← Eesti

2-20-8852/6

Obsah (11)§ 209§ 210§ 211§ 212§ 214§ 215§ 218§ 219§ 60§ 208§ 33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Harju Maakohus Andres Suik 06.07.

§ 209

lg 2); − esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (

§ 210

); − koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (

§ 211

lg 2); − koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (

§ 211

lg 3); − avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (

§ 212

); − rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (

§ 214

lg 1); − koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (

§ 215

lg 1); − esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (

§ 215

lg 3); − esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (

§ 218

lg 1); − andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (

§ 219lg 1).

− Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²). MENETLUSE KÄIK 1. Osaühing Candela Eesti kustutati registrist äriseadustiku (

) § 60 lõike 3 alusel 25.06.2019 ehk majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldaja esitas 17.06.2020 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku I likvideerimise läbiviimise nõudes. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule I nõue kolmanda isiku M O vastu summas 500 eurot, mille suhtes on vaja likvideerimisabinõusid rakendada. Avaldaja taotleb enda määramist puudutatud isiku I likvideerijaks. Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. 2

(4)2-20-8852
  1. Kohus algatas 22.06.2020 määrusega menetluse likvideerimise otsustamiseks ja küsis avalduse kohta seisukohad puudutatud isiku I endiselt juhatuse liikmelt ja osanikult L O. Puudutatud isik II oli nõus avaldaja avaldusega. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 4.

§ 60

lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud isiku I osanik, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku I võlausaldajaga ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.

  1. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul I on vara (nõue kolmanda isiku vastu). Kuna puudutatud isikul I on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.
  2. Kohus määrab likvideerijaks avaldaja vandeadvokaat R O. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on vandeadvokaadina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid vandeadvokaat R O likvideerijaks nimetamise.
  3. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud

§-s 209 ‒

  1. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
  2. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta.
  3. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku 3

(4)2-20-8852 likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.
  1. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist, sest puudutatud isikul on piisavalt vara, et tasuda kõik kulud.
  2. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud isiku I kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista.
  3. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (

§ 208lg 2). Ts

MS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajate ja puudutatud isikule I viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 5).

§ 33

lg 1¹ kohaselt teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.

  1. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu 02.06.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).
  4. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.