KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2020, Võru Kriminaalasja number 1-19-7194 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Margo Pungale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Ingrid Kullerkann Istungisekretär Marve Alaver Süüdimõistetu Margo Punga. Isikukood 36910092723; elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pikendada Margo Pungale Tartu Maakohtu
- septembri 2019 otsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni
- novembrini
- Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohtu 11.09.
- a otsusega tunnistati Margo Punga süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva loeti karistusaja hulka. Koheselt kuulus ära kandmisele 14 päeva vangistust. Mõistetud vangistusest jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 5 kuud ja 14 päeva tingimusel, et M. Punga ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning ei tarvita alkoholi. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.09.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 21.07.2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale M. Punga suhtes erakorralise ettekande, kuna ta tarvitas 16.01, 03.02, 29.06 ja 04.07.2020 alkoholi. 1
- M. Punga esmakohtumine kriminaalhooldajaga toimus 18.11.
- Registreerimiskohustust on M. Punga täitnud täpselt. Tööalaselt ta hõivatud ei ole – tuvastatud on puuduv töövõime ning määratud raske puue. Kohtukulud on ta tasunud täies ulatuses. Kohtu määratud täiendava kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest järgimist on kontrollitud kokku 17-l korral ja rikkumine on tuvastatud 4-l korral. Kriminaalhoolduse ajal ei ole ta uusi süütegusid toime pannud. M. Punga läbis ajavahemikul 19.12.2019 – 12.02.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 17.02.2020 tehti talle „Torpeedo“ süst, mille mõjul on alkoholi tarvitamine aasta jooksul vastunäidustatud. Kriminaalhooldaja hinnangul suhtub M. Punga seatud kohustustesse ja piirangutesse vastutustundetult ning kriminaalhoolduse distsiplineeriv mõju puudub. Karistus tuleks pöörata täitmisele. Poolte seisukohad kohtuistungil
- Kriminaalhooldusametnik jäi kirjalikult esitatud taotluse juurde ning palus karistuse täitmisele pöörata, kuid möönis võimalust ka muude mõjutusvahendite kohaldamiseks. Alkoholi tarvitamist on kontrollitud veel 4-l korral, tulemused on olnud negatiivsed. Registreerimiskohustust on ta täitnud täpselt ja isik on olnud koostööaldis.
- M. Punga palub pikendada talle määratud katseaega. Kohtu seisukoht
- Kohus kontrollib esmalt, kas on aset leidnud rikkumised, mille toime panemist kriminaalhooldusosakond M. Pungale ette heidab, ning seejärel otsustab, millist meedet tema suhtes kohaldada.
- Erakorralise ettekande kohaselt oli M. Punga 16.01.2020 tarvitanud alkoholi. Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt allutas kriminaalhooldusametnik P. Aalde 16.01.2020 kell 12.50 M. Punga kontrollile. Indikaatorvahendi näit oli positiivne – 0,086 mg/l kohta. Isik andis seletuse, milles tunnistas, et oli teise isikuga kahe peale eelmisel päeval joonud 0,5 l viina, kahetses seda ja lubas, et rohkem nii ei juhtu.
- Järgmine samalaadne rikkumine leidis aset 03.02.
- Kriminaalhooldusametnik P. Aalde allutas sellel päeval kell 15.10 M. Punga kontrollile. Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne - 1,090 mg/l kohta. Isik andis 06.02.2020 seletuse, milles tunnistab alkoholi tarvitamist ning põhjendab seda alkoholi isuga ning igavusega. Samas avaldas ta kahetsust ning lubas pöörduda järgmisel päeval psühhiaatri jutule, et panna ampull või süst.
- M. Pungale heidetakse ette alkoholi tarvitamist 29.06.
- Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt allutas kriminaalhooldusametnik L. Kasak 29.06.2020 kell 14.42 M. Punga kontrollile. Indikaatorvahendi näit oli positiivne – 0,165 mg/l kohta.
- Järgmine rikkumine leidis aset 04.07.
- Kriminaalhooldusametnik C. Jõesaar allutas sellel päeval kell 18.34 M. Punga kontrollile. Indikaatorvahendi näit oli positiivne – 0,696 mg/l kohta. Viimase kahe rikkumise kohta andis ta 16.07.2020 seletuse, milles tunnistas alkoholi tarvitamist ja ütles, et on süüdi. 2
- Seega on M. Pungale ette heidetavad rikkumised tõendatud. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
- Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et 16.01.2020 ja 03.02.2020 rikkumistele on seaduse kohaselt selleks pädev isik juba reageerinud. Kriminaalhooldaja on määranud M. Pungale kirjaliku hoiatuse. KarS § 74 lg 4 kohased rikkumiste tagajärgede loendid on eraldatud sõnaga „või“. Normi grammatilisest tõlgendamisest tulenevalt ei ole võimalik samale rikkumisele reageerida mitme erineva abinõu kohaldamisega. Seega võtab kohus aluseks 29.
- ja 04.07.2020 rikkumised.
- Eelnevast nähtub, et M. Pungal on alkoholiprobleem. Isik ise tunnistab seda, kuid võimalikud abistavad meetmed on jäänud tulemuseta. Nii nähtub eraarst Krista Ruusi 17.02.2020 väljastatud tõendist, et M. Pungale tehti torpeedosüst ning alkoholi tarvitamine on aasta jooksul vastunäidustatud. Perioodil 19.12.2019 – 2.02.2020 on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Selles programmis käsitleti teemasid: motivatsiooni tugevdamine, funktsioonianalüüs, toimetulek hirmuga ja treeningplaan, toimetulek sotsiaalse survega ja „ei“- ütlemine, toimetulek tagasilangusega.
- Kohtu hinnangul ei saa kriminaalhooldusele allumise ajal toime pandud rikkumisi vaadelda lahus uute kuritegude toime panemise prognoosist. Mida suurem on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus, seda vähemast piisab karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhoolduse esmane ülesanne on kontrolli ja abistavate programmide läbi ära hoida uute kuritegude toime panemine. See on vähemalt siiani õnnestunud. Kohus kontrollis asja menetlemisel M. Punga karistusregistri andmeid – uusi süütegusid lisandunud ei ole. Karistusregistri väljavõte näitab ühte kehtivat karistust. Kuigi teo kvalifikatsioon viitab ka varem toime pandud kuriteole, ei ole selle arvestamine maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt eripreventsiooni kaalutluste puhul lubatav (vt Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus väärteoasjas nr 4-17-5471 punkt 26). Isikut iseloomustavast materjalist ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaks lugeda uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks või isegi keskmiseks. Valdav osa katseajast on praeguseks läbitud. Alkoholi tarvitamise keelu täitmist on kontrollitud kokku 17-l korral, rikkumine on tuvastatud 4-l korral. See näitab, et M. Punga alkoholi tarvitamine ei ole päris igapäevane. Kriminaalhooldusametniku sõnul on pärast erakorralise ettekande esitamist alkoholi tarvitamisest hoidumist kontrollitud veel neljal korral, uusi rikkumisi ei ole lisandunud.
- Kuna M. Punga suutis pärast teist alkoholi tarvitamise keelu rikkumist hoiduda alkoholi tarvitamisest nelja ja poole kuu jooksul, on lootust, et ta suudab seda teha ka edaspidi. Arvestades asjaolusid, et katseaja pikendamise korral on katseaja läbimine tõenäoline ja M. Punga suudab alkoholiprobleemiga iseseisvalt toime tulla, tuleb KarS § 74 lg 4 alusel pikendada M. Pungale Tartu Maakohtu
- septembri
- a otsusega määratud katseaega kahe kuu võrra kuni
- novembrini
- /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 3