1-19-4568/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4568 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vitali Brodnevi (isikukood 36812202211) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Barrister Narva osakond Vitali Brodnevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vitali Brodnevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 32 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega tunnistati Vitali Brodnev süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
12. aprill
14. Viru Maakohtu
15. juuni
16. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
17. Maakohus märkis, et V. Brodnevil on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja ta viibib vangistuses mitmendat korda. See näitab, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. V. Brodnev kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest. Ta on varem toime pannud vargusi ja narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise suures koguses. Seega on kuriteod muutnud raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. Kõikide kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine.
18. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja ta osaleb alates
19. aasta detsembrist sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“. V. Brodnev on pidevalt olnud hõivatud tööga (varem koristajana, praegu keevitajana). Ta osales riigikeele A2 taseme kursustel, kuid jättis motivatsiooni puudumise tõttu kursuse pooleli. Lisaks on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium täidetud.
20. V. Brodnevil on vabanemisel võimalik elama asuda üürikorterisse, kus praegu elab tema elukaaslane üksinda. V. Brodnev pani kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise toime oma elukaaslase suhtes nende ühises elukohas. Sõltuvusainete tarvitama asumisel ning erimeelsuste tekkimisel võib V. Brodnev panna elukaaslase suhtes toime uusi kuritegusid.
21. V. Brodnev töötas enne vangistust. Tema sissetulekuks oli töötasu ja töövõimetuspension. Majanduslikku toimetulekut mõjutas sõltuvusainete tarvitamine. V. Brodnevil on tasumata võlgnevusi. Ta tasub neid vähehaaval, kuid see võib vabanemisel mõjutada tema toimetulekut. OÜ Raund Ehitus garanteerib V. Brodnevile vanglast vabanemisel töökoha, mis tagab talle igakuise sissetuleku. Lisaks on kinnipeetava elukaaslane lubanud V. Brodnevit materiaalselt toetada.
22. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses majandusliku toimetulekuga suureneb siis, kui V. Brodnev asub sõltuvusaineid tarvitama ning nende peale raha kulutama. V. Brodnevi tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid ning ta võib olla teiste poolt mõjutatav. Enda sõnul pani narkokuriteo toime, et aidata tuttavat. See viitab mõjutatavusele. Kinnipeetav on kuritarvitanud nii alkoholi kui ka narkootikume. Käesoleva vägivaldse kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. V. Brodnev tarvitas narkootikume enda sõnul siis, kui pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Seega esineb põhjuslik seos alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel, mistõttu on alkoholi tarvitama asumine jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise suureks riskiks. V. Brodnev tunnistab ka ise, et võib alkoholi tarvitanuna käituda impulsiivselt, kuid sõltuvust eitab. Samas on ta varem proovinud ise alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda, kuid tulemusteta. Ta läbis eelmise vangistuse kestel sotsiaalprogramme, kuid jätkas vabanemisel alkoholi tarvitamist. Seetõttu on kohtu hinnangul V. Brodnevi lubadus alkoholi tarvitamisest edaspidi täielikult hoiduda pigem paljasõnaline. Ta ei oska oma varasemast käitumisest järeldusi teha ning kordab käitumismustrit, mis viib uute kuritegudeni.
23. Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat käitumist ning võimalikke riske arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus maandaks uute kuritegude toimepanemise riske. Ta on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid rikkunud korduvalt kontrollnõudeid ja lisakohustusi, pannud katseajal toime uue kuriteo ning hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. V. Brodnevil on veel küllaltki pikk karistus jäänud kanda. Selle kestel on võimalik suurendada motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks ning seeläbi kuritegelikust käitumisest 2 hoidumiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Brodnevi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja V. Brodnevi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
25. Kaitsja hinnangul on maakohus toimepandud kuriteo asjaolusid käsitlenud üldsõnaliselt ja jätnud välja toomata, milline konkreetne asjaolu ei võimalda V. Brodnevi ennetähtaegset vabastamist. Kohus on ka põhjendamatult leidnud, et kuriteod on muutunud raskemaks, kuna lisandunud on vägivalla komponent. Viimane kuritegu ei olnud raskem kui varasem narkootilise aine suures koguses käitlemine grupi poolt.
26. Õiguskuuleka käitumise komponent on seoses ühe distsiplinaarkaristusega küll täitmata, kuid kohus ole arvestanud selle rikkumise asjaolusid. Tegemist oli vähese tähtsusega rikkumisega ja rohkem rikkumisi pole süüdimõistetul olnud.
27. Maakohus on valesti hinnanud süüdimõistetu motivatsiooni alkoholi tarbimisest loobuda ja minna vastavale ravile. Kui süüdimõistetu ravis osaleb ja jätkab alkoholivaba elu, siis pole alust arvata, et ta uue kuriteo toime paneb. Süüdimõistetu on põhjalikult selgitanud, mida ta soovib alkoholisõltuvusest vabanemiseks teha. V. Brodnev soovib läbida alkoholiravi ja nõustub sellise kohustuse panemisega kohtumäärusega. Seega on kinnipeetava motivatsioon tõsimeelne. Ta soovib teha enda poolt kõike, et alkoholisõltuvusest vabaneda.
28. Süüdimõistetu on nõus elektroonilise valve kohaldamisega maksimaalse kestvusega 12 kuud. Elektrooniline valve tagab selle, et tema tegevust ja käitumist on võimalik kontrollida. See vähendab oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise riske on lisaks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult V. Brodnevi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
30. Kaitsja märkis õigesti, et V. Brodnevi poolt varem toime pandud KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on raskem kui viimati toime pandud kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine. Kolleegium muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Eeltoodu ei too siiski kaasa maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Brodnevi vägivaldus on oluline uue kuriteo toimepanemise riskitegur. Vägivalla komponendi lisandumine ja eelmise kriminaalhoolduse ajal vägivallakuritegude toimepanemine näitavad, et V. Brodnevi puhul on uue kuriteo toimepanemise risk aja jooksul kasvanud.
31. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on V. Brodnevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et 3 V. Brodnevi isik ja varasem elukäik annavad alust arvata, et ta jätkaks ennetähtaegse vabastamise järel kuritegude toimepanemist. Nagu maakohus märkis, on V. Brodnevit korduvalt eriliigiliste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemiseni on viinud sõltuvusprobleemid, oskamatus probleeme seaduskuulekalt lahendada ja impulsiivsus. Kuna V. Brodnev on mitmeid aastaid alkoholi kuritarvitanud ning varem vanglas läbitud sotsiaalprogrammid ei ole teda mõjutanud alkoholi tarvitamisest hoiduma, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et sõltuvusprobleemid võivad tuua kaasa uute samalaasete kuritegude toimepanemise. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole V. Brodnev vangistuse jooksul alkoholisõltuvust tunnistanud ning ta on alkoholiprobleemi tähtsust pisendanud. Eeltoodut arvesse võttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et V. Brodnevi lubadused edaspidi alkoholist loobuda on paljasõnalised ja esineb suur tõenäosus, et ta kordab vabaduses senist käitumismustrit.
32. Ringkonnakohtu hinnangul näitab ka kehtiv distsiplinaarkaristus teisele kinnipeetavale kuuluva eseme kasutamise eest, et V. Brodnev ei suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et rikkumine on vähese tähtsusega. Viru Vangla
33. novembri
34. a käskkirjast nr 6-3/822-1 nähtub, et kinnipeetav kasutas kaaskinnipeetavale kuuluvat küünarkarku, mis ei ole lubatud. Käskkirja kohaselt võib kaaskinnipeetavatelt ükskõik mis esemete laenamine või võõrandamine kaasa tuua ohu vangla julgeolekule. See võib viia kinnipeetavate vahel arveteklaarimiseni ja eseme kasutamise eest tasu nõudmiseni. V. Brodnev oli rikkumise toimepanemise hetkel teadlik oma teo õigusvastasusest ja sellest, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisele järgneb distsiplinaarvastutus. Kolleegiumi hinnangul kinnitab vangla korra rikkumine, et vangistus ei ole veel V. Brodnevile vajalikku mõju avaldanud.
35. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
36. V. Brodnevi kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
37. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
38. juuli
39. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel V. Brodnevilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4