MS § 238 lg 2 alusel on vähendatud mõistetud karistust 1/3 võrra, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.06.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.11.2007.a ja lõpeb 10.01.2010.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.08.2007.a. Sxxxxx Kxxxxxxv esitas 10.06.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 12.09.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. Sxxxxx Kxxxxxxx on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 05.12.1990.a Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 139 lg 2 p 2, 3 - § 15 lg 2 ja § 143 lg 2 p 1 järgi 2 aastat 8 kuud vabadusekaotust, kohtuotsuse täitmine edasi lükatud 2 aastaks; 2) 14.01.1994.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 184 lg 2, § 202 ja § 203 lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust, lõplik karistus 4 aastat vabadusekaotust; 3) 12.06.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 202, § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 197 lg 2 p 2 järgi 8 aastat vabadusekaotust; 4) 29.06.2006.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust, millest
alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 aasta vangistust, 1 aasta 8 kuud vangistust mõisteti 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Sxxxxx Kxxxxxxxx tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toetanud samuti Sxxxxx Kxxxxxxxx vabastamist enne tähtaega, kuna uute kuritegude toimepanemise risk on endiselt väga kõrge. Sxxxxx Kxxxxxxx selgitas, et tal on vabaduses olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses ja võimalus ka tööle asuda. Eelmise aasta lõpus loobus ta narkootikumide tarvitamisest ja lubab ka edaspidi neist hoiduda. Ta arvab, et varasemad kuriteod olid toime pandud nooruse rumalusest ja viimase toimepanemise tingis tema elukaaslase tervislik seisund ja see, et arstid ei reageerinud vajaliku tähelepanuga ega osutanud abi. Käesoleval ajal on ta otsustanud alustada seaduskuulekat elu ja pühenduda sellele, et tema laps saaks tunda vanemlikku hoolitsust. Ka varem on ta kriminaalhooldusel olnud ja leiab, et see möödus probleemideta – ta jäi mõnikord registreerimisele ilmumata, kuid teavitas kriminaalhooldajat. Uue kuriteo pani ta toime katseajal, kuid selleks olid erandlikud asjaolud. Nüüd suudab ta ennast taltsutada ja soovib katseajal näidata, et ka temasugused inimesed suudavad käituda korralikult.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
Sxxxxx Kxxxxxxx on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära kinnipeetava ja tutvunud kohtule esitatud isikliku toimiku materjalidega, 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.