2-19-19007 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2020. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19007 Tsiviilasi A. R. hagi C

) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või 2

§ 1045

lg 1 sätestab juhud, millal on kahju tekitamine õigusvastane.

§ 1045

lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt

§ 1050

lg-le 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

§ 128

lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja nõude rahuldamise eelduseks kostja süüline õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Hageja on esitanud tõendina Tartu Maakohtu 10.06.

1. a otsuse väärteoasjas nr x-xx-xxxx (tl 4-9). Nimetatud otsusega jättis kohus rahuldamata kostja C. J. kaebuse ja muutmata Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi väärteomenetleja 04.04.
2. a otsuse, millega karistati kostjat liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 500 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi juhtimisõiguse ära võtmisega 3 kuuks. C. J. karistati selle eest, et ta juhtis 01.12.
3. a ajavahemikul kella 3.00-6.30 pimedal ajal mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx vallas mööda xxxxxxx-xxxx teed, lähenedes T-kujulisele ristmikule, ei arvestanud liiklusoludega, ei sõitnud sellise kiirusega, et tal vajaduse korral on võimalik sõiduk seisma jätta või anda teed eesõigust omavale liiklejale, mille tõttu sõitis teelt välja vastu puud. Oma tegevusega põhjustas C. J. liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõidukile xxxxxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx. C. J. ei teatanud liiklusõnnetusest politseile ja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. C. J. tarvitas peale liiklusõnnetust alkoholi enne politsei poolt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Otsuse kohaselt rikkus C. J. LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, LS § 169 lg 4 p-de 2, 4 ja 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning LS § 169 lg-te 5, 7 nõudeid, pannes sellega toime LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendiga on tõendatud, et kostja pani toime õigusvastase teo, mille tagajärjel sai hagejale kuuluv sõiduk kahjustada. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega temal süü puudumist. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei vabane õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest põhjusel, et sõidukil ei olnud kaskokindlustust. Seadus sellist vastutusest vabanemise alust ette ei näe. Hageja nõuab kostjalt kahjuna sõiduki taastamiskulude hüvitamist, mis kohtu hinnangul on kooskõlas

§ 132lg-ga 3.

Hageja on esitanud kohtule tõendina D. O. poolt 06.02.2019. a koostatud kalkulatsiooni (tl 10), milles on kalkuleeritud sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxx registreerimisnumbriga xxxxxx remonditööde maksumuseks koos käibemaksu kokku 8849,41 eurot. 3