lg 1,
lg 1 järgi ja X.x süüdistuses
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav X.x (isikukood: xxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxxxxxxx xxxxx x-x xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; õppeasutus: xxxxxxx xxxxxxxx x xxxxxxxxxx ; varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) Süüdistatav X.x (isikukood: xxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxxx x-x xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx x xxxxxxxx , hetkel ei tööta ega õpi; varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud) vandeadvokaat Matti Reinsalu (riigi õigusabi korras) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada X.x süüdi karistusseadustiku (
) § 121 lg 1 järgi. Tunnistada X.x süüdi
lg 1 järgi.
lg 1 p 6 alusel, arvestades X.X kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada X.x karistuse kandmisest ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit, s.o allutada
lg 4 alusel käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks vastavalt
sätetele.
lg 1 kohaselt on X.x kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxxxx x-x xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 10 alusel kohustada X.x i jätkata üldhariduse omandamist ning koolikohuse täitmist koolirahu rikkumata. 2. Tunnistada X.x süüdi
lg 1 järgi.
lg 1 p 6 alusel, arvestades X.x i kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada X.x karistuse kandmisest ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit, s.o allutada
lg 4 alusel käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks vastavalt
sätetele.
lg 1 kohaselt on X.x kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx x-x xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 30.04.2019 kella 22:00 paiku xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx x maja juures koos X.x iga tungis kallale X.X, kellele X.x lõi ühe korra rusikaga näopiirkonda ning tõukas pikali maha. Seejärel lõi X.x X.X ühe korra jalaga näopiirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustasid X.x ja X.x kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused; 2) tervisekahjustamise tekitamisega ähvardamise, mille täideviimist oli alust karta
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 05.11.2019 päevasel ajal Viljandi linnas Kesk-Kaare 17 asuvas Viljandi Kaare Koolis ähvardas kehalise väärkohtlemisega sama kooli xxxxxxxxxxx X.x it, öeldes viimasele: „Kõik, kes minuga jamavad, pannakse kasti“. Seejärel küsis X.x , kas see oli ähvardus, mille peale X.x vastas, et jah ning lisas juurde, et ta ise käsi määrima ei hakka, vaid tal on selleks inimesed, kes selle ära teevad. X.x klassi sisenemisel klassijuhataja kuuldes ütles: „See mutt ei tea, kellega ta jamab“ ning lisas, et ta võib ka kamba peale saata ning nuga anda. Eelöeldu põhjal tunnetas X.x ohtu oma tervisele ja kartis ähvarduse täideviimist, kuna X.x on varasemalt teiste isikute (kaasõpilaste) suhtes vägivaldne olnud. 2. Süüdistusest nähtuvalt on X.x toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 30.04.2019 kella 22:00 paiku xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx x maja juures koos X.X tungis kallale X.X , kellele X.x lõi ühe korra rusikaga näopiirkonda ning tõukas pikali maha. Seejärel lõi X.x X.X ühe korra jalaga näopiirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustasid X.x ja X.x kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdi tunnistamiseks: 1) X.x
lg 1 järgi ja
lg 1 järgi.
lg 1 p 6 alusel kohaldada Steven Koigile mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt
sätestatule.
lg 4 alusel allutada X.x käitumiskontrollile 1 aastaks.
lg 1 alusel on X.x kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 10 alusel kohustada X.x i jätkama üldhariduse omandamist ning koolikohuse täitmist koolirahu rikkumata. 2) X.x
lg 1 järgi.
lg 1 p 6 alusel kohaldada X.x ile mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt
sätestatule.
lg 4 alusel allutada X.x käitumiskontrollile 1 aastaks.
lg 1 alusel on X.x kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt
MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava X.X kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 198 eurot. Süüdistatava X.X kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 64,80 eurot (s.h käibemaks 10,80 eurot). Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava X.x i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 338,88 eurot. Süüdistatava X.x i kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 104,52 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et X.x ja X.x on kuriteo toimepannud alaealistena, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.