← Eesti

3-18-2181/55

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. september 2020, Tartu 3-18-2181 Mall Muidre, Ivar-Jaan Tõnissoni ja Ingrid Maureen Tõnisson ten Boschi kaebus Ülenurme Vallavalitsuse
  2. märtsi
  3. a korralduse nr 141 ja Kambja Vallavalitsuse
  4. oktoobri
  5. a korralduse nr 691 tühistamiseks ning taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu
  6. augusti
  7. a määrus Mall Muidre määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Mall Muidre Kaebajad Ivar-Jaan Tõnisson ja Ingrid Maureen Tõnisson ten Bosch, esindaja Mall Muidre Vastustaja Kambja vald RESOLUTSIOON
  8. Võtta asja materjalide juurde kinnistusregistri väljavõtted kinnistusregistri registriosade nr xxx ja xxx kohta.
  9. Jätta Mall Muidre määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  10. augusti 2020 määrus muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Ülenurme Vallavalitsus kinnitas
  12. märtsi
  13. a korralduse nr 141 punktiga 1 eksperthinnangu, mille kohaselt xxx talu elumaja endisel individualiseeritaval kujul säilinud osa suurus on 565/1000 ja saun-elamul 351/1000 mõttelist osa ning otsustas, et nimetatud mõttelistes osades kuuluvad talu elumaja ja saun-elamu õigustatud subjektidele tagastamisele. Kambja Vallavalitsus tunnistas
  14. oktoobri
  15. a korraldusega nr 691 Ülenurme Vallavalitsuse
  16. märtsi
  17. a korralduse nr 141 punktid 2-8 kehtetuks ning otsustas tagastada xxx talu elamu 565/1000 ja saun-elamu 351/1000 mõttelises osas ning jätta karjalaut koos sigalaga ja ait-sepikoda koos kuivatiga tagastamata.
  18. Tartu Halduskohtu menetluses on Mall Muidre, Ivar-Jaan Tõnissoni ja Ingrid Maureen Tõnisson ten Boschi kaebused Ülenurme Vallavalitsuse
  19. märtsi
  20. a korralduse nr 141 ja Kambja Vallavalitsuse
  21. oktoobri
  22. a korralduse nr 691 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vara tagastamise taotlused uuesti läbi vaadata.
  23. M. Muidre esitas
  24. augustil 2020 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. M. Muidre selgitas, et uue eksperthinnangu kohaselt on xxx laut endisel individualiseeritaval kujul säilinud osaliselt (32%) ning samal aadressil asuv töökoda ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud.
  25. juulil 2020 teatas aga ekspert, et xxx töökoja osas on selgunud täiendavad asjaolud ja ehitise säilivuse hindamiseks on vaja teostada selle hoone täiendav inspekteerimine. Seetõttu on võimalik, et ka see hoone kuulub Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) §-st 12 tulenevalt tagastamisele. Kaebajale teadaolevalt on Maaülikool müünud lauda ja töökoja
  26. novembril 2010 osaühingule Autod ja Osad, mis on aga tühine, sest maa koos neil asuvate hoonetega müüdi vastuolus ORAS § 18 lg-ga
  27. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi on kanne osaühingu kasuks tehtud
  28. novembril 2010 ning alates
  29. novembrist 2020 kohaldub seega osaühingule asjaõigusseaduse § 123 lg-s 1 sätestatud kinnistusraamatu kande igamise õiguslik regulatsioon. Kuivõrd xxx omandamine igamisega kahjustab oluliselt õigustatud subjektide õigusjärglaste huve, palub M. Muidre kohaldada esialgset õiguskaitset ja kanda kinnistusraamatusse keelumärge xxx omandi käsutamise täielikuks keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks.
  31. augusti
  32. a määrusega Tartu Halduskohus jättis M. Muidre esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kinnistusraamatusse keelumärke kandmine ehk märke tegemine xxx kinnistu omandi käsutamise keelamiseks on taotleja jaoks kasutu ega hoiaks ära OÜ Autod ja Osad poolt kinnisasja omandamist kinnistusraamatu kande igamisega. Kinnistusraamatusse märke kandmine kinnisasja käsutamise täielikuks keelamiseks ei muuda senist omanikukannet ega takista kinnistusraamatu kande igamise teel kinnistu omandamist, vaid üksnes keelab kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanikul kinnisasja käsutamise, s.t seda võõrandada või koormata muude asjaõigustega (nt pantida). Ühtlasi esineb praegusel juhul materiaalõiguse norm, mis näeb kohtuvaidluse ajaks ette abinõu taotleja õiguste kaitseks. Mainitud normiks on taotleja poolt välja toodud ORAS § 18 lg
  34. Mall Muidre esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  35. augusti
  36. a määruse peale. Määruskaebuses osutab kaebaja, et tulenevalt AÕS § 123 lg-st 2 peatub igamise tähtaja kulgemine ajaks, kuni kinnistusraamatusse on kinnistusraamatu kande õigsuse suhtes kantud vastuväide. Seega keelaks keelumärke tegemine kinnistusraamatusse ära mitte üksnes kinnisasja käsutamise, vaid peataks ühtlasi igamise tähtaja kulgemise. Ei ole saa olla veendumust, et tühise tehingu puhul on kinnistusraamatu kande igamine võimatu. OÜ Autod ja Osad on eelduslikult Tiigi tee 15 heauskne omandaja ning kaebajal ei pruugi õnnestuda tõendada vastupidist. Seega võib kõigest hoolimata tekkida olukord, kus osaühing on kinnistu omandanud kinnistusraamatu kande igamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS
  37. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.
  38. Nõustuda ei saa, et esialgse õiguskaitse kohaldamine sarnases vaidluses ei saaks üldse kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel halduskohus ei ole seotud kaebaja taotlusega kohaldatava meetme osas. Seetõttu kui halduskohus leidis, et käsutamise keelumärke tegemine ei takista kinnisasja omandamist kinnistusraamatu kande igamisega, tulnuks kaaluda ka kinnistusraamatu kande õigsuse kohta vastuväite kandmist kinnistusraamtusse, kuna tulenevalt AÕS § 123 lg-st 2 nimetatud meede peatab kinnistusraamatu kande igamise tähtaja kulgemise. Seega vastuväite kinnistusraamatusse kandmise kaudu on põhimõtteliselt võimalik kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud eesmärgi saavutamine. Praeguses asjas ei ole see siiski aluseks halduskohtu määruse tühistamisele ja esialgse õiguskaitse kohaldamisele, kuna ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus muul põhjusel.
  39. Kaebaja vaidlustab Kambja Vallavalitsuse korraldusi, millega kokkuvõtvalt otsustati tagastada endise xxx talu neljast hoonest kaks osaliselt ja jätta kaks hoonet tagastamata. Esmakordselt tegi vastustaja sellesisulise otsustuse juba
  40. märtsi
  41. a korralduses. 2 Maatüki, millel asuvad esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud kaks hoonet, kohta avati kinnistusraamatu registriosa (nr xxx) esmakordselt
  42. märtsil
  43. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kanti kinnistu esimese omanikuna registrisse Eesti Vabariik. Eesti Maaülikool (endise nimega Eesti Põllumajandusülikool) sai kinnistu omanikuks
  44. aprilli
  45. a kandega. Eesti Maaülikool jagas kinnisasja kaheks ning vaidlusaluste hoonete aluse maatüki kohta avati uus registriosa (nr xxx)
  46. novembril
  47. Seejärel võõrandas Eesti Maaülikool jagamisel tekkinud kinnisasja OÜ-le Autod ja Osad. OÜ Autod ja Osad võõrandas ½ mõttelise osa kinnistust AS-le Folie MP, viimane võõrandas sama osa AS-le Baltwood ning AS Baltwood omakorda tagasi OÜ-le Autod ja Osad.
  48. Seega ei saa olla vaidlust selles, et vaidlusalused hooned asuvad kinnistusraamatus registreeritud maatükil ning on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg-le 1 kinnisasja olulised osad ega saa iseseisvalt käibe objektiks olla. Hoonete omandit ei saa eraldi maatükist üle anda ja seda ka mitte omandireformi käigus.
  49. Seetõttu juhul, kui kaebus osutub edukaks ja kohus tühistab vaidlustatud korralduse nende kahe hoone osas, ei ole vastustajal siiski võimalik koheselt teistsugust otsust teha ega otsustada hoonete (osalist) tagastamist kaebajatele. Seda isegi juhul, kui hoonetealuse maa erastamise tehing uue eksperthinnangu valguses osutub tühiseks vastuolu tõttu ORAS § 18 lg-s 1 sätestatud keeluga. Tulenevalt asjaõigusseaduse rakendusseaduse (AÕSRS) § 11 lg-st 5 kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Pärast riigi omanikuna kinnistusraamatusse kandmist on võimalik kinnistusregistris kinnisasja kohta avatud registriosa sulgeda, teha seejärel omandireformi lõpuleviimiseks vajalikud toimingud ning lõpuks ka maa erastamise toimingud.
  50. Ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluse kinnisasja omanikuna riigi kinnistusraamatusse kandmise võimalus käesoleval ajal aga puudub. Nimelt on vaidlusaluse maa omanik korduvalt muutunud pärast maa esmakinnistamist. Seega pole enam tegemist AÕSRS § 11 lg-s 5 nimetatud maa esmakinnistamise olukorraga. Teiseks on võimalik, et isegi kui Eesti Maaülikoolile maa võõrandamise tehing on tühine, omandas Eesti Maaülikool kinnisasja siiski kinnistusraamatu kande igamise kümneaastase tähtaja möödumisel
  51. märtsil
  52. Kolmandaks möönab kaebaja isegi, et OÜ Autod ja Osad on ilmselt vaidlusaluse kinnisasja heauskne omandaja ja valdaja. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaks alust pidada OÜ-d Autod ja Osad pahauskseks. Sel juhul on võimalik, et OÜ Autod ja Osad sai kinnisasja omanikuks AÕS § 561 lg 1 järgi isegi juhul, kui Eesti Maaülikool võõrandajana ei olnud kinnisasja omanik. Heauskne omandamine on lõplik ega ole üldjuhul tagasipööratav
  53. Neljandaks võõrandas OÜ Autod ja Osad kinnisasja poole mõttelise osa kolmandale isikule, kelle heausksust tuleb samuti eeldada. Seega tuleb ka selle tehingu alusel eeldada omandiõiguse tekkimist isegi juhul, kui OÜ Autod ja Osad mingil põhjusel siiski ei olnud kinnisasja omanikuks saanud, vastavalt tuleb eeldada ka seda, et kinnisasja poole mõttelise osa omandiõiguse OÜ-le Autod ja Osad tagasi võõrandamise tehing on kehtiv ja OÜ Autod ja Osad sai tehingu alusel kinnisasja poole mõttelise osa omandiõiguse. Viiendaks ei ole kaebaja väitnud ja ka ringkonnakohtule ei ole teada, et kaebaja oleks vaidlustanud maa erastamist. Kujunenud olukorras ei ole ka vastustajal võimalik haldusakti andmise või tühistamise kaudu saavutada maa Eesti Vabariigi omandisse tagastamist. Selle eesmärgi saavutamise ainsaks võimaluseks on müügi- ja asjaõiguslepingute tagasitäitmine, mida aga kaebaja Eesti Maaülikooli ja OÜ Autod ja Osad vahel, samuti OÜ Autod ja Osad ning kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingute osas nõuda ei saa.
  54. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei paranda võimalusi kaebaja õiguste kaitseks haldusasja lahendamisel tehtava kohtulahendiga. Asjaolusid kogumis arvestades ei ole 1 Vt RKTsK
  55. veebruari
  56. a otsus asjas nr 3-2-1-147-14 (p 15). 3 kaebaja suutnud näidata, et OÜ Autod ja Osad ei ole vaidlusaluse kinnisasja omanik käesoleval ajal, vaid võib omandiõiguse saada kinnistusraamatu kande igamisega käesoleva aasta sügisel. Kinnisturegistri andmed räägivad sellisele võimalusele selgelt vastu. Kui kaebajale saavad teatavaks asjaolud, mis seavad kahtluse alla OÜ Autod ja Osad omandiõiguse, siis saab kaebaja neile tuginedes esitada halduskohtule uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selgitades sealjuures oma kavatsusi kinnisasja omanikuna Eesti Vabariigi kinnistusregistrisse ennistamise saavutamiseks.
  57. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde elektroonilise kinnistusraamatu väljavõtte kinnistusregistri registriosade nr xxx ja xxx kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.