Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes
§-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätetele. 2. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.
sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 4. Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad poole enda kanda. 5. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega
lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, so 150 euro, tagastamist hagejale.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 150 eurot, põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud arveldusarvele. 6. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.