Xxxx jäi ka seisma, juht tuli tõmbas ukse lahti ja küsis, et türa tatikas, et kas sa ei oska sõita. See mees oli autos juba peadpidi sees ja siis ta vasaku labakäega virutas vastu Je paremat põske. Edasi seal J ka kuidagi kähmles. Ta lööki ei näinud aga mäletab seda momenti täpselt, et mehel prillid lendasid. Siis see mees lõi ühe korra veel samamoodi labakäega ja pani autoukse pauguga kinni ja läks oma auto juurde, siis tuli korra veel tagasi, ütles, et kui midagi veel on, siis otsib üles, lõi ukse pauguga kinni ja nemad sõitsid kiiresti minema. Ise ta sekkuda ei julgenud, kartis viga saada ja ei soovinud pahandusi. Ta oli väga ehmunud, kuna pole kunagi näinud sellist asja. Tal oli ka natukene halb tunne, tundis end natukene süüdi, et Jt löödi. Ta tundis, et ta peab aitama sõpra, seega ta otsustas helistada politseisse. Argo Bogdanoviga on pärast ühe korra kohtunud. Tema sõbra sõber tundis Argot ja ta viiski neid kokku, et arutada seda, mis nende vahel juhtus ja seda omavahel selgemaks teha. Tema tahtis seda kokkusaamist, et asjast selge pilt saada. Said kokku xxxx tanklas, tema, J, tema sõber ja Argo. Lihtsalt olid ja arutasid, tegid asjad selgeks, et miks nii juhtus ja kuidas saab asja parandada. Lõpptulemus oli sellel kokkusaamisel, et tulebki kohtusse tulla ja kui võimalik, siis delikaatselt asi ära lahendada. Argo vabandas Je ees. Pärast seda, kui KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel oli värskendatud tema mälu, tuli meelde, et Argo lubas jah ära tappa enne kui ta hakkas ära sõitma. See ei olnud mõeldud talle, vaid Jele. (kd I lk 30-33p)
6. Tunnistaja N N kohtus antud ütlustest nähtub, et
7. mai 2018 õhtul kella seitsme aeg olid Circle K tanklas Põhjakeskuse kõrval tankimas. Auto oli tema oma ja autos olid tema, J, J ja E. Roolis oli J, sest tal on load. Hakkasid välja sõitma ja pöörasid ringteele. Xxxx tuli Põhjakeskuse tagant ja väidetavalt nad olid talle ette pööranud, aga tema väga seda hetke ei näinud ja tema arust oli nii, et väga ette ei pööranud. Tema auto oli xxxx ja teine auto oli hele xxxx. Xxxx juht lasi neile helisignaali, kui ta õigesti mäletab, sõitsid edasi. Seal, kus lamavad politseinikud Põhjakeskuse taga on, seal xxxx juht pööras neile täielikult ette, nad ei saanud edasi sõita. Xxxx juht Argo tuli autost välja, kõndis nende auto juurde. Ütles, et türa mis sa ei oska sõita või midagi sellist. Kohe peale seda, kui Argo seda ütles, lõi ta labakäega Jele vastu nägu. Ei mäleta kummale poole täpsemalt. Kohe peale seda J lõi vastu ja siis Argol lendasid prillid peast ära. Siis Argo lõi Jele vastu paar lööki. Löögid tabasid Jt näkku. Pärast seda J ütles, et mis sa peksad ja ta ei mäleta, kas Argo vastas midagi selle peale, aga lõi pauguga ukse kinni ja ukselink lendas minema. Argo hakkas enda xxxx juurde kõndima, siis tuli sealt mingi naine 4 autost välja, näitas numbrimärgi peale ja Argo kõndis selle naise juurde ning midagi seal rääkisid mingi hetke. Argo käis naise juures, tuli tagasi ja siis ütles, et kui lähete politseisse, et siis tapan või matan ära, midagi sellist. Tema ei jõudnud reageerida, sest kõik juhtus nii kiiresti. Kui xxxx juht auto juurde tuli, siis ei oodanudki, et läheb kakluseks. Argo käitumine ei olnud normaalne, oli liiga agressiivne. Kui see sündmus läbi sai, siis nad sõitsid Argole järgi, tahtsid ta kohe kätte saada. J K otsustas, et helistavad politseisse, helistaski ja politsei tuli sinna mõne aja pärast. Nii palju ta mäletab, et Jel vist silma alt oli natukene punane, midagi erilist seal kindlasti ei olnud. (kd I lk 34-36p)
8. Tunnistaja E J kohtus antud ütlustest nähtub, et
9. mai 2018 oli koos J L, N N ja J Kiga. Auto roolis oli J L ja tema istus taga paremal. Juhtus nii, et nad hakkasid ringilt välja keerama ja tuli hall xxxx. Ette ta ei keeranud, aga hakkas kiirendama. Kui nad jõudsid ringilt esimeselt teelt üle, siis xxxx juht jõudis nende taha ja signaalitas. Nad sõitsid Põhjakeskuse poole edasi ja siis xxxx juht proovis ette sõita neist, aga nad ei lasknud. Keerasid vasakule Põhjakeskuse külje peale ja xxxx juht sai neist mööda, sõitis keset teed, et nad ei saaks mööda minna ja tuli ütles, et kas sa ei oska sõita debiilik või midagi sihukest. Lõi J Lle paremale näopoolele väikse käelaksu. J L lõi vastu. Siis nad seal rahmeldasid. Siis Argo pani autoukse kinni ja kõndis ära. Siis tuli tagasi, ütles, et kui sa politseisse lähed, siis ma leian su üles ning siis istus autosse ja sõitis minema. Ta ei oska öelda, miks xxxx juht neile järele sõitis või mis ta tahtis neist. Xxxx juht lõi Jt vasaku käega kaks-kolm korda. Löögid tugevad ei olnud ja tabasid Jt paremale näopoolele. Väga rõve tunne oli, et ta näeb kuidas sõpra lüüakse ja ise ei saa appi minna, auto tagant kohe tormata sinna. See käis nii kiirelt, et kui reageeris, siis oli juba kõik läbi. Pärast oli Jel põsk punane ja tundus, et ta sai löökide tagajärjel haiget. (kd I lk 36p- 37p)
10. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid. - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega – vaadeldud on politseinik M M poolt 11.05.2018 Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala tee 4 asuva Põhjakeskuse parkla juurdepääsuteel tehtud 2 fotot. Fotodel on vaade J L näo ülemisele osale ja näole paremalt poolt. Näo paremal pool on näha punane laik. (kd II lk 5-7) - Nõudekiri ja vastus sellele ning asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga – vaadeldud on Rakvere Põhjakeskuse välisseina küljes oleva turvakaamera salvestust 11.05.2018 toimunud intsidendi kohta. Videofaili avamisel on näha Rakvere Põhjakeskuse parempoolsel küljel asuv parkla ja parkla kõrval asuv sõidutee. Parklas pargivad erinevad sõidukid. Kell 19:16:42 paremalt poolt mööda sõiduteed tuleb kaamera vaatevälja kaks sõidukit, mis liiguvad peaaegu kõrvuti. Tumedamat värvi sõiduauto liigub sõiduteel paremal pool ja temast vasakul liigub heledamat värvi sõiduauto, mis on osaliselt tumedama auto kõrval ja osaliselt tagapool. Autod jõuavad täiesti kõrvuti ning liiguvad otse edasi. Heledamat värvi auto möödub tumedamat värvi autost vasakult poolt ning sõidab tumedale autole ette, autod peatuvad. Sõidukid peatuvad kaamerast väga kaugel, mistõttu ei ole edasine tegevus hästi nähtav ega arusaadav. On näha, et esimesest (heledamat värvi) autost vasakpoolsest (juhipoolsest) uksest väljub keegi ja liigub tagumise (tumedat värvi) auto juurde. Mis edasi toimub ei ole võimalik tuvastada, sest tegevus toimub kaamerast väga kaugel. On näha mingisugust liikumist autode juures, keegi liigub paar korda esimese auto juurest tagumise auto juurde ja tagasi. Vahepeal tuleb mööda teed veel autosid, mis jäävad nende taha seisma. Keegi liigub esimese auto juurde tagasi, istub autosse ja mõlemad autod hakkavad liikuma. (kd II lk 3-4) - Äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabeliga - J Lle, N Nle, J Kile ja E Jle on esitatud äratundmiseks Argo Bogdanov koos kahe sarnase isikuga. Kõik tunnevad ära fotodel olevate isikute hulgast Argo Bogdanovi, kes 11.05.2018 Rakvere Põhjakeskuse juures lõi J Lle käega vastu nägu. Tunnevad isiku ära silmade ja näokuju järgi, sest tema nägu jäi meelde. (kd II lk 8-19) 5 - Karistusregistri väljatrükk Argo Bogdanovi suhtes – nähtub, et hetkel on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust. (kd II lk 28-30) - Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7696 tunnistati Argo Bogdanov süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust ning

§ 121

järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti Argo Bogdanovi liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.08.2012 kohtuotsuse järgi (

§ 121

) mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ning Argo Bogdanovi liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 27.05.2013 karistusaja hulka ning Argo Bogdanovi karistuse kandmise alguseks loeti 27.05.

1. Viru Maakohtu 14.11.2017 määrus - nähtub, et Argo Bogdanov vabastati temale Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.05.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Argo Bogdanovile määrati katseaeg alates kohtumääruse jõustumisest kuni 27.10.2019 ning katseajaks allutati Argo Bogdanov kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. (kd II lk 22-27) Kohtu põhjendused
2. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb tuvastada, et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet, et tegu pandi toime avalikus kohas ja teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Kvalifitseerides süüteo

§ 263lg 1 p 1 järgi tuleb tuvastada, et tegu pandi toime vägivallaga. Kor

S § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. 8. Argo Bogdanov on ise tunnistanud, et olles ärritatud ringteel toimunud liiklussituatsioonist peatas ta kannatanu juhitud sõiduki, kasutas kannatanu suhtes ebatsensuurseid väljendeid ja lõi viimast kolmel korral lahtise käega näkku. Üldjoontes samasisulisi ütlusi on andnud kannatanu J L ja tunnistajad J K, N N ja E J. Kannatanu J L on kinnitanud, et Argo Bogdanov lõi teda kahel korral, et löögid põhjustasid temale valu. Dokumentaalse tõendina tõendab vägivalda ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega – J L näo paremal pool on näha punane laik. Kohtu hinnangul on eelnevaga tõendamist leidnud Argo Bogdanovi poolt J L vähemalt kahel korral näkku löömine, viimasele sellega valu tekitamine. Eenimetatud tegevusega realiseeris Argo Bogdanov kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu. Kuna Arvo Bogdanov on varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud isik, siis on tegemist

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisuga.

1. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas tegu vastab ülalnimetatud teistele avaliku korra rikkumise kriteeriumidele. Argo Bogdanov pani süüteo toime 11.05.2018 kella 19.15 paiku Rakvere Põhjakeskusega külgneval teel, mis kahtlemata on määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala ning tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. KorS § 55 lg 1 p 1 keelab selgelt teise inimese löömise avalikus kohas. Tunnistajad J Ki, N N ja E J (Argo Bogdanovile esitatud süüdistuse kohaselt isikud, kelle rahu ja turvatunnet häiriti) ütlustest nähtub, et nad olid Argo Bogdanovi tegevusest häiritud.
2. Vaatamata ülaltoodule, leiab kohus, et Argo Bogdanovi tegevuses ei esine

§ 263

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivset süüteokoosseisu ja selles süüdistuses tuleb ta õigeks mõista. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kolmandateks, asjasse mittepuutuvaiks isikuteks, keda süüteo toimepanemisega häiritakse, ei saa lugeda konflikti ühe 6 või teise osapoolega ühes seltskonnas viibinud inimesi. Käesoleval juhul nähtub kannatanu J L ja tunnistajate J Ki, N N ja E J ütlustest, et nad olid ühise seltskonnana õhtut veetmas ja viibisid Argo Bogdanovit kohates ühes ja samas autos. Kohtu hinnangul saab J Ki, N Nt ja E Jd lugeda kannatanuga ühes seltskonnas viibinud isikuteks, mistõttu ei saa neid pidada kolmandateks, asjasse mittepuutuvaiks isikuteks. 11. Kuna ülalpool on tuvastatud kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste esinemine Argo Bogdanovi tegevuses, siis tuleb kontrollida ka nimetatud süüteo teiste tunnuste olemasolu. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 121sätestatud tegu tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja uuritud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Lüües kannatanut korduvalt käega pea piirkonda, sai ta aru oma tegevuse keelatusest ja sellest, et tema tegevus põhjustab kannatanule valu ja just seda ta tahtiski. Argo Bogdanovi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus ei tuvastatud. 12. Ülaltoodut arvestades tunnistab kohus Argo Bogdanovi süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Kohtu hinnangul pole selline otsus süüdistatavale ootamatu ega ka tema kaitseõigust rikkuv kuna kehaline väärkohtlemine ja ka varasem kehalise väärkohtlemise toimepanemine olid selgelt välja toodud temale

§ 263lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses.

13. Kohus leiab, et Argo Bogdanovi tegevuses puudub

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne süüteokoosseis.

Argo Bogdanov tunnistas, et kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja ähvardas autos viibinuid väljendiga - matan maha. Ka kannatanu ja teised autos viibinud isikud kuulsid ähvardust tapmise, matmise või vägivallaga juhul kui politseisse pöördutakse. Samas nähtub kannatanu ja tunnistajate tegevusest, et hirmu tundmata asusid nad jälitama Argo Bogdanovi autot ja teavitasid vägivallast koheselt politseid. Argo Bogdanovi sõnul ei mõelnud ta ähvardust tõsiselt, tegemist oli liiklusintsidendi järgsest ärritusest tingitud emotsionaalse väljaütlemisega. Kohtu hinnangul kannatanu ja tunnistajad seda sellisena ka võtsid ja ennast ohustatuna ei tundnud. Karistus 14. Argo Bogdanovi poolt toimepandu on teise astme kuritegu, mille eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus hindab Argo Bogdanovi süü keskmisest kergemaks, tema poolt rakendatud vägivald oli väheintensiivne ja ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi. Argo Bogdanovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavad süü tunnistamine ja kahetsemine. Kohtu hinnangul pole tõendamist leidnud asjaolu, et Argo Bogdanov oleks püüdnud kannatanut ja tunnistajaid ütluste andmisel mõjutada. Et isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu, lähtub kohus karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdlase isikust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et Argo Bogdanov on varem kohtu poolt karistatud isik. Viimati karistati teda 21.05.2014 Viru Maakohtu otsusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.08.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.05.

1. Viru Maakohtu 14.11.2017 määrusega vabastati Argo Bogdanov mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.10.
2. Paraku pole need mõjutusvahendid Argo Bogdanovi käitumist muutnud, ta pani katseajal taas toime kehalise 7 väärkohtlemise. Kohus märgib, et ka 21.05.2014 kohtuotsuses käsitletud kuriteod olid toime pandud katseajal ja ka siis oli üheks kuriteoks kehaline väärkohtlemine. Eelnevat arvestades leiab kohus, et rahalise karistuse, kui kergeima karistusliigi kohaldamine ei täidaks karistuse eesmärke. Rahalise karistuse mõistmine oleks kohatu ja ebaefektiivne ka seetõttu, et Argo Bogdanovi sõnade kohaselt on ta sissetulek minimaalne. Ka on Argo Bogdanov suhtunud ükskõikselt temale varem määratud väärteotrahvide ja kriminaalmenetluskulude hüvitamisse. E-Täituri väljavõttest (kd II lk 32-36) nähtuvalt on tal mitmeid tasumata rahatrahve, samuti rohkem, kui 15000 euro ulatustes menetluskulusid eelmistest kohtumenetlustest. Kõike ülaltoodut arvestades leiab kohus, et Argo Bogdanovit tuleb karistada vangistusega. Arvestades süü suurust ja karistust vähendavat asjaolu, samuti kannatanu leppimist Argo Bogdanoviga, ja suhteliselt pikka ajavahemikku kuriteo toimepanemist käesoleva ajani, mil Argo Bogdanov süütegusid toime pole pannud, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksemas määras mõistetava vangistusega. Vaatamata sellele, et, Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega mõistetud karistusest ja ka katseaja lõppemisest on kohtu hinnangul möödas suhteliselt pikk aeg, ei anna kehtiv karistusseadustik ja kohtupraktika võimalust vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdlane paneb toime katseajal uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Samale seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus kriminaalasjas nr 1-15-8673 (otsus jõustus Riigikohtu 12.06.2017 otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-34-17). Karistusest tingimisi vabastamisel

§ 73

ja § 74 alusel on katseajal toimepandud uue tahtliku kuriteo puhul võimalik isikut taas tingimisi karistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega või vangistust üldkasuliku tööga asendades. Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemise korral seadusandja selliseid alternatiivseid võimalusi pole andnud.

§ 76

lg 8 ütleb selgelt - kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Seega tuleb ka Argo Bogdanovi puhul

§ 65

lg 2 alusel suurendada temale käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Viru Maakohtu 21.05.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust võrra. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Argo Bogdanovilt välja mõista KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu
2. jaanuari 2020 otsus. Riigikohtu 06.08.2020 kohtumäärusega jäeti Argo Bogdanovi kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa kassatsioon menetlusse võtmata. 13.01.2020 kohtuotsus 1-19-3209 jõustus kohtumäärusega. Referent osaliselt /allkirjastatud digitaalselt/
3. augustil 2020 Riigikohtu Lea Herne 8