Obsah (11)

§ 661§ 429§ 177§ 162§ 206§ 428§ 355§ 168§ 175§ 150§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Mille kohta määrus tehakse Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 22.aprill

§ 661lg 2).

Asjaolud 2-17-16390 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.06.2018 määrusega peatas kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse osaliselt nõude osas, mis oli esitatud 14.07.2016 osanike otsusest tuleneva kohustuse täitmiseks tsiviilasja nr 2-16-15457 menetluse lõppemiseni. 13.01.2020 kohtumäärusega uuendas kohus tsiviilasja nr 2-17-16390 menetluse nõude osas, mis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.06.2018 määrusega oli peatatud, menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemise tõttu. 03.02.2020 esitas hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 alusel avalduse hagist loobumiseks 14.07.2016 osanike otsusest tuleneva nõude osas ja palus seni lahendamata nõude osas menetluse lõpetada, paludes ka pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada. 13.02.2020 teate kohaselt ei ole kostjal vastuväiteid hageja avaldusele hagist loobumiseks. Kostja soovib kõikide menetluskulude väljamõistmist hagejalt (

§ 429lg 3).

13.02.2020 on kostja esitanud ka taotluse peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuni tsiviilasjas nr 2-18-18916 sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Juhul kui kohus jätab kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, siis määrata XX menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 1325 eurot, st Riigikohtus kantud lepingulise esindaja kulud summas 1000 eurot (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Kostja märgib, et esitas ka 22.11.2019 Riigikohtus enda menetluskulude nimekirja, millest nähtub lepingulise esindaja kulu summas 1 000 eurot. 11.03.2020 vastuväite kohaselt vaidleb hageja menetluse peatamisele vastu ning palub jätta taotlus rahuldamata. 25.09.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotluse

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramiseks ning nende väljamõistmiseks pärast käesoleva tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. 18.12.2019 kohtuotsuse (osaotsus) kohaselt on käesolevas asjas kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jäetud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna maa- ega ringkonnakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, määrab selle

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht 1. Hagist loobumine on hageja

§ 206

lg-st 1 tulenev õigus.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Asjaolusid, mis välistaksid loobumise vastuvõtmise hagist 14.07.2016 osanike otsusest tuleneva nõude osas, kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hagist loobumise selles osas vastu ja lõpetab asjas ka seni lahendamata nõude osas menetluse

§ 428lg 1 p 3 alusel.

Menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2. 13.02.2020 kostja taotluse kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-18-18916 sisulise kohtulahendi jõustumiseni viitab kostja

§-le

1. Kostja märgib, et tal tekib kohustus kanda käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid siis, kui saabub advokaadibürooga kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt 23.11.2017 kostja menetlusdokumendi p 5), mis võib saabuda hetkel Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas nr 2-18-18916 tehtava lõpplahendi jõustumisel. Nimetatud lahendiga mõistetakse kostja kasuks välja rahaline hüvitis ning kostja saab käesolevas asjas menetluskulusid kinnitavaid dokumente 2 2-17-16390 esitada pärast tsiviilasjas nr 2-18-18916 lõpplahendi jõustumist. Hageja vaidleb menetluskulude kindlaksmääramise menetluse peatamisele vastu, kuna tulemustasu kokkuleppe tingimus ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, mistõttu ei saa ka selle kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvaid summasid pidada käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskuludeks. Käesolevas asjas käib vaidlus koosoleku kulude hüvitamise üle XX poolt, mille tagajärjel ei saa mingil juhul saabuda XX ja Advokaadibüroo COBALT tulemustasu kokkuleppes kokkulepitud tulemus. Väidetava kokkuleppe kohaselt tasu maksmise kohustuse tekkimise edasilükkavaks tingimuseks on Krivesti osaga seotud väärtuse saamine, sh Krivesti enamusosanike poolt XXle põhjustatud väidetava kahju hüvitamine, millise eesmärgiga ei ole aga käesolev tsiviilasi seotud ega aita vastava tulemuse saavutamisele kaasa. Isegi kui mingi tasu maksmise kohustus on tekkinud või tekib, ei saa selle kokkuleppe alusel käesolevas tsiviilasjas menetluskulude hüvitamist nõuda, kuna see kulu ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud. Kostja märgib, et tal tekib kohustus kanda käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid siis, kui saabub advokaadibürooga kokkulepitud tulemuse saavutamine, mis võib saabuda tsiviilasjas nr 218-18916 tehtava lõpplahendi jõustumisel ning kostja saab menetluskulusid kinnitavaid dokumente esitada pärast tsiviilasjas nr 2-18-18916 lõpplahendi jõustumist, viidates 23.11.2017 kostja menetlusdokumendi punktile
2. Samas märgib kostja 23.11.2017 dokumendi p-s 5, et kostjal on edasilükkava tingimusega kohustus tasuda büroole õigusabi eest tasu, tulemuseks on kostjale kuuluva osaga hagejas seotud väärtuse saamine, sh nt hageja enamusosanike poolt kostjale põhjustatud kahju hüvitamine, mille menetlemine toimub tsiviilasjas 2-16-
3. Viidatud 23.11.2017 dokumendi p 5 puudutab aga ka taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks nn järelmenetluses, millise on kohus ka 25.09.2018 kohtumäärusega teistkordsel esitamisel rahuldanud. Seega puudutab antud juhul kostja poolt viidatud 23.11.2017 dokumendi p 5 tsiviilasja nr 2-1618531 ja menetluskulude nn järelmenetlust, mitte aga tsiviilasja nr 2-18-18916, mida kostja on välja toonud oma 13.02.2020 peatamise põhjendustes. Kostja poolt märgitud

§ 355

järgi võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Praegusel juhul ei ole põhjendatud tsiviilasjas nr 2-18-18916 tehtava lõpplahendi sidumine käesoleva tsiviilasja menetluskuludega, mh ka mitte

§ 355

mõttes, kuna kostja ei ole kohtu jaoks veenvalt põhjendanud, et just tsiviilasjas nr 2-18-18916 tehtav lahend oleks seotud praeguse asja menetluskuludega, mistõttu ei ole ka põhjendatud kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise peatamiseks ja kohus jätab selle rahuldamata. 3. Kuigi kohus on 25.09.2018 kohtumäärusega rahuldanud kostja taotluse

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramiseks ning nende väljamõistmiseks pärast käesoleva tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (ehk nn. järelmenetluses), on kostja oma 13.02.2020 taotluse kohaselt ka palunud juhul kui kohus jätab kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, määrata XX menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 1325 eurot. Kostja taotleb sel juhul õigusabikulude summas 1000 euro ja riigilõivu 325 euro, kokku 1325 euro väljamõistmist hagejalt. 4.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja teatanud, et soovib hagist loobuda seni lahendamata nõude osas. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks loobunud hagist seetõttu, et kostja tema nõude pärast hagi esitamist oleks rahuldanud, mistõttu lasub seadusest tulenevalt hagejal menetluskulude kandmise 3 2-17-16390 kohustus ka seni lahendamata nõuet puudutavas osas. 5. Kohtul tuleb

§ 175

lg-st 1 lähtuvalt kontrollida lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja 22.11.2019 menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu Riigikohtus vandeadvokaadi Kalev Saare õigusabikulust 3,45 tunni ulatuses (kassatsioonkaebuse koostamine, sh vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse analüüs) tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta) ja 2 tunni ulatuses (kassatsioonkaebuse koostamine, sh vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse analüüs) tunnihinnaga 190 eurot. Hageja on vastu vaielnud Riigikohtu menetluses kostja tunnihinnale, märkides, et see on põhjendamatult kõrge, lisaks veel käibemaks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-21-115-14, p 14). XX kinnitab, et menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas asjas ning taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et toimingud, mis on tehtud käesolevas tsiviilasjas riigikohtus on olnud vajalikud ning näidatud mahus (kokku 5,45 h) põhjendatud ning ka kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnihind (180 eurot ja 190 eurot ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ja selle võib võtta kindlaksmääratavate menetluskulude aluseks. Seega on kostja vajalikud ja põhjendatud esinduskulud kokku 1000 eurot, lisaks riigilõiv ringkonnakohtus 325 eurot. Kokku määrab kohus menetluskulude suuruseks 1325 eurot. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 palub XX märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et osaühing Krivest poolt XXle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6. Hageja on palunud tagastada pooles ulatuses tasutud riigilõiv.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagi esitamisel 350 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kuid antud asjas on kohus 18.12.2019 kohtuotsuse (osaotsus) kohaselt lahendanud asja hagihinnaga 3600 eurot ning seni lahendamata nõude osas on hagihind 420 eurot. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hagist loobumisega tuleb hagejale tagastada pooles ulatuses tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt seni lahendamata nõude ulatusele, so 18,30 (36,6:2) eurot. Hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuna kohus vaatas selle taotluse läbi. 7. Menetluse lõpetamise määruse peale võib

§ 433

lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4