Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 121§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6807 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseo

§ 76lg 4,5 alusel määrata Aivar Lehemetsale katseaeg kestusega 6 kuud.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada Aivar Lehemets käitumiskontrollile kestusega 6 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 5.

§ 75

lg 2 p 2, 5, 7, 8 alusel määrata Aivar Lehemetsale käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  alluma kohtuistungil antud nõusoleku alusel alkoholivastasele ravile ja läbima selle;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud perekonnaliikmed;  osalema agressiivsust ja sõltuvust käsitlevas sotsiaalprogrammis.

1. Määrata Aivar Lehemets katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Aivar Lehemetsa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Aivar Lehemets karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista Aivar Lehemetsalt menetluskuluna riigituludesse 187,20 eurot kaitsetasu advokaadi Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 27.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6807 tunnistati Aivar Lehemets süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja teda karistati 11 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.04.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2023 karistuseks mõistetud ja ärakandmata vangistuse 7 kuu ja 28 päeva võrra, mõisteti Aivar Lehemetsale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 13.06.2019. 22.05.2020 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aivar Lehemetsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Aivar Lehemetsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aivar Lehemetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Aivar Lehemets kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aivar Lehemets temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 1 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressile xxx maakond. Tegemist on ahiküttega korteriga, mis on xxx valla omandis. Tegemist munitsipaaleluruumiga, mis kuulub Tõrva vallavalitsusele. 30.04.2020 Tõrva vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist K, K. kinnitas, et A. Lehemetsal on säilinud elukoht aadressil xxx ning ennetähtaegse vabanemise järgselt võib A. Lehemets antud aadressile elama asuda. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ei ilmne ka konfliktset käitumist kaaskinnipeetavate või ametnikega. Seega kinnitab Aivar Lehemetsa käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Sissetulekust suurem osa kulus alkoholi ostmiseks ning isiku suhtlusringkond oli valdavalt alkoholilembene. Samas soovib isik vabaduses alkoholi osas muutust. Ta on valmis alluma ravile ning läbima psühholoogilise nõustamise. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ning tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Seega tuleb isikule määrata lisakohustus – alluda alkoholivastasele ravile. Samuti tuleb isikul läbida retsidiivsusriske maandav sotsiaalprogramm. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Aivar Lehemetsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 10.08.2020 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 10.08.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 187,20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 187,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aivar Lehemetsalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik