Obsah (9)

§ 414§ 126§ 180§ 71§ 35§ 294§ 175§ 179§ 306

1-19-10231 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-10231 (19233001143) Kohtunik Innokenti Menšikov Ko

) §-dest 311, 313 ja 315 maakohus otsustas: Tunnistada Olga Skokova süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 30.08.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) 1 1-19-10231 päeva vangistust, mõistes Olga Skokovale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus Olga Skokovale kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Olga Skokova vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Olga Skokova ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Asitõendid: - toimikus asuv elektrooniline andmekandja, s.o plaat, 1 tk – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Mõista Olga Skokovalt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - menetluskuluna kaitsjatasu summas 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot ja 60 senti.

§ 180

lg 3 alusel peab Olga Skokova temalt väljamõistetud riiginõude menetluskulu näol kogusummas 1 167 eurot ja 60 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, arvelduskontole nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arvelduskontole nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700012764 ning selgitus „Olga Skokova, 1-19-10231, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. märtsist
2. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt
3. aprillil
4. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Olga Skokova süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on karistatud 30.08.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt otsusega asjas nr 1-19-6109 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2, § 184 lg 2 p 2 ning 10.04.2018 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt otsusega asjas nr 1-18- 2 1-19-10231 2388 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 (karistus ei ole kustunud) kauplusest väheväärtuslike asjade varguse eest, võttis taas ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 11.09.2019 kella 15.26 paiku XXX asuv M E OÜ-le kuuluvast M kauplusest grupis koos J K ühiselt ja kooskõlastatult: - pakendi viinamarja Sultana, kaaluga 1,392 grammi maksumusega 3.05 eurot, - pudeli Martini Bianco mahuga 1 liiter maksumusega 13.49 eurot, - hambapastatuubi Ecodento maksumusega 4.49 eurot, - kreemi Veet maksumusega 9.45 eurot, - kaks hambaharja Parodontax kogumaksumusega 7.98 eurot, - kaks pakki jogurtimarinaadis šašlõkki kogumaksumusega 9.58 eurot, - kolm pakki saapataldasid Mimi kogumaksumusega 7.17 eurot, - vaibapuhastusvahendi Vanish maksumusega 5.55 eurot, - plekieemaldaja Vanish maksumusega 6.97 eurot, - deodorandi Garnier maksumusega 3.09 eurot, - kaks deodoranti Nivea kogumaksumusega 3.98 eurot, - kaljapudeli Imperial maksumusega 0.71 eurot, - paki viigipuumarju kaaluga 0.403 grammi maksumusega 1.22 eurot. Kaupade kogumaksumuseks oli 76,73 eurot. Nimelt leppisid Olga Skokova ja J K eelnevalt varguse asjaoludes kokku. Mainitud kokkuleppe alusel läks O. Skokova kella 15:00 ajal kauplusesse ja pani seal kilekotti eelpool loetletud esemed. Kilekoti koos esemetega jättis kella 15.19 ajal kaupluse müügisaali kassaliinide juurde ja väljus kauplusest. Seejärel läks kell 15.26 kaupluse müügisaali J K ja võttis kilekoti Skokova poolt välja viimiseks valmis pandud kaubaga ja läks möödus kassaliinidest, jättes maksmata eelpool nimetatud kauba eest. Tegu jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas J K pärast kassaliinidest möödumist kinni ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Seega Olga Skokova pani võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ning isikute grupis, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,9 - § 25 lg 1,2 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtuistung Süüdistatav Olga Skokova oma süüd kohtuistungil ei tunnistanud. Kaitsja, olles seotud süüdistatava seisukohaga asus kohtuistungil seisukohale, et süüdistus ei ole põhjendatud. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. Süüdistatav Olga Skokova kohtuistungil keeldus ütluste andmisest. Maakohtu seisukoht ja põhjendused süüdistuse tõendatuse osas
5. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ja kuulanud ära tunnistajad, süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri, asub alljärgnevatele seisukohadele.

1. Olga Skokova on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi on karistatav võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Varguse objektiivne koosseis moodustub võõra vallasasja äravõtmisest. Võõraks loetakse selline vallasasi, mis ei ole teo toimepanija omandis. Äravõtmine tähendab aga teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta (vt RKKKo nr 3-1-1-85- 3 1-19-10231 11 p 36). Seejuures on varguse koosseisu realiseerimiseks nõutav, et isik tahaks teadvalt võõrast asja enda vara hulka pöörata (vt RKKKo nr 3-1-1-74-04 p 7). Lähtudes eelviidatud kõrgeima astme kohtu selgitustest varguse koosseisutunnuste sisustamisel, märgib kohus alljärgnevat.
2. Analüüsides Olga Skokovale inkrimineeritava varguse toimepanemisega seonduvat tõendikogumit, siis tuleb nentida, et menetluse käigus kogutud tõendikogum tõendab kahtlusteta Olga Skokova poolt talle etteheidetavate varguse toimepanemist. Seoses 11.09.2019 varguse episoodiga on kannatanu M E OÜ esitanud 11.09.2019 avalduse aadressil XXX seoses kauba eest tasumata jätmisega 11.09.2019 kell 15:
3. Tasumata kauba loetelu, kogus, ühiku hind, maksumus ja kogumaksumus vastab süüdistuse tekstile. Kaup tagastati 11.09.2019 kauplusele rikkumata kujul. (tl 8-10).
4. Tuleb märkida, et 11.09.2019 M kaupluses aadressil XXX toimunud varguse kohta on tunnistaja A R 12.03.2020 kohtuistungil andnud üksikasjalikke selgitusi sündmuse toimumise aja, koha, varastatud esemete ja asjaolude kohta. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt töötas ta septembris 2019 valvurina XXX tänaval asuvas M kaupluses. Tunnistaja täpsustab, et ilmselt on kaupluse täpne aadress XXX. Tunnistaja tööülesandeks on mh tõkestada varguseid, hoida silm peal kaupadel. Juhtum, kui noormees viis poest välja kilekoti, on tunnistajal meeles, kuna tegemist oli ainsa sellise juhtumiga, lisaks aitas sündmust meeles pidada asjaolu, et tegu oli paljude kaupadega ja tunnistajal aitas sündmust meeles pidada seegi, et tegemist oli esmakordse sellise kinnipidamise juhtumiga. Tunnistaja kirjeldab, et ostukorvi ühes selles oleva kilekotiga leidmisest kassade ees põrandal andis tunnistajale teada vanemkassapidaja. Edasi kirjeldab tunnistaja, et saanud teada maha jäetud ostukorvist ühes selles paikneva kilekotiga asus tunnistaja koos kassapidajaga uurima kaamerat (videosalvestist), kust nähtub, et naisterahvas siseneb poodi, asetab kilekotti erinevat kaupa, jätab kilekoti ostukorviga kassade rivi ette ning lahkub poest.
5. Et sündmus leidis aset tunnistaja kirjeldatud kujul kinnitab 11.10.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva fototabeliga ja plaadiga (tl 1-7). Kõnealuse protokolli kohaselt on vaadeldud elektroonilist andmekandjat plaati M kaupluse videosalvestusega
6. septembrist
7. Vaatlusprotokolli kohaselt on kaamera olnud suunatud kassade suunas, kus kell 15:07:08 kaubasaalis aadressil XXX naisterahvas asetab korvi põrandale, milles asub kilekott kaupadega. Järgnevalt lahkub naisterahvas maha jäetud korvi ja selles oleva kilekoti juurest. Videosalvestiselt on nähtav, et naisterahvas on suundumas saali poole. Seejärel mõne minuti möödudes, kell 15:19:09 sama naisterahvas saabub uuesti korvi ja kilekoti juurde ning arusaadav on, et kilekotti asetatakse kaupa juurde. Kell 15:19:30 naisterahvas lahkub kauplusest. Korv koos selles oleva kilekotiga jääb kaupluse kassade rivi juurde maha. Videofaili kvaliteet on hea ning naisterahvana on tuvastatud Olga Skokova, ik
9. Tunnistaja A R on kohtuistungil andnud ütlusi selleski, et rohkem ta seda naisterahvast ei näinud. Nagu tunnistaja viitas, siis asjaolust, et selle kilekotiga on midagi valesti sai tunnistaja teada vanemkassapidajalt ning nagu tunnistaja kirjeldas, siis kaamera salvestist vaadates nähtus, et naisterahvas käib ostusaalis ja asetab kaupa kilekotti. Naisterahvas lahkus kauplusest ja kilekoti juurde ei naasnudki. Kaup kilekotiga asetses kaupluse põrandal, enne kassasid. Tunnistaja ei oska öelda täpset aega, mis oli möödunud, sest ta täitis tööülesadeid, kuid seejärel võib-olla pooltunni möödudes tuli noormees. Noormehe ilmumise ajaks oli ostukorvis lebav kilekott tunnistaja poolt võetud kaamerast jälgimise alla. Et tunnistaja ei mäleta täpselt, milline aeg oli möödunud naisterahva lahkumisest kuni noormehe ilmumiseni on usutav, sest täites erinevaid tööülesandeid ei pruugi märgata ajaperioodi täpset pikkust, samuti tuleb arvestada, et sündmuse toimumisest on möödunud märgatav aeg ning nagu nähtub tunnistaja ütlustest, siis 4 1-19-10231 varguste toimepanemised kauplustes on sagedased. Noormehe ja kilekotiga seoses kirjeldab tunnistaja, et kui turvavärav hakkas tööle, avastas ta, et see kilekott puudub. Tunnistaja kirjeldab, kuidas talle sai teatavaks, et noormees sisenes poe müügisaali, võttis kilekoti kätte, keeras end ringi ja siis hakkas minema. S.o noormees poes ringi ei käinud, ainult tuli, võttis koti ja lahkus ning just sel hetkel käivituski turvavärav. Turvavärav käivitus, kuna kott sisaldas turvaelementi. Turvaelemendi paigutas kotti tunnistaja, et oleks arusaadav, kui keegi soovib sellega lahkuda. Tunnistajal tekkis kahtlus koti ümber, kuna kotis puudus kaubatšekk, see oli jäetud põrandale lebama, ilma selle eest tasumata. Tunnistaja meenutab kotis olnud esemeid täpsusastmega, et meeles on mõned asjad: Martini, naiste asjad ja veel. Kui turvavärav käivitus, siis tunnistaja peatas väljunud noormehe, kelle käes oli kilekott. Noormees vastas tunnistaja küsimusele, et tegemist on kilekotiga, mis ei ole noormehe oma, kuid mis paluti tal välja viia. Kuna kaupade eest oli tasumata, kutsuti kohale politsei ja kes võttis noormehe kaasa. Tunnistaja valmistas ette videosalvestise ja koostas siseprotokolli.
10. Kohtule on esitatud tunnistaja A R omakäelise nime ja allkirjaga koostatud nimekiri toodetest ühes tootekoodi numbritega, summa ja nimetustega (tl 11). Eeltoodud nimekiri sisaldab sama loetelu kaupadest, mille kohta OÜ M on esitanud teate, kui varastatud esemed. Nimetatud nimekiri kinnitab ka tunnistaja sõnu, et ta koostas siseprotokolli. Tunnistaja nime ja allkirja sisaldav nimekiri kattub kannatanu esitatud nimekirjaga varastatud kaupadest, mis oli kauplusele rikkumata kujul tagastatud.
11. Et peale naisterahva lahkumist ja seejärel noormehe saabumist, sündmused leidsid tunnistaja kirjeldatud kujul aset kinnitab 11.10.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva fototabeliga ja plaadiga (tl 1-7). Kõnealuse protokolli kohaselt on vaadeldud plaati M kaupluse videosalvestusega
12. septembrist
13. Vaatlusprotokolli kohaselt on kaamera olnud suunatud kassade suunas, kus kell 15:25:39 aadressil XXX kaubasaali siseneb noormees. Vaatlusprotokollist ja salvestiselt nähtuvalt heledates pükstes noormees, kellel käes ei ole midagi, sisenedes saali vaatab koheselt ostukorvi ja selles oleva valge kilekoti suunas. Seejärel kell 15:26:18 noormees kummardub ja võtab korvist kilekoti. Asitõendi vaatlusprotokollis on fikseeritud seegi, et kilekoti oli jätnud ostukorvi maha Olga Skokova. Kell 15:26:25, kui noormees kõnnib turvaväravatest mööda, jättes kauba eest tasumata, lebab tühi, musta värvi ostukorv jätkuvalt põrandal. Kauplusest väljumisel kaupluse ukse juures, on kell 15:26:31 noormees kinni peetud kaupluse turvamehe poolt. Noormehena on tuvastatud J K ik XXX.
14. J K kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 11.09.2019 kell 15:35 XXX kinnitab, et J K on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult peale seda ning talle osutatakse kui kuriteo toimepanijale.
15. J K on kohtuistungil üle kuulatud tunnistajana. Tunnistaja J K on andnud ütlusi selles, et Olga Skokovat ta ei tunne ja temaga kohtunud ei ole. Aga samuti J K on tunnistanud oma süüd osaliselt. Millises osas J K oma süüd tunnistab, ta ei avalda ja ei ole nõus andma ütlusi ka konkreetse episoodi kohta. J K suhtes on käesolevast kriminaalasjast eraldatud teise menetlusse süüdistus võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katses, mis oli toime pandud grupis. Seega tunnistajale on kriminaalasjas esitatud süüdistus kaastäideviijana kuriteo toimepanemise katses, milles on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus süüdistatavale. Otsustamaks J K ütluste andmisest keeldumise üle, tuleb nentida J K käesoleva kohtukoosseisu poolt eraldi menetlusse määratud esitatud süüdistusega tutvumise järgselt, et tema ütluste sisu saab anda aluse jaatada

§ 71lg 2 p 1 kohase ütluste andmisest keeldumise aluse esinemist.

Seega tema poolt ristküsitluse käigus eelduslikult antavad ütlused 5 1-19-10231 oleksid teda ennast süüstava iseloomuga, millega võiks teoreetiliselt kaasneda vastutus kriminaalkorras. Seega esines J K seaduslik alus ütluste andmisest keeldumiseks. Kui ütluste andmisest on J K keeldunud, siis kohtuistungil on ta siiski avaldanud Olga Skokova tundmise ja temaga kohtumise asjaolude kohta. Nagu öeldud sisulisi ütlusi J K andnud ei ole. Samuti J K ei ole selgitanud vastuolusi selles, kuidas ta teadis kauplusesse minnes sealt kohe sisenemise järgselt võtta põrandal asetsev kilekott ning kahtlustatavana kinnipidamisel tunnistajale A R avaldatu, et tal paluti kott kauplusest välja tuua sellega, et süüdistatavat Olga Skokova ta ei tunne. Kirjeldatud olukorras saab kohus hinnata ristküsitluse käigus antud ütluste usaldusväärsust üksnes kogumis teiste kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning protokollitud tõenditega. J K kohtuistungil avaldatu, et ta Olga Skokovat ei tunne ning kohtunud ei ole, ei ole eluliselt usutav ja selles osas jätab kohus kohtuistungil antud ütlused tõendikogumist kõrvale. 14. Kriminaalasja raames on üle kuulatud süüdistatav Olga Skokova. Kohtuistungil Olga Skokova oma süüd ei tunnistanud ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav ei ole kohustatud ütluste andmisest keeldumist põhjendama. Kui süüdistatav kasutab kohtulikul uurimisel

§ 35

lg-st 2 ja § 34 lg 1 p-st 1 ja § 35 lg 2 tulenevat õigust ütlusi mitte anda ja küsimustele mitte vastata, lubab

§ 294

p 1 avaldada tema eeluurimisel antud ütlused.

§ 294

p 1 järgi toob kohtus ütluste andmisest keeldumine kaasa süüdistatava varem antud ütluste avaldamise, kui seda on taotlenud kohtumenetluse pool. Seega tekkis alus taotleda tema varem antud ütluste tõendina esitamist. Kohtuistungil taotleski prokurör avaldada Olga Skokova kohtueelses menetluses antud ütlused, kuivõrd ta kohtus ütluste andmisest keeldus. Olga Skokova kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati. Oga Skokova on kohtueelsel menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd täielikult tunnistanud. Olga Skokova on kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud, et 11.09.2019 kella 15:00 paiku tuli ta koos J K XXX asuva kaupluse M juurde ning kokkuleppel J K läks kauplusesse, kus pani kilekotti ja ostukorvi kogu loetltetud kauba. Kokkuleppel J K jättis Olga Skokova korvi, milles oli kilekott loetletud kaubaga kaupluse müügisaali sissepääsu turnikee juurde. Pärast seda Olga Skokova väljus kauplusest ja sai kokku K , kellele teatas et kaup on valmis pandud ning kus kilekott asub. Seejärel läks K müügisaali. Kuna K ei väljunud, siis Olga Skokova avaldatu järgi sai ta aru, et K peeti kaupluses kinni. Kõrgema astme kohus on asjas nr 3-1-1-73-07 selgitanud: kuigi

§ 294

p 1 lubab juhul, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, kohtul kohtumenetluse poole taotlusel avaldada süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, peab kohus arvestama EIÕK-st tulevate piirangutega. Eelnev ei tähenda kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise keeldu, küll aga seda, et isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda (vt RKKKo nr 3-11-127-06 ja nr 3-1-1-98-02, p 7). Kohus on seisukohal, et Olga Skokova kohtueelses menetluses antud ütlused haakuvad senise menetluse käigus kogutud tõendikogumiga. Nii on tõendamist leidnud, et M kaupluses pani kaubad kilekotti valmis just Olga Skokova. Ka tunnistaja ütlustest nähtub J K poolselt avaldatu, et K paluti kauplusest välja tuua seal olev valmispandud kilekott. Kilekotis olid kaubad ja kilekott oligi jäetud kaupluse müügisaali väljapääsu lähedale. Ka on varastatud kaupade loetelu kattuv M E OÜ avaldatud varastatud kaupade loeteluga.

1. Osutatud tõendikogumit kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele, annab tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nii on põhjendatud pidada kaupluses olevat vara kauplusele, ehk antud juhul M E OÜle, kuuluvaks. Seega on sedastatav, et Olga Skokova poolt kauplusest võetu ja kilekotti pandu ja J K poolt kauplusest väljaviidu oli tema jaoks võõras vara. Samas nähtub, et esemete – viinamari Sultana, Martini, hambapasta Ecodenta, kreem Veet, 6 1-19-10231 hambahari Paradontax, šašlõkk jogurtimarinaadis, sisetallad Mimi, Vanish Gold Carpet, Vanich Gold Oxiantia, deodorant Garnier Protect, deodorant Nivea Black White, kali Imperial, viigimari – äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu esindaja avaldatust johtuvalt tuleb nentida esemete valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et esemete äravõtmine süüdistatava poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Selline tegevus ühes kaastäideviijaga ühiselt ja kooskõlastatud tegevusena viitab sellele, et esemete äravõtmisega ja selle enda tarbeks kasutamisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt. Selliselt realiseerus aga ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süütegu pandi toime grupis. Arvestades menetluse käigus tuvastatud tõendikogumit Olga Skokova antud selgitustega talle inkrimineeritava teo toimepanemise asjaolude ja põhjenduste kohta, sh võttes arvesse, et tema kauplusesse mineku eesmärgiks oli varguse toimepanemine, on kohus seisukohal, et Olga Skokova realiseeris süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu kavatsetusega.
2. Prokuratuur on Olga Skokova teo kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning viidanud Olga Skokovale esitatud süüdistuses mh tema viimasele süüdimõistmisele KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi 30.08.2019 ja 10.04.2018 Viru Maakohtu kohtuotsustega. Süüdistuses on viidatud, et karistused ei ole kustunud ning tõendina on kohtule esitatud nii karistusregistri väljavõte kui ka 30.08.2019 Viru Maakohtu otsus asjas nr 1-19-6109 ning 10.04.2018 Viru Maakohtu otsus asjas nr 1-18-
3. Viru Maakohtu 10.04.2018 kohtuotsustest nr 1-18-2388 nähtuvana on Olga Skokova varasemalt süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi sätestatud süüteo toimepanemises. Olga Skokova on kehtiva kohtuotsuse järgi juba varasemalet süüdi mõistetud ja teda on karistatud süstemaatilise varguse toimepanemises. Olga Skokovale inkrimineeritavate tegude puhul on sedastatav sisulise seose olemasolu, teiste isikute omandiõiguse kahjustamine on kujunenud töötu ja sissetulekut mitteomava Olga Skokova elustiiliks ning see sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehtiva õigus kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Olga Skokova käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu ja varasemalt toime pandud vargus on omavahel seotud. Olga Skokovale on varguse toimepanemine saanud harjumuseks. Seega on täidetud varguse süstemaatilisuse eeldus ehk süüdistatava poolt vähemalt kolme varguse toimepanemine. Olga Skokova alustas vahetult süüteo toimepanemist kuid kuritegu jäi lõpule viimata. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-s 7, 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Kohtu seisukoht karistuse osas
4. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama õigusnormi teise lause kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg-s 2 p 7, 9 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
5. Kuna osutatud õigusnorm sätestab õigusliku järelmina eriliigilised karistusliigid, kujundab kohus esmajoones seisukoha kohaldamisele kuuluva karistusliigi osas. 7 1-19-10231 Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Olga Skokova karistamist vangistusega. Tutvudes Olga Skokova eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliiki tuleb pidada seaduslikuks ja põhjendatuks. Nii tuleb viidata, et Olga Skokova suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Olga Skokova korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt korduvalt karistatud vangistusega ning kelle suhtes on rakendatud ka erinevaid karistuse mõistmise individualiseerituse meetmeid, sh karistusest tingimisi vabastamist nii KarS § 73, kui ka § 74 alusel ja vangistuse osalise täitmisele pööramisega. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus Olga Skokova on varasemalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud teiste isikute vara kahjustava õigusvastase käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Seega esinevad Olga Skokova isikuandmetest tulenevad alused kohaldada tema suhtes karistusliiki, mis seondub tema vabadusõiguse piiramisega ehk vangistusega.
6. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on seadusandja karistusmäärana ette näinud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistuse kuni 5 aastat. Seega on sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Hinnates Olga Skokova teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodi arv, teo toimepanemise tehiolud, aga samuti, et süütegu jäi katsestaadiumi ning varastatud väheväärtuslik kaup oli rikkumata kannatanule tagastatud siis kõneleb see süüst, mis on oluliselt alla keskmise määra. Seega peab teosüüga võrdeline karistuse määr olema sanktsioonimäära keskmisest oluliselt väiksem. Küll on sedastatav karistust kergendava asjaoluna kohtuistungil väljendatu, mida kohus peab siiraks ja mida kohus mõistab kui kahetsus. Kahetsust avaldas Olga Skokova ka kahtlustatavana ülekuulamisel. Seega on tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mis peab väljenduma ka mõistetavas karistuse määras. Karistust raskendavad asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud ja selle võimalikule esinemisele ei viidanud ka kohtumenetluse pooled. Nimetatud aspektid peavad kajastuma Olga Skokovale mõistetava karistuse määras. Kõike eelnevat silmas pidades ning võttes arvesse ka seda, et süüdistataval on ülalpidamisel alaealine laps, asub kohus seisukohale, et Olga Skokovale tuleb ühe katsestaadiumi jäänud varguse toimepanemise eest mõista karistuseks miinimummäära lähedane vangistus.
7. Järgnevalt osutab kohus, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani Olga Skokova käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteoepisoodi toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 30.08.2019 kohtuotsusega nr 1-19-6109 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastatud tingimisi. Katseaeg hakkas kohtulahendi kuulutamisest. Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 regulatsioon näeb ette, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb kohtul moodustada liitkaristus viisil, kus mõistetud ja ärakandmata karistused liidetakse n-ö täies mahus ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis tuleb Olga Skokovale mõista 3 aasta 6 kuu ja 22 päeva pikkune vangistus. 8 1-19-10231
8. Hinnates järgnevalt, kas Olga Skokova suhes on võimalik ja põhjendatud kohaldada eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades karistusest vabastamist, siis vastus sellele on selgelt eitav. Viru Maakohtu 30.08.2019 kohtuotsusest nr 1-19-6109 nähtuvalt pidas kohus võimalikuks Olga Skokovale mõistetud karistus jätta osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 65 lg 3 kohaselt kui mõni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut. Kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus. Seega ei ole kohtul õiguslikku alust kohaldada Olga Skokova suhtes tingimuslikku karistust. Välistatud on ka üldkasuliku töö kohaldamise võimalikkus, kuna üldkasuliku töö kohaldamise eelduseks on alla 2 aasta jääv vangistuse määr. Seega tuleb Olga Skokovat karistada reaalse vangistusega. Kohtuotsuse tegemise ajal Olga Skokova suhtes tõkendit kohaldatud ei ole ning kohus ei pea põhjendatuks võtta Olga Skokova vahi alla kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seega teatab maakohus Olga Skokovale kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ilmuma. Menetluskulud ja asitõendid 22.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p-d 1, 4).

23.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot.

1. Kohtumenetluse kaitsjatasu kogusuurus on 291,60 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena (kinnitatud kohtu poolt 12.03.2020), peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamisel kaitseakti koostamisele üks pooltund ja istungiks ettevalmistamise ajakulu on üks tund. Lisaks üks pooltund kokkuleppemenetluse arutamisele. Kaitsja taotleb tasu arvestust ka kohtuistungi ajakulu eest vastavalt eelistungil osalemine 30 minutit ja istungimenetluses osalemise ajakulu on 120 minutit ning kohtuotsuse kuulutamisele kulunud ajakulu eest ehk 30 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist pole kuigi mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, ent tegemist on grupis toimepandud süüdistuse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Küll on kaitsja eksinud kohtuotsuse kuulutamise kellaajas. Kuna kaitsja osales kohtuotsuse kuulutamisel ja tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, siis kellaajamääratlusega eksimine ei too kaasa kõnealuse kulu põhjendamatuks lugemist. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 291,60 eurot. Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. Ühtlasi tähendab eelnev, et menetluses 9 1-19-10231 tekkinud kaitsjatasu kogusuuruseks ongi kohtumenetluses tekkinud kulu summas 291,60 eurot (sh käibemaks 20 %).
3. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 876 euro suuruse sundraha ja 291,60 euro suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid.

1. Kujundades seisukohta Olga Skokova varalise seisundi üle, osutab kohus tõendile isiku maksutatava tulu kohta, milles kohaselt Olga Skokovale aastatel 2017 ja 2018 väljamakseid ei tehtud. Menetluse käigus kinnitas Olga Skokova, et ta ei tööta. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et Olga Skokova varaline seisund on kasin.
2. Kohus osutas eelnevalt

§ 180lg 3 ls 1 sõnastusele.

Sellest tuleneb, et menetluskulude väljamõistmisotsustust tehes ei hinda kohus mitte üksnes süüdistatava varalist seisundit vaid paralleelselt varalise seisundiga kuuluvad arvestamisele ka isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluses uuritud Olga Skokova varasemat karistatust kajastavast karistusregistri väljavõttest ja kohtuotsustest nähtub, et Olga Skokova on varasemalt samaliigilise kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud. Juba eelnevates menetlustes on kohus Olga Skokovalt välja mõistnud menetluskulud täies ulatuses. Uue kuriteo lisandumine ja selles tema süüdimõistmine annab aluse seisukohaks, et tema tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Asjakohane on seegi, et süüdimõistava kohtuotsuse aluseks oleva teo pani Olga Skokova toime kavatsetult ja süstemaatilisena. Tahtliku teo toimepanemine tähendab, et isik kutsub menetlused oma tahtliku õigusvastase käitumisega ise esile ja kui isikut on ka varem karistatud, siis ta teostab oma õigusvastaseid käitumisakte kindlas teadmises, et hilisemalt kaasnevad sellega küllaldaselt suured rahalised väljaminekud. Kuna varasemat kriminaalmenetluslikku kogemust omav ja kuritegude eest süüdi mõistetud ning karistatud Olga Skokova pani uuesti toime tahtliku kuriteo, ja seda ajal mis järgnes vahetult peale eelmise kohtuotsusega määratud katseaja algust, ja mille toimepanemises kohus teda süüdi mõistab ja karistab, siis näitab see, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine tema õiguskuulekusele mõju ei avalda. Puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise ja noore isikuga. Seega on süüdistataval maksevõime riiginõuete täimisel. Järelikult puudub objektiivne alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ka Olga Skokova kasina varandusliku seisundi tõttu.

1. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust, Olga Skokova kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Olga Skokova peab menetluskulud kogusummas 1 167,60 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul.
2. Tulenevalt

§ 306

lg 1 p-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Toimikusse on asitõendina lisatud üks CD-plaati kaupluse M salvestistega, mis kajastavad Olga Skokova tegevust kaupluses. Juhindudes

10 1-19-10231 § 126 lg 3 p-st 1, jätab kohus kõnealused CD-plaadid toimikusse, s.o kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 11