KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-113934 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2019, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Nord Collect OÜ

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ ja X Korol (X) interneti vahendusel 07.09.

1. a kliendilepingu nr
2. Lepingu sõlmimisel võimaldas võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 07.09.2017 esitas kostja laenutaotluse 200 euro saamiseks. Kostja on tuvastanud oma isiku ja Monefit Estonia OÜ tuvastas kostja isiku vastavalt poolte sõlmitud laenulepingu punktile 5.3.
3. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist rahuldas Monefit Estonia OÜ kostja taotluse ja kandis 07.09.2017 kostja poolt märgitud pangakontole 200 eurot laenu. Pärast kostjale laenu ülekandmist saatis esialgne võlausaldaja kostjale arve, et kostjat veelkord laenu tagasimakse tähtajast teavitada. 11.11.2017 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 150 euro saamiseks, mille laenuandja rahuldas. 13.01.2018 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 200 eurot, mille laenuandja rahuldas. 16.02.2018 esitas kostja laenutaotluse täiendava laenuosa 50 euro saamiseks, mille laenuandja rahuldas. Kostja laenu nõuetekohaselt ei tagastanud, mistõttu saadeti võlgnikule vastavad meeldetuletused. Nord Collect OÜ (edaspidi nimetatud ka hageja) omandas nõude X K (X) vastu. Nõude loovutamise aluseks on Monefit Estonia OÜ ja Nord Collect OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr
4. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. Kuna oli ilmne, et kohtuväline menetlus tulemust ei anna, otsustas hageja oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Kostja poolt on tagastamata laenu põhiosa. Vastavalt 16.02.
5. a laenutingimusele oli laenupõhisummaks 480,51 eurot, mida kostja pidi tagastama vastavalt esialgse võlausaldaja poolt saadetud arvele. Kostja tegi vaid ühe makse 50,00 eurot, millest esialgne võlausaldaja on arvestanud 38,44 eurot laenu põhisumma katteks. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 24.09.2019 tagastamata laenu põhiosa eest on (480,51 – 38,44 = 442,07) 442,07 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 538,74 eurot, millest laenu põhiosa 442,07 eurot, intress 34,19 eurot, viivis 47,48 eurot, sissenõudmiskulud 15,00 eurot; alates 25.09.2019 kuni põhinõude 442,07 eurot täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viimase poolt tasutud 125 eurot riigilõivu ning alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude 125,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 2

§ 407lg 1.

Kohus selgitas kostjale, et menetleb hagi

§ 405

kohaselt lihtmenetluses ja saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus palus kostjal teatada, kas ta soovib olla kohtu poolt ära kuulatud ja hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 14.10.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ja

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 125 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on 125 euro riigilõivu osas täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3