Obsah (7)

§ 113§ 416§ 76§ 101§ 108§ 1132§ 397

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2020, Rapla Tsiviilasja number 2-19-132197 Tsiviilasi Svea Finance AS-i hagi K A T vastu k

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Svea Finance ASi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja A.Mikson palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 64,49 eurot,; riigilõivu 75.eurot, tasu õigusabi eest 63,91 eurot, viivise menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. K A T ja Hansapost OÜ (kui müüja) allkirjastasid

1. augustil 2017 ning
2. augustil 2017 müügi- ja järelmaksulepingu nr 33133054709, millega kostja ostis kauba nimetusega: Soundbar, Sony / Bluetooth, NFC, HTCT80.CEN; Philips 4K UHD Smart LED TV 43PU S6201 108 cm. Lepingu alusel tegi hageja (kui finantseerija) müüjale Hansapost OÜ-le väljamakse summas 598 eurot (lepingus märgitud kui finantseeritav summa). Hansapost OÜ loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS-le. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama hagejale krediidi (598 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi (25% aastas) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 60 kuu jooksul. Kuivõrd kostja lepingut kohaselt ei täitnud (jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse), ütles hageja lepingu
3. oktoobril 2019 saadetud ülesütlemisavaldusega
4. oktoobril 2019 erakorraliselt üles. Pärast lepingu ülesütlemist jätkas hageja lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kuid tulemusteta.
5. novembril 2019 esitas hageja kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seoses asjaoluga, et võlgnik esitas kohtu 20.11.2019 tehtud makseettepanekule vastuväite lõpetas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel
6. detsembril 2019 maksekäsu kiirmenetluse. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik tunnistas nõuet osaliselt, tegi Pärnu Maakohus hagimenetluse korras
7. jaanuaril 2020 määrusena maksekäsu võlgniku poolt nõuet tunnustatud osas summas 505,43 eurot (põhivõlgnevus). Võlaõigusseaduse § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kooskõlas

§ 416

lg-ga 1 sätestab poolte vahel sõlmitud lepingu p 10, et hagejal on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis õigus krediidileping erakorraliselt makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja hageja on andnud ostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuna kostja jäi lepingust tuleneva kolme osamakse tasumisega viivitusse, siis andis hageja põhjendatult talle

§ 416lg 1 järgi 25.

septembril 2019 saadetud avaldusega (täiendava tähtaja andmise avaldus) täiendava kahenädalase tähtaja võlguoleva summa likvideerimiseks ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 78,83 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks (

1. oktoobriks 2019), siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu ütles hageja põhjendatult
2. oktoobril 2019 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu
3. oktoobril 2019 erakorraliselt üles ja nõudis kogu võla tasumist. Vastavalt lepingu p-le 2 (Lepingu tingimused, alates teisest lausest), ostja tasub hagejale müügihinnast (A) finantseeritava summa (C), millele lisandub lepingu sõlmimistasu (sh võimalik tasumistähtaegade pikendamise intress, registreerimiskulud jms) (D) ja järelmaksu lisatasud (0,20% finantseeritavast summast koos lepingu sõlmimistasuga iga kuu kohta) (E) koos intressiga (annuiteet) (G), mida arvestatakse järelmaksu (F) finantseeritavalt summalt. Lepingu sõlmimistasu on jagatud võrdsete osadena igakuistele osamaksetele ja kuulub täielikult maksmisele lepingu lõppemisel. Seega järelmaksu osamaksed, intress ja muud lepingu alusel maksmisele kuuluvad maksed tuleb tasuda igakuiselt võrdsete vahedega, arvates lepingu sõlmimisest hagejale ja hagejal on õigus nõuda nende tasumist. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga (
4. oktoober
5. a) on käesoleval ajal kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 505,43 eurot ja intressivõlgnevus summas 66,83 eurot. Põhivõlgnevuse summas 505,43 eurot osas tegi Pärnu Maakohus kooskõlas TsMS § 487 lg-ga 1¹ hagimenetluse korras
6. jaanuaril 2020 määrusena maksekäsu põhivõlgnevuse sissenõudmise kohta. Vastavalt võlaõigusseaduse § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (

§ 76lg 3).

Tulenevalt

§-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole hageja ees oma rahalisi kohustusi kohaselt täitnud, on hagejal seaduslik alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, s.o intressi summas 66,83 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu p-le 7 (teine lause), kui ostja ja/või käendaja ei tasu osamakseid lepingus märgitud tähtajaks, siis on ostja ja/või käendaja kohustatud tasuma hagejale tähtaegselt tasumata summadelt (va intressilt) viivist lepinguga ettenähtud intressimäära ulatuses ja tasumisega viivitatud päeva eest eraldi, välja arvatud juhul kui seaduses (

§ 113

lg 1) sätestatud viivisemäär on kõrgem kui lepinguga ettenähtud intressimäär, millisel juhul kohaldatakse seaduses sätestatud viivisemäära. Hageja kohaldas kostja suhtes viivisemäärana 24% aastas. Viiviseraportiga loeb kohus tuvastatuks, et kuni lepingu ülesütlemiseni (

1. oktoobrini 2019) on tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivis summas 0,63 eurot. Alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (so alates
2. oktoobrist 2019) kuni käesoleva hagi esitamise päevani (
3. jaanuar 2020, kaasa arvatud) on kostja olnud põhivõla summas 505,43 euro tasumisega viivituses 94 päeva, viivise suuruseks on kokku 31,22 eurot). Kokku on viivise suuruseks 31,85 eurot (arvutuskäik: lepingu ülesülemise ajaks tekkinud viivis summas 0,63 eurot + pärast lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni tekkinud viivis summas 31,22 eurot).

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 esimese kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113lg 1 alusel kostjalt viivise summas 31,85 eurot (seisuga 17.

jaanuar 2020. a, kaasa arvatud) väljamõistmiseks, on põhjendatud.

§ 1132

lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kooskõlas

§ 1132

lg-ga 1 sätestab lepingu p 8, et kui ostja ja/või käendaja viivitab osamakse tasumisega rohkem kui 5 pangapäeva või ei täida käesolevast lepingust tulenevaid muid kohustusi tähtaegselt, saadab hageja tekkinud võlgnevuse kohta meeldetuletuse. Hagejal on õigus saata iga lepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud kohustuse (osamakse) kohta maksimaalselt üks tasuline meeldetuletuskiri eeldusel, et ostjale ja/või käendajale on eelnevalt saadetud üks tasuta meeldetuletus. Tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest kohustub ostja ja/või käendaja tasuma hagejale hüvitist summas 5 eurot. Kostjale on edastatud lepingu kehtivuse jooksul korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Meeldetuletuskirjaga 02.09.19, täiendava tähtaja andmise avaldusega 25.09.19 ja raportiga tasuta saadetud meeldetuletuste kohta loeb kohus tuvastatuks, et tasulised meeldetuletuskirjad, mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab, on saadetud kostjale vastavalt 02. septembril 2019 ning 25. septembril 2019. Nendele meeldetuletustele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja e-posti teel edastatud teavitused) vastavalt 20. augustil 2019 ja 20. septembril 2019. Juhindudes

§ 1132

lg-s 1 ja lepingu p-s 8 sätestatust on põhjendatud hageja nõue kostjalt meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale lepingu kehtivuse ajal, hüvitise kogusummas 10 eurot väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 1132

lg 2 p-le 2 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Meeldetuletuskirjadega 18.10.19 ja 28.10.19 loeb kohus tuvastatuks, et pärast lepingu lõppemist (ülesütlemist) saatis hageja kostjale kaks meeldetuletuskirja vastavalt

1. oktoobril 2019 ning
2. oktoobril
3. Seega põhjendatult hageja nõuab kostjalt hüvitise kogusummas 25 euro (esimese kirja eest 20,00 eurot ja teise kirja eest 5,00 eurot) väljamõistmist. Vastavalt TsMS §-s 367 esimeses lauses sätestatule võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt kuni hagi esitamise päevani (
4. jaanuarini
5. a) kindla summana (31,85 eurot) ja edasi protsendina põhinõudelt (24% põhivõlalt aastas) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, on põhjendatud TsMS § 367 järgi. Kostja vaidleb vastu kõrvalnõuete väljamõistmisele, kuna kostja on makseraskustes. Muid sisulisi vastuväiteid kõrvalnõuete osas kostja esitanud ei ole. Kohus nõustub hageja seisukohtadega kõrvalnõuetest mitteloobumise kohta. Kohus leiab, et hageja ei pea loobuma kõrvalnõuetest pelgalt kostja väite tõttu, et kõrvalnõuete sissenõudmisest loobumine päästaks kostja pankrotistumisest. Kõrvanõuded, mis hageja käesoleva hagi raames kotjalt sisse nõuab, on intress summas 66,83 eurot, viivis summas 31,85 eurot ning võlgnevuse sissenõudmisega seonduvad kulud summas 35 eurot.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Intress on tasu laenu kasutamise eest. Hageja tegutseb oma igapäevases majandustegevuses krediidiandjana krediidiandjate ja vahendajate seaduses mõistes ning on spetsialiseerunud tarbijakrediidi väljastamisele. Kuna hageja eesmärk tarbijakrediidi väljastamisel on teenida väljastatavalt krediidilt tulu, krediteeris hageja kostja ja Hansapost OÜ vahel sõlmitud järelmaksulepingut. Tegemist on aastal 2017 väljastatud krediidiga ning kostjal on olnud võimalus kasutada krediidiga soetatud kaupa (Philips teler, Sony soundbar (kõlar)) enam kui kaks aastat. Hageja ei pea loobuma oma tulust samal ajal, kui kostja jätkab krediidi alusel soetatud kaubast saadavate hüvede kasutamist. Ka hageja poolt välja laenatud rahal on oma hind, st et ka hageja peab väljalaenatud raha eest tasuma kolmandatele isikutele intressi. Hagejale kaasnevad krediidi väljastamisega kulud ning iga võlgnevuses oleva krediidiga tekib hagejale otsene kahju. Viivise näol on tegemist õiguskaitsevahendiga võlgniku rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks, mis eelduslikult peaks lihtsustama kahju hüvitamise nõudmist. Käesoleval hetkel ei vaidlusta kostja asjaolu, et kostja on põhivõlgnevuse tasumisega viivituses, mistõttu on hageja igati õigustatud nõudma põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud aja eest viivist. Kostja lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel on hageja olnud sunnitud tegema võlgnevuse sissenõudmiseks toiminguid sh edastanud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Hageja on edastanud kostjale teateid nii e-posti, SMS-ide kui ka kirja teel. Lepingu kehtivuse ajal edastas hageja kostjale 2 tasulist meeldetuletust ning pärast lepingu lõppemist samuti 2 tasulist meeldetuletust. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on põhjendatud kulutustega, mille sissenõudmine ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Lisaks hageja sõnul kogu lepingu kehtivuse vältel ei ole kostja otsinud võimalusi makseraksuste lahendamiseks ega üritanud ära hoida võimalike kõrvalnõuete tekkimist. Makseraskustesse sattumisel on kostja vältinud suhtlust hagejaga vaatamata hageja korduvatele püüdlustele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 75 eurot ja esinduskulud summas 324 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 t ulatuses, tunnitasuga 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tööd on olnud, arvestades tsiviilasja keerukust, põhjendatud ja vajalikud. Käibemaksust tuleb kostjal kanda 93%. Kostja ei ole menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 75 ja esinduskulud 320,22 eurot ning viivis menetluskuludelt hageja kasuks. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)