) § 175 lg-le 1. 26.05.2020 esitas võlgnik P K kohtule viimase usaldusisiku aruande, mille kohaselt on tema maksejõuetus tingitud tervise ootamatutest riketest. Eelmise aastaga võrreldes on tema tervislik olukord veelgi halvenenud. Tegemist on progresseeruva xx ja xxx, millele on lisandunud kaks xxx. Võlgnik ei ole töövõimeline. Haiguste efektiivseks raviks puuduvad igasugused rahalised võimalused. Tema sissetulek koosneb pensionist, mis ei kata ka inimväärseid elamiskulusid. Võlgniku 2019.a. sissetulek koosnes pensionist kogusummas 4 894,50 eurot. Võlgniku sõnul tema tervislik olukord halveneb pidevalt ja võimalust kohustusi likvideerida ta ei näe. 26.05.2020 esitas P K taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 18.06.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku P K ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tema tervislik seisund ei ole võimaldanud tal tööd teha ja lisasissetulekuid ei ole tal olnud. Talle on kohustustest vabastamise menetluse kestel tehtud kaks xxx ning kolmas ja neljas on veel ees. 18.06.2020 andis võlgnik kohtule
Võlausaldaja xxx on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega nõus. Võlausaldaja xxx ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas oma seisukohta esitanud. 29.07.2020 esitas võlgnik kohtule tõendid oma tervisliku seisundi tõendamiseks. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku P K kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus kuulas 18.06.2020.a ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 18.06.2020.a andis võlgnik P K kohtule
lg 4 alusel võlgniku vande.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku võlausaldaja xxx on avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja xxx ei ole kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas oma seisukohta esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid vähemalgi määral rahuldanud ega tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud oma raske tervisliku olukorraga. Võlgnik on selgitanud, et tal esineb progresseeruv xxx ja xxx, lisaks on ta menetluse kestel läbinud kaks xxx ning kaks on veel ees. Oma tervisliku seisundi tõendamiseks esitas võlgnik vastavad tõendid. Tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks on pension summas 415,87 eurot, kuid sellest ei piisa ka tema igapäevaste elamiskulude ja ravimite katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema tervislikust seisundist tulenevalt
§-s 173 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Samas on võlgnik esitanud kohtule korrektselt usaldusisiku aruandeid. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele, kuid selline võimalus võlgnikul puudub. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku P K’i majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku P K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb P K tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate P K (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.