KOHTUMÄÄRUS Tartu Maakohus Kohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-10044 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase

§ 76lg 4,5 alusel määrata Hillar Kõivikule katseaeg kestusega 6 kuud.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76lg 5 alusel allutada Hillar Kõivik käitumiskontrollile kestusega kuus

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata Hillar Kõivikule käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala aja jooksul pärast antud määruse jõustumist;  alluma sõltuvusteemalisele nõustamisele.

1. Määrata Hillar Kõivik katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Hillar Kõiviku suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Hillar Kõivik karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 17.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10044 tunnistati Hillar Kõivik süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Hillar Kõivikule 13.

mai

1. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-3008 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning mõisteti Hillar Kõivikule lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates Hillar Kõiviku kahtlustatavana kinnipidamisest
2. detsembrist 2019.a. 11.06.2020 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Hillar Kõiviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Hillar Kõiviku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Hillar Kõiviku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Hillar Kõivik kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Hillar Kõivik temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 7 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressile xxx. Tegu on 2-toalise üürikorteriga, mis kuulub xxx. Antud korteris elab kinnipeetava abikaasa ning abikaasa laps. Hillar Kõivik elas antud korteris ka enne vangistust. Käesoleval hetkel ei teinud kriminaalhooldusametnik elukohta kodukülastust. Põhjuseks on Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukord, et tõkestada viiruspuhangu covid-19 levikut. Kriminaalhooldusametnik E. S. on antud elukohta külastanud 23.09.2019, kui Hillar Kõivik oli kriminaalhooldusel. Tegu on 2-toalise kõigi mugavustega ahiküttega korteriga. Abikaasa sõnul ei ole elukohas muutusi olnud. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ametnikega suhtlus on viisakas ja probleeme ei ole esinenud. Läbimisel on sotisaalprogramm Eluviisitreening ning isik on osalenud vangla majandusabitöödel. Alates 08.07.2020 on Hillar Kõivik kandmas karistust avavanglas, mis näitab vangistusasutuse poolset usaldus isiku suhtes. Seega kinnitab Hillar Kõiviku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Samuti on võimalik teha positiivne prognoos vabanemisel isiku töö, sissetuleku ja majandusliku toimetulekuga seoses. Isik on varem töötanud traktorist-masinisti erialal ning enne eelmist vangistust ka välismaal Soomes, Rootsis ja Norras ehitusel. Samuti on töötanud juhutöödel. Enne vangistust töötas Hillar Kõivik ehitajana xxx. Vabanemisel saab enda kinnitusel samas kohas töötamist jätkata. Kuivõrd garantiikirja antud töökoha kohta esitatud ei ole, ei saa seda pidada kindlaks. Arvestades aga isiku varasemat elukäiku, võib loota, et ka juhul kui ei peaks realiseeruma võimalus asuda tööle taas xxx-s, on tal võimalik töötukassa abiga leida endale sobiv töökoht. Ka töötamine vangistusasutuses kinnitab, et tegemist ei ole tööpõlguriga, mistõttu võib loota, et isik suudab vabaduses endale seadusekuulekalt sissetulekut hankida ning majanduslikult toime tulla, asudes tasuma ka temal lasuvaid nõudeid. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Ka abikaasa saab isikule pakkuda motivatsioon ja tuge seadusekuulekal teel püsimisel. Vabanemisel on isiku abikaasa valmis teda ka materiaalselt toetama. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Isik on varasemalt olnud ravil A-kliinikus. On lasknud paigaldada ampulli. Isiku sõnul tarvitas kanget alkoholi harva, peamiselt tarvitas õhtuti õlut. Alkoholi on tarvitanud alates 18-eluaastast. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Sõnades väljendab motivatsiooni muutuseks, kuid varasem näitab, et isik on jätkanud alkoholi tarvitamist. Kinnipeetav on läbinud liiklusohutusprogrammi kriminaalhoolduses. Nägi reaalselt ohte, mida alkoholijoobes sõitmine võib kaasa tuua. Kuid programm ei täitnud oma eesmärki, sest vahetult peale programmi läbimist asus isik uuesti mootorsõidukit juhtima, olles ise alkoholijoobes. Minevikus on ta suutnud alkoholist hoiduda 6 aastat. Samuti on isik läbimas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning valmis enda ütlustest tulenevalt alluma ka alkoholi sõltuvust käsitlevale psühholoogilisele nõustamisele. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ning tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Lisaks aitab maandada antud riski isikule

§ 75lg 2 p 5 alusel määratav kohustus alluda nõustamisele, millega isik oli nõus.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uus lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik