ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK A. V. esitas Viru Maakohtule hagi G. V.i vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, 27.08.2014.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-xxx on A. V.ilt G. V.i kasuks välja mõistetud elatis 177,50 eurot kuus, kuid mitte alla Perekonnaseaduse § 101 lg 1 ette nähtud elatise alammäära, alates 09.06.2014.a kuni G. V.i täisealiseks saamiseni so xx.xx.2031. Hageja kinnitusel on tema ülalpidamisel ka teised lapsed, so A. V., sündinud xx.xx.2016, kelle ülalpidamiseks ta maksab elatist, ning xx.xx.2019 sündinud M. V., kes elab koos temaga. Hageja on võimeline maksma elatist summas 150 eurot kuus, seega palub hageja vähendada kohtuotsusega väljamõistetud elatist. Kostja seaduslik esindaja esitas 29.10.2019 vastuse, milles hagiga ei nõustunud. 15.01.2020 kohtuistungil sõlmisid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja lõpetada asja menetlus. Kompromissina leppisid pooled kokku, et hageja maksab kostjale alates 01.02.2020 elatist summas 200 eurot kuus. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 15.01.2020 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille palusid kinnitada. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 3 Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise, sh elatise vähendamise hagis. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
lg 4 alusel pooled loobusid edasikaebe õigusest.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.