Obsah (13)

§ 657§ 442§ 654§ 9§ 238§ 171§ 172§ 174§ 175§ 177§ 445§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-14237 Tsiviilasi XX avaldus

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid täiendab maakohtu resolutsiooni otsustusega jätta YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata. Maakohus rikkus määruse tegemisel

§ 442lg-t 5 (koosmõjus §-ga 659).

YY esitas avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks. Maakohtu määruse põhjendustes on maakohus nimetatud nõude sisuliselt lahendanud, kuid on selle määruse resolutsioonis jätnud märkimata. Ringkonnakohus saab maakohtu määruse resolutsiooni täiendada otsustusega jätta YY avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Vanemad vaidlevad selle üle, kas asjas tuleks lõpetada nende ühine hooldusõigus laste viibimiskoha osas. Samuti vaieldakse selle üle, millistel tingimustel määrata kindlaks ema ja laste suhtlemise kord. Vaidlust ei ole, et vanemad elavad alates
2. a aprillist eraldi ja lapsed elasid kuni asjas esialgse õiguskaitse määruse tegemiseni isa juures. Ema soovib veeta lastega võrdse osa asjast ega soovi ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist.
3. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse või suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (

§ 9

lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei esine. 17. Maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on asja lahendamisel lähtunud eeskätt laste huvidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning neid täies ulatuses ei korda (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

18. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldused PKS § 137 lg 1 alusel puuduvad. PKS § 137 lg 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Isa väited, et ema elustiil ja majanduslik toimetulek ei võimalda lapsi kasvatada, on tõendamata. Tegemist on isa subjektiivse hinnanguga, mida ei toeta ükski asjas esitatud ega kogutud tõend. Määruskaebuses esitatud kriitika kohalike omavalitsuste arvamuste kohta ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud (I kd, tl 117-121, 126128). Kohalike omavalitsuste arvamused on koostatud lastekaitsetöötajate hinnangute põhjal, kes on valdkonna pädevad spetsialistid. Nendest arvamustest ei nähtu, et ema käituks laste huve kahjustavalt. 6

§ 238lg 1).

18.

1. Isa kartused, et emaga koos olles võivad lastel tekkida või süveneda õpiraskused ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud. Vanemad ei vaidle, et laps II vajab abi õppimisel, kuid asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et seda saab pakkuda ainult juhul, kui lapse II viibimiskoht on isa juures. Ema esitatud väidetest saab teha järelduse, et ema on teadlik lapse II õpiraskustest ning on lapse II arengut toetav. Ka ülejäänud määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et praeguses asjas esineks laste huvidest tulenevalt vajadus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et isa ei mõista laste vajadust teise vanema järele ning laste elukorralduse mugavus (püsiv elukoht kooli ja treeningute lähedal) ei ole olulisem, kui laste lähedane suhe teise vanemaga. 13 ja 9 aasta vanused lapsed saavad iseseisvalt ühistranspordi kasutamisega hakkama ning meelevaldne on määruskaebusest tulenev isa väide, et ema ei saa tööl käies laste hoolitsemise ega kasvatamisega hakkama.
2. Isa ei ole nõus maakohtu poolt määratud suhtlemise korraga (PKS § 143). Ringkonnakohtu hinnangul lähtub maakohtu poolt kehtestatud suhtlemise kord laste huvidest, nagu näeb ette PKS § 123 lg
3. Maakohus on arvestanud laste soovidega, mis on välja selgitatud kohtu, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate ja laste esindaja poolt. Lastekaitsetöötajad ei ole seadnud kahtluse alla, et lapsed ei ole suutelised oma arvamust avaldama või et laste arvamustega ei tohiks laste enda huvidest lähtudes arvestada. Lapsed soovivad elada mõlema vanema juures, kaks nädalat isaga ja kaks nädalat emaga (vt lapse arvamuse väljaselgitamine; I kd, tl 122-123; kohtu poolt laste ärakuulamine
4. detsembril 2019 (ekslikult märgitud 12.12.2020), mille sisu on maakohtu määruses; II kd, tl 12 pöördel). Menetluse käigus esialgse õiguskaitse korras on lastele määratud vahelduv elukoht ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et selline kord ei toimi. 19.
5. Isa väidab, et lastel peab olema üks kodu, millega neil on emotsionaalne side, mistõttu on kahe nädala kaupa elukoha määramine välistatud. Isa on seda seisukohta põhjendanud psühhiaater AK internetis avaldatud arvamusega. Kolleegiumi hinnangul ei saa AK artiklist järeldada, et vahelduva elukoha määramine rikub kõikidel juhtudel laste vaimset heaolu. Sellist järeldust ei ole AK teinud ka
6. juuli
7. a tõendis nr 78221, kus on kirjeldatud lapse II vajadusi ning on välja toodud, et laps on tõmmatud vanemate vahelisse konflikti, mis loob soodsa pinnase depressiooni tekkeks ja õpiraskusteks üle stressi kogemise vanemate düsfunktsionaalsete suhete tõttu (II kd, tl 124-125). Nimetatud tõend on asjakohane ja tuleb võtta asja juurde. Seega on konkreetses vaidluses laste huvides vanemate vahelise koostöö loomine, mitte ühise hooldusõiguse lõpetamine või ühe vanemaga suhtlemise piiramine. 19.
8. Praeguses asjas omab tähtsust ka see, et lapsed on pärast esialgse õiguskaitse rakendamist kujunenud elukorraldusega harjunud (vt maakohtu
9. oktoobri
10. a määrus; I kd, tl 138139). Lapsed ei tunne puudust sõpradega mängimisest ja ema kinnitusel saavad nad soovi korral oma sõpradega ja poolõega kohtuda ka tema juures viibides. 19.
11. Määruskaebuses on isa alternatiivselt taotlenud suhtlemise korra määramiseks ühe nädala kaupa. Kolleegium märgib, et tegemist on uue taotlusega, mida isa ei ole maakohtu menetluses esitanud ning mida ringkonnakohus ei saa menetleda (

§ 9lg 3).

20. Mõlema avaldaja poolt täiendavalt esitatud dokumentaalsed tõendid jätab ringkonnakohus

§ 238

lg 1 järgi vastu võtmata, sest need ei oma asjas tähtsust või asjaolu ei ole vaidlusalune (

§ 238lg 1 p 1). Nendeks tõenditeks on: määruskaebuse lisad 1-2, 4-5; 7

§ 171

lg-st 1 tulenevalt avaldaja II kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 järgi riigi kanda.

21.1.

§ 174

lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Avaldaja I menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale I määruskaebuse menetluses osutatud õigusabi 7 tundi tunnihinnaga 54 eurot käibemaksuga (II kd, tl 126-127). 21.2. Kolleegium leiab, et arvestades määruskaebuses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on taotluses esitatud õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud (

§ 175lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja I esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 5 tundi ja seisukoha koostamiseks 2 tundi. Kokku tuleb avaldajalt II avaldaja I kasuks välja mõista 7 tunni eest 378 eurot (käibemaksuga). Avaldaja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Avaldaja I ei ole taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras viivise tasumist (

§ 177lg 4).

21.3. Avaldaja I on esitanud taotluse menetluskulude tasumise korra kindlaksmääramiseks (

§ 445lg 1).

Vastavalt avaldaja I taotlusele määrab ringkonnakohus kindlaks, et avaldajal II tuleb menetluskulud tasuda Osaühingu NVV Õigusbüroo arvelduskontole. 22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

23.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar 8