Obsah (7)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184§ 68§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3999 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseo

§ 76lg 4,5 alusel määrata Aleksandr Kuznetsovile katseaeg kuni 29.11.2021.

3.

§ 751

lg-le 3 vastavalt määrata Aleksandr Kuznetsovile elektroonilise valve kestuseks 11 kuud. 4.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Aleksandr Kuznetsovi keha külge. 5.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.

§ 76

lg 5 alusel allutada Aleksandr Kuznetsovi käitumiskontrollile kestusega kuni 29.11.2021, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas –xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 21, 8 alusel määrata Aleksandr Kuznetsovile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  läbima 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi xxx.

1. Määrata Aleksandr Kuznetsov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Aleksandr Kuznetsovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Kuznetsov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista Aleksandr Kuznetsovilt menetluskuluna riigituludesse 108 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Otto Preemi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.
6. KrMS § 180 lg 3 tulenevalt määrata menetluskulude summas 108 eurot tasumine võrdsetes osades ühe aasta jooksul määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 03.07.
7. a kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Kuznetsov süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning mõisteti talle

§ 68

lg 1 alusel karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti vangistus Aleksandr Kuznetsovi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr Kuznetsov ei pane 4-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustati teda täitma

§ 75

lg 1 p 1 – 6 määratud kohustusi.

§ 75

lg 2 p 21, 7 alusel kohustati Aleksandr Kuznetsovi katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate jaa selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega. Kohtuotsus jõustus 19.07.2018. a. Harju Maakohtu 10.12.2018 määrusega pöörati täitmisele

§ 74lg 4 alusel Aleksandr Kuznetsovile Harju Maakohtu 03.07.2018.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Aleksandr Kuznetsovi karistuse kandmise algust loeti alates 01.12.

1. a. Määrus jõustus 14.05.
2. 01.06.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Aleksandr Kuznetsovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Kuznetsovi vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Aleksandr Kuznetsov kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Kuznetsov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta 8 kuud, so üle 1/2. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Peale vabanemist on isik avaldanud soovi elama asuda xxx. 11.05.2020 andis xxx tegevdirektor R. K. teada, et nad on andnud Aleksandr Kuznetsovile kinnituse, mis hõlmab kokkulepet majutus- ja nõustamisteenuse osas, s.h. 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi läbimise osas. R. K. allkirjastas nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud elukohas. Sellise kokkuleppe kohaselt peab Aleksandr Kuznetsov arvestama ja nõustuma asjaoluga, et xxx läbitav rehabilitatsiooniprogramm põhineb ainult usulistel põhimõtetel, millega kaasneb kohustus osaleda 5 korda päevas palvustel, lisaks tuleb täita usuteemalist päevikut ja osaleda muudel usuga seotud üritustel. Sellegaseoses xxx, et kui Aleksandr Kuznetsov on avaldanud soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega xxx selleks, et tegeleda seal oma sõltuvusprobleemiga, siis ta nõustub kinni pidama ka rehabilitatsioonikeskuse kristlikest traditsioonidest ja järgib kodukorda. xxx eluruumides on võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Peale programmi lõppemist on isikul võimalik elama naasta ema juurde aadressil xxx. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetav on osalemas Tagasilanguse ennetamise tugigrupis ning majandustöödel. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Seega kinnitab isiku käitumine pika vangistuse ajal igati tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni tegeleda murekohtadega, seljatada probleemid ning naasta õiguskuulekale teele. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on narkootikumid. Isiku sõnul hakkas tarvitama 13-aastaselt kanepit. Erinevate intervallidega on isik narkootikume tarvitanud kuni viimase vangistuseni. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja 29.12.2018 sissekandest nähtub, et isik tarvitas fentanüüli, amfetamiin, "UFO", ecstasy, kokaiin, kanep. Lisaks tänavalt ostetavad ravimid alprasolaam, rivotril. Samas on Aleksandr Kuznetsov motiveeritud läbima rehabilitatsiooni. Soovib vabaneda xxx, et jätkata oma narkoprobleemiga tegelemist. Seal viibides osaleb ta nõustamisteenuses, talle tagatakse töö xxx territooriumil ning selle aja jooksul ning xxx abiga on tal võimalik astuda samme ka edasise elu korraldamiseks. Kohtu hinnangul on Aleksandr Kuznetsov isikuks, kelle puhul on põhjendatud loota alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi tulemuslikkusele. Senine hoolikas käitumine vangistusasutuses ning isiku positiivset ootust kajastavad ütlused, samuti abi palumise suutlikkus kohtuistungil kinnitavad Aleksandr Kuznetsovi motivatsiooni ning enesekontrolli muutuste elluviimisel. Seega on põhjendatud loota, et isik suhtub tõsiselt käeolevasse võimalusse ning suudab xxx abiga saada võitu narkosõltuvusest ning naasta seeläbi seadusekuulekale teele. Kinnipeetava vabastamise kahjuks räägib küll tema varasema elukäik. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistusasutuses viibib ta teist korda. Samas on tegemist asjaoluga, mida isik ei saa muuta. Tal on võimalik vaid astuda samme edasise seadusekuulekama elu suunas. Kohtu hinnangul on ta seda tegema asunud ja xxx abiga on Aleksandr Kuznetsovil võimalik liikuda sõltuvusvaba ja seadusekuuleka tuleviku suunas. Kuivõrd isikul on lähedastest vaid ema, kellega on küll head suhted, kuid kelle olemasolu ei ole olnud minevikus piisav hoidmaks teda seadusekuulekal teel, võimaldabki xxx pakkuda talle vajalikku sotsiaalset lisatuge. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Seega on põhjendatud anda Aleksandr Kuznetsovile võimalus läbides xxx rehabilitatsiooniprogramm ning tõestada kohtule ja iseendale, et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning sel juhul või uue kuriteo toimepanemisel on ta kohtu usalduse lõplikult ära tarvitanud. Menetluskulud Aleksandr Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 10.08.2020 kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 10.08.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 108,00 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud täiendatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 108,00 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Kuznetsovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. KrMS § 180 lg 3 võimaldab arvestades isiku varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Antud juhul on kaitsja taotlenudki kaitsjatasude ajatamist ühe aasta peale. Kohtu hinnangul on antud taotlus põhjendatud ning arvestades isiku vabanemist xxx, vajadust läbida rehabilitatsiooniprogramm seal ning sissetulekute piiratust, tuleb määrata menetluskulude summas 108 eurot tasumine võrdsetes osades ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik