sätestatud nõuetele ega Riigikohtu praktikast tulenevale määruse põhjendamise kohustuse nõudele, sest sisaldab mitmeid vastuolulisi seisukoht ja järeldusi. Kannatanu suhtes kuriteo toimepanemise fakt on tõendamist leidnud ning kannatanu hinnangul vaidlus selles osas puudub. Kannatanu hinnangul ei saa prokuratuur ette heita kannatanu poolt piisavalt tõendite esitamata jätmist. Kannatanu ei saa interneti vahendusel pandud kuriteo puhul eeldada, et ta peab olema võimeline isikuliselt identifitseerima konkreetse teo toime pannud isiku või selle toime panemise koha. Kannatanu saabki kuriteo omapära arvestades esile tuua üksnes põhjendatud kahtluse. Kannatanu on antud juhul lähtunud talle esitatud informatsioonist ja teinud omalt poolt kõik võimaliku selleks, et ka avalikult kättesaadavate andmete alusel täiendavalt informatsiooni koguda. Kannatanu ei ole pöördunud õiguskaitseorganite poole paljasõnalise kuriteoteatega ega kergekäeliselt. Vaidlus puudub selles, et antud juhul presenteeris PPP enda kodulehel ametliku tegevuskoha aadressi XXX. Kannatanu on välja selgitanud, et sellel aadressil tegelikult PPP-i kontorit ei asunud ega olegi kunagi asunud. Prokurör on eeltoodust teinud meelevaldse ja paljasõnalise oletuse, mille kohaselt on kõnealust aadressi kasutatud lihtsalt kannatanu eksitamiseks ja sellel puudub igasugune muu seos Eesti Vabariigiga. Isegi kui oletada, et see aadress oli välja mõeldud kannatanu eksitamiseks, siis jääb selgusetuks, kuidas saab see ümber lükata kannatanu väite, et PPP-il peab olema konkreetne seos Eestiga, s.t kannatanu hinnangul on kuritegu toime pandud Eestis. Lisaks on prokurör jätnud tähelepanuta asjaolu, et sellel aadressil tegutseb tegelikult hoopis äriühing R OÜ, mis tegeleb äriühingute asutamisega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et see viitab aga sellele, et R OÜ ja PPP vahel võib olla omavaheline seos. Kannatanu hinnangul on prokurör valesti hinnanud ka PPP-i töötaja LL poolt kannatanule e-kirja teel esitatud kinnitust, mille kohaselt on nende tegevuskohaks valitud Eesti justnimelt kiire internetiühenduse pärast. Prokurör on esitanud täiesti paljasõnalise oletuse, et tõenäoliselt on tegemist kannatanu eksitamisega. Samas jääb selgusetuks, milliste faktiliste asjaolude ja tõendite analüüsi tulemusena on prokurör sellise järelduse teinud. Tegelikult ei ole prokurörile teada, kas kõnealune isik on Eestiga seotud või mitte. Kannatanu kahtlusi süvendab täiendavalt ka asjaolu, et internetist leitud informatsiooni alusel opereeris PPP-i eelkäijaks olnud internetilehte nimega CCC Eestis registreeritud äriühing E OÜ, kelle tegevusaadressiks oli samuti XXX. Oluliseks peab kaebaja rõhutada, et kannatanu avas konto internetilehel nimega CCC, mis hiljem vahetas oma nime ja asus kasutama uut nime PPP.com, kuhu kannatanu konto nö „üle kanti“. Seega on ilmne, et E OÜ-l peab olema konkreetne seos internetilehega CCC, mille kaudu kannatanu endale konto avas. Prokuröri mõttekäik, mille kohaselt ei tõenda E OÜ Eestis registreerimine ja siin asumine mitte midagi, on vastuolus teise seisukohaga, mille kohaselt pole kannatanu justkui tõendanud kuriteo toimepanemist Eestis. Kui veebilehte www.CCC opereeris E OÜ, mille tegevuskohana on märgitud XXX, siis on ilmne, et äriühingul ja selle asutajatel peab olema Eestiga seos. Lisaks leiab kaebaja, et Riigiprokuratuur on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kannatanu poolt esitatud tõendid viitavad R OÜ võimalikule seosele erinevate sarnaste petuskeemidega. Kannatanu on 3
§-st 6 tulenevat legaliteedi põhimõtet – Riigiprokuratuuri seisukohtadest lähtudes polekski võimalik interneti vahenduselt toime pandud kuritegusid uurida ega avastada.
§-st 6 tuleneva kriminaalmenetluse kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõtte kohaselt lasub nii uurimisasutusel kui ka prokuratuuril kohustus kuriteole viitavate asjaolude ilmnemisel alustada ja toimetada kriminaalmenetlust, kui selgelt ei ilmne
§-s 199 loetletud menetlust välistavaid asjaolusid või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel.
lg-st 1 ja §-st 194 tulenevalt peab kriminaalmenetluse alustamiseks esinema nii ajend kui alus. Kuriteokaebuse esitaja hinnangul on eelnimetatud eeldused taidetud antud juhul taidetud ning kuna selgelt ei nähtu kriminaalmenetlust välistavaid tunnuseid, tuleb käesoleva kuriteokaebuse alusel süüdistatava tegevuse uurimiseks kriminaalmenetlust alustada ning toimetada. Kannatanu hinnangul on õiguskaitseorganitele esitatud faktiliste asjaolude kirjeldus kogumis lisatud tõenditega piisav selleks, et luua vähemalt põhjendatud kahtlus selles osas, et CCC ja PPP internetilehekülgede vahel on toime pandud kuritegusid Eesti territooriumil. Kriminaalmenetluse alustamisest ei saa kergekäeliselt keelduda olukorras, kus faktilised asjaolud viitavad kuriteo toimepanemisele äriühingu (E OÜ ) poolt, mis on omakorda asutatud teise Eesti äriühingu (R OÜ) poolt ja mis mõlemad on registreeritud aadressil XXX. Vastupidi, kõik need asjaolud viitavad otseselt kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi territooriumil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, kui ka kuriteokaebusele lisatud materjalid, samuti kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri määrused, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ning kohustamiseks alustada kriminaalmenetlust. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Riigiprokuratuurile alust ette heita
Peamiselt heidab kaebaja selles kontekstis ette vastuoluliste seisukohtade ja järelduste olemasolu. Ringkonnakohus selliseid vastuolusid ei tuvastanud. Riigiprokuratuuri määruses on nõustutud varasemate menetlejate seisukohtadega kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ning täiendavalt on riigiprokurör andnud selgitusi kaebuses tõstatatud küsimustele. 10. Kriminaalmenetluse alustamise etapis hinnatakse, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on olemas vajalik alus ja ajend ning puuduvad
lg-s 1 sätestatud asjaolud.
§-s 6 sätestatud legaliteedipõhimõte ei tähenda, et uurimisasutus või prokuratuur oleks kohustatud kuriteoteate saamisel alati alustama kriminaalmenetlust.
, mis sätestab menetluse kohustuslikkuse põhimõtte, näeb ette, et menetluse alustamine on kohustuslik kuriteo asjaolude ilmnemisel ning juhul, kui ei esine kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid või asjaolusid, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise. Lisaks sellele, et juba
§-s 6 sätestatu kohaselt alustatakse menetlust üksnes kuriteo asjaolude ilmnemisel, nimetab
lg 1 p 1 esimese menetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise, nähes seega samuti ette, et kui kuriteo asjaolud ei ole sedastatavad, ei või kriminaalmenetlust alustada. 4
§-s 6 sätestatud in dubio pro duriore põhimõtte valesti tõlgendamist. Ringkonnakohus kaebuses esitatud etteheitega ei nõustu. Riigiprokuröri määrusest nähtub, kriminaalmenetluse alustamisel antud juhul seisneb küsimus Eesti karistusõiguse kehtivuses väidetavalt toimepandud kuriteos. Seega ei ole vaidlust kuriteo asjaolude ilmnemises või nende puudumises. Ükski eelmenetleja ei ole sedastanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendamisel kuriteo asjaolude puudumist. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb juhinduda ka KarS §-dest 6 ja 7. Kriminaalmenetlust ei saa toimetada Eestis, kui teo kohta ei kehti Eesti karistusseadus. Samal põhjusel on jäetud kriminaalmenetlus XX esitatud kaebuse alusel alustamata. 11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus Riigiprokuratuuriga nõustuvalt, et alust kriminaalmenetluse alustamiseks käesoleval juhul ei ole ning juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.