Ettevõte on kohustatud tagama võlausaldajate informeerituse olulistest ettevõtet puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. Ettevõttel on kohustus edastada võlausaldajatele ülevaateid ettevõtte poolse saneerimiskava täitmise kohta vähemalt 2 korda aastas peale saneerimiskava jõustumist. Ettevõte kohustub esitama saneerimisnõustajale iga kuue kuu möödudes aruandeid saneerimise kohta (s.h. bilanss, kasumiaruanne, pangakonto väljavõtted, ülevaade maksmata arvetest, päevaraamat) kvartali lõpule järgneva kuu 25-ndaks kuupäevaks. 5
) § 28 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see
lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.
lg 2 kohaselt peab kohus saneerimiskava kinnitamisel kontrollima p-des 1-5 sätestatut. Kohtu 17.03.2020 määrusega määrati saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks 15.05.2020. Saneerimiskava on esitatud kohtule tähtaegselt 20.04.2020. Kohus on kontrollinud
Saneerimiskava vastab kõikidele nimetatud nõuetele: saneerimisteade on 19.03.2020 võlausaldajatele edastatud; võlausaldajatele on seaduses sätestatud tähtaega arvestades edastatud saneerimiskava; võlausaldajatele on 03.04.2020 edastatud
§-s 23 sätestatud üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks; samuti on saneerimiskava vastuvõtmisel järgitud
§-s 24 ettenähtud korda. 3. Saneerimiskava suhtes hääletusõigust omavate võlausaldajate hääletustulemuste kohta on koostatud 20.04.2020 hääletusprotokoll. Saneerimiskava ja üleskutse on edastatud kolmele võlausaldajale, kelle nõudeid avaldaja soovib saneerimiskavas ümber kujundada. Saneerimiskava hääletamisel rühmi ei moodustatud. Kõik kolm võlausaldajat hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt, seega on saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu võetud. Võlausaldajate hääletuslehed on kohtule esitatud. 4.
Saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma: ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; saneerimiskava täitmise tähtaeg; rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele. Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab
5. Kohus leiab, et ei esine
Saneerimiskavas esitatu põhjal, s.o kaaludes ettevõtja varasemate aastate majandustulemusi, makseraskute tekkimise põhjuseid ning saneerimiskavas väljatoodud ettevõtja tugevusi ja nõrkusi ja edasisi tegevusplaane, kohus leiab, et võimalus avaldaja olukorra paranemisele läbi saneerimismenetluse on realistlik ja teostatav. Kohus arvestab ka asjaoluga, et Viru halud OÜ näol on tegemist olulise ettevõtjaga ja sh olulise tööandjaga
Viru halud OÜ selgituse järgi pakkus ta veel 2019.a tööd 11 töötajale ja saneerimiskavas antud hinnangul annab saneerimiskava kinnitamine kindluse majandustegevuse jätkumise osas ja võimaldaks seeläbi palgata ka täiendavat tööjõudu. Kohus nõustub ettevõtte majandustegevusele antud positiivse prognoosi, s.h majandustegevuse edasiarenduse plaanide põhjal, et on tõenäoline, et saneerimiskava täitmise perioodi kestel tekib Viru halud OÜ-l vajadus ja võimalus täiendava tööjõu kaasamiseks. 6. Kohus selgitab, et kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul ei saa nõuet maksma panna (
lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise üle saneerimisnõustaja.
lg 2 sätestab, et saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule. Nimetatud kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
lg 5 näeb ette, et ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel. 8. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasutaotluse. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 2000 eurot.
lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja jooksul. Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5 või 6 alusel. Saneerimisnõustaja kohtule esitatud teostatud tööde ja nendele kulunud aja nimekirja järgi on saneerimisnõustajal kulunud tema ülesannete täitmiseks 52 tundi. Taotluse kohaselt leppisid Viru halud OÜ ja saneerimisnõustaja kokku, et saneerimismenetluses kohaldub ajatasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Saneerimisnõustaja palub tasuks määrata 6 240 eurot (lisandub käibemaks 1248 eurot), mis maksta välja Saneerimismenetluse OÜ-le avaldaja poolt deposiiti makstud summa arvelt. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole esitanud saneerimisnõustaja tasu suuruse osas vastuväiteid. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja tehtud toimingud ja neile kulutatud aeg on põhjendatud ning arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi on põhjendatud saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses. Kohus määrab saneerimisnõustaja tasuks 6 240 eurot (lisandub käibemaks), mis maksta välja Saneerimismenetluse OÜ-le avaldaja poolt deposiiti makstud summa arvelt, puudujäävas ulatuses tuleb tasu jätta ettevõtja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.