Obsah (5)

§ 113§ 100§ 101§ 108§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Otsuse avalikult teatavaks- 14. aprill 2020, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20

§ 113lg 1 sätestatud määras Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks.

1. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. R V võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõuded
2. Hageja palub kostjalt (hagiavaldus esitatud tsiviilasjas nr 2-20-2695) R V Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõista 1) Swedbank AS-i ja R V vahel 01.04.2016 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. xx-xxxxxx-xx tulenev põhinõue 5319,91 eurot, intressid 251,81 eurot, viivised 1442,05 eurot, sissenõudekulud 35,00 eurot; 2) hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5319,91 eurot alates 19.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,046575% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; 3) menetluskulud: riigilõiv summas 475 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot; 4) kostjalt R V väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3. Hageja palub kostjalt (hagiavaldus esitatud tsiviilasjas nr 2-20-4065) R V Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõista 1) Mogo OÜ ja R V vahel 01.02.2018 sõlmitud laenulepingust nr. xxxxxxxxx/xxxx tulenev võlgnevus 10306,08 eurot, intressid 409,00 eurot viivised 2953,33 eurot, sissenõudekulud 35,00 eurot; 2) hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 10306,08 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065425% päevas, alates 14.03.2020; 3) menetluskulud: riigilõiv summas 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot; 4) kostjalt R Vt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 08.04.
4. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2

§ 108lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Ts

MS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 euro. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 475 eurot ja 700 eurot, kokku 1 175 eurot ning õigusabikuludest 420 eurot ja 420 eurot, kokku 840 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 3