← Eesti

4-20-351/47

4-20-351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-351 (930018000828) Kohtunik Marina Ninast

) § 29 lg-s 1 ja lg 3 ps 1 ning § 31 lg-s 1 sätestatud nõuded ja panid toime MKS § 1531 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Xxx OÜ perioodi detsember 2016 ja veebruar 2017 käibedeklaratsioonid

  1. V. P, olles Xxx OÜ (uus ärinimi Xxx Xxx OÜ) juhatuse liige, esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga tahtlikult valeandmeid nimetatud äriühingu detsembri 2016 ja veebruari 2017 käibedeklaratsioonides, millega vähendasid selle äriühingu maksukohustust kokku summas 1 531,42 eurot. Detsembri
  2. a käibedeklaratsioon
  3. V. P esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga
  4. jaanuaril 2017 e-maksuameti kaudu Xxx OÜ perioodi detsember
  5. a käibedeklaratsiooni, kus deklareerisid 20% määraga maksustatavat käivet kokku 48 926,05 eurot, käibemaksu kokku 9 785,21 eurot, sisendkäibemaksu 8 432,10 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 1 353,11 eurot. V. P esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga
  6. mail 2017 e-maksuameti kaudu Xxx OÜ uue perioodi detsember 2016 käibedeklaratsiooni, kus deklareerisid 20% määraga maksustatavat käivet kokku 60 939,75 eurot, käibemaksu kokku 12 187,95 eurot, sisendkäibemaksu 8 322,44 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 3 865,51 eurot. Rikkumine seisnes selles, et nimetatud mõlemas Xxx OÜ perioodi detsember 2016 käibedeklaratsioonides oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu näilike xxx AS arvete nr 16600811174 (08.12.2016), 16306312489 (12.12.2016), 16806332542 (02.12.2016), 16020313574 (15.12.2016) ja 16009321154 (08.12.2016) alusel kokku 528,56 eurot. Tegelikult nende arvete alusel Xxx OÜ ei ole midagi sisse ostnud, mistõttu ei olnud õiguslikku alust neid näilikke arveid Xxx OÜ sisendkäibemaksuarvestuses kajastada ja perioodi detsember 2016 käibedeklaratsioonides deklareerida. Seega V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult on ilma õigusliku aluseta kasutanud näilike Xxx Xxx AS-i arveid Xxx OÜ perioodi detsember 2016 käibedeklaratsioonides, millega vähendati alusetult Xxx OÜ maksukohustust kokku 528,56 eurot. Veebruari
  7. a käibedeklaratsioon
  8. V. P esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga
  9. märtsil 2017 e-maksuameti kaudu Xxx OÜ perioodi veebruar
  10. a käibedeklaratsiooni, kus deklareerisid 20% määraga 2 4-20-351 maksustatavat käivet kokku 36 457,30 eurot, käibemaksu kokku 7 291,46 eurot, sisendkäibemaksu 6 236,83 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 1 054,63 eurot. V. P esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga
  11. oktoobril 2017 e-maksuameti kaudu Xxx OÜ uue perioodi veebruar 2017 käibedeklaratsiooni, kus deklareerisid 20% määraga maksustatavat käivet kokku 23 895,30 eurot, käibemaksu kokku 4 779,06 eurot, sisendkäibemaksu 5 718,83 eurot ja enammakstud käibemaksu 939,77 eurot. Rikkumine seisnes selles, et nimetatud mõlemas Xxx OÜ perioodi veebruar 2017 käibedeklaratsioonides oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu võltsitud Xxx Xxx OÜ arvete/saatelehtede nr SKJL000150 (10.08.2016), US00000310 (13.08.2016), SKUL000665 (06.08.2016), SKUL000666 (06.08.2016) ning Xxx OÜ sularahaarvete nr 2634A (02.02.2017), 2672A (03.02.2017) ja 2973A-C (06.02.2017) alusel kokku 1 002,86 eurot. Tegelikult nende arvete alusel Xxx OÜ ei ole midagi sisse ostnud, mistõttu ei olnud õiguslikku alust neid Xxx OÜ sisendkäibemaksuarvestuses kajastada ja perioodi veebruar 2016 käibedeklaratsioonides deklareerida. Seega V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult on ilma õigusliku aluseta kasutanud võltsitud Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ arveid Xxx OÜ perioodi veebruar 2016 käibedeklaratsioonides, millega vähendati alusetult Xxx OÜ maksukohustust kokku 1 002,86 eurot. Xxx OÜ perioodi september 2017 kuni oktoober 2017 käibedeklaratsioonid
  12. V. P, olles väärteo toimepanemise ajal Xxx OÜ juhatuse liige, esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga tahtlikult valeandmeid nimetatud äriühingu septembri
  13. a kuni oktoobri
  14. a käibedeklaratsioonides, millega vähendasid selle äriühingu maksukohustust kokku summas 33 000,00 eurot. Septembri
  15. a käibedeklaratsioon
  16. Rikkumine seisnes selles, et nimetatud Xxx OÜ perioodi september 2017 käibedeklaratsioonis on alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu näiliku
  17. oktoobri
  18. a xxx OÜ (uus ärinimi Xxx Xxx OÜ) arve nr 1010 alusel kokku 15 000 eurot. Tegelikult selle arve alusel Xxx OÜ ei ole xxx OÜ-lt teenust saanud, mistõttu ei olnud Xxx OÜ-l õiguslikku alust seda arvet oma sisendkäibemaksuarvestuses kajastada ja perioodi september 2017 käibedeklaratsioonis deklareerida. Seega V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult on ilma õigusliku aluseta kasutanud näiliku xxx OÜ arvet Xxx OÜ perioodi september 2017 käibedeklaratsioonis, millega vähendati alusetult Xxx OÜ maksukohustust kokku 15 000 eurot. Oktoobri
  19. a käibedeklaratsioon
  20. V. P esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga
  21. novembril
  22. a e-maksuameti kaudu Xxx OÜ perioodi oktoober 2017 käibedeklaratsiooni, kus deklareerisid 20% määraga maksustatavat käivet kokku 166 285,75 eurot, käibemaksu kokku 33 257,15 eurot, sisendkäibemaksu 26 151,22 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 7 105,93 eurot. 3 4-20-351 Rikkumine seisnes selles, et nimetatud Xxx OÜ perioodi oktoober 2017 käibedeklaratsioonis on alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu näiliku
  23. oktoobri 2017 xxx OÜ arve nr 0016 alusel kokku 18 000 eurot. Tegelikult selle arve alusel Xxx OÜ ei ole xxx OÜ-lt teenust saanud, mistõttu ei olnud Xxx OÜ-l õiguslikku alust seda arvet sisendkäibemaksuarvestuses kajastada ja perioodi oktoober 2017 käibedeklaratsioonis deklareerida. Seega V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult on ilma õigusliku aluseta kasutanud näiliku xxx OÜ arvet Xxx OÜ perioodi oktoober 2017 käibedeklaratsioonis, millega vähendati alusetult Xxx OÜ maksukohustust kokku 18 000 eurot. Xxx OÜ perioodi detsember 2017 kuni jaanuar 2018 käibedeklaratsioonid
  24. Xxx OÜ juhatuse liige V. P esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga tahtlikult valeandmeid nimetatud äriühingu perioodi detsember 2017 kuni jaanuar 2018 käibedeklaratsioonides, millega vähendasid selle äriühingu maksukohustust alljärgnevates summades. Detsembri
  25. a käibedeklaratsioon
  26. V. P esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga
  27. jaanuari
  28. a e-maksuameti kaudu xxx OÜ perioodi detsember 2017 käibedeklaratsiooni, kus deklareerisid 20% määraga maksustatavat käivet kokku 58 359,15 eurot, käibemaksu kokku 11 671,83 eurot, sisendkäibemaksu 10 392,09 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 1 279,74 eurot. Rikkumine seisnes selles, et nimetatud xxx OÜ perioodi detsember 2017 käibedeklaratsioonis oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu 9 998 eurot (maksuhaldurile ei olnud esitada nimetatud sisendkäibemaksu tõendamiseks ühtegi dokumenti). Tegelikult oli Xxx OÜ-l õigus deklareerida perioodi detsember 2017 käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu ainult 394,09 euro ulatuses, mille tulemusel vähendati maksukohustust kokku 9 998 euro ulatuses. V. P esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga
  29. mail
  30. a e-maksuameti kaudu Xxx OÜ uue perioodi detsember 2017 käibedeklaratsiooni, kus deklareeris 20% määraga maksustatavat käivet kokku 15 047,35 eurot, käibemaksu kokku 3 009,47 eurot, sisendkäibemaksu 394,09 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 2 615,38 eurot. Rikkumine seisnes selles, et nimetatud Xxx OÜ perioodi uues detsember 2017 käibedeklaratsioonis on küll parandatud sisendkäibemaksu osa ja seda on vähendatud 9 998 euro võrra, kuid samas on vähendatud alusetult 20% määraga maksustatavat käivet 43 311,80 euro ulatuses, millega vähendati maksukohustust kokku 8 662,36 eurot. Tegelikult oleks pidanud deklareerima perioodi detsember 2017 käibedeklaratsioonis 20% määraga maksustavat käivet kokku 58 359,15 eurot ja käibemaksu 11 671,83 eurot ning sisendkäibemaksu 394,09 eurot. Samas
  31. mail 2018 esitatud perioodi detsember 2017 käibedeklaratsiooni xxx osas on tehingupartnerid ja tekkinud käive õigesti deklareeritud, kuid põhivormil on valesti deklareeritud. Seega V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult on ilma õigusliku aluseta algselt
  32. jaanuaril 2018 esitatud Xxx perioodi detsember 2017 käibedeklaratsioonis suurendanud sisendkäibemaksu 9 998 euro ulatuses.
  33. mail 2018 4 4-20-351 esitatud uues perioodi detsember 2017 käibedeklaratsioonis on sisendkäibemaksu osa parandatud õigeks, kuid samas on alusetult vähendatud 20% määraga maksustatavat käivet, millega vähendati alusetult Xxx OÜ perioodi detsember 2017 maksukohustust kokku 8 662,36 eurot. Jaanuari
  34. a käibedeklaratsioon
  35. V. P esitas koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga
  36. veebruaril
  37. a e-maksuameti kaudu Xxx OÜ perioodi jaanuar 2018 käibedeklaratsiooni, kus deklareerisid 20% määraga maksustatavat käivet kokku 79 907,15 eurot, käibemaksu kokku 15 981,43 eurot, sisendkäibemaksu 12 986,96 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 2 994,47 eurot. Rikkumine seisnes selles, et Xxx OÜ perioodi jaanuar 2018 käibedeklaratsioonis oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu 12 500,01 eurot (maksuhaldurile ei olnud esitada nimetatud sisendkäibemaksu tõendamiseks ühtegi dokumenti). Tegelikult oli Xxx OÜ-l õigus deklareerida perioodi jaanuar 2018 käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu ainult 486,95 euro ulatuses. Seega V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult on ilma õigusliku aluseta
  38. veebruaril 2018 esitatud Xxx OÜ perioodi jaanuar 2018 käibedeklaratsioonis suurendanud sisendkäibemaksu 12 500,01 euro ulatuses, millega vähendati alusetult Xxx OÜ perioodi jaanuar 2018 maksukohustust kokku 12 500,01 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus
  39. Maksu- ja Tolliameti
  40. jaanuari
  41. a otsusega karistati A. Hlebnikova-Stepanovat MKS § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot. Sama otsusega karistati ka V. Pi, kuid tema ei ole kohtuvälise menetleja otsust kohtus vaidlustanud. Kohtuväline menetleja leidis, et V. Pile ja A. Hlebnikova-Stepanovale etteheidetud väärtegudes esinevad süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Tuvastatud ei ole õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
  43. detsembril 2016 sõlmisid ühelt poolt Xxx OÜ ja Xxx OÜ ning teiselt poolt Xxx OÜ (juhatuse liige Aleksandra Hlebnikova-Stepanova) kliendilepingu nr.xxx-2, mille kohaselt Xxx OÜ peab Xxx OÜ ja Xxx OÜ raamatupidamise arvestust sh koostab ja esitab kõiki maksudeklaratsioone. Lisaks oli selle kliendilepingu objektiks maksu- ja raamatupidamisarvestuse küsimuste alane suuline nõustamine.
  44. oktoobril 2019 A. Hlebnikova-Stepanova poolt antud ütlustest selgub, et tema esitas kõik väärteoasja esemeks olevad maksudeklaratsioonid. Nimetatud asjaolu tõendavad ka vastavate maksudeklaratsioonide ja nende loetelude väljatrükid.
  45. Esimese väärteo puhul esitasid V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult valeandmeid Xxx OÜ perioodi detsembri 2016 ja veebruari 2017 käibedeklaratsioonides, millega vähendasid selle äriühingu maksukohustust kokku 1531,42 eurot. Nimetatud maksudeklaratsioonides kajastati alusetult Xxx Xxx AS-i arveid ja Xxx Xxx OÜ ning Xxx OÜ arveid. Väärteomenetluses on kogutud tõendid, millega on tuvastatud, et Xxx Xxx AS-i arved olid näilikud, kuna Xxx Xxx OÜ ei ole nimetatud arveid kellelegi väljastanud (Xxx Xxx OÜ vastus maksuhalduri korraldusele). Xxx Xxx OÜ ja Xxx 5 4-20-351 OÜ arvete puhul tuvastati väärteomenetluses, et nimetatud arvetelt puuduvad või oli kustutatud maksja andmed.
  46. Xxx Xxx OÜ-lt ja Xxx OÜ-lt originaalarvete saamisel selgus, et need olid väljastatud hoopiski Xxx OÜ-le, I Sle ja A Sle. V. P väitis
  47. juuni
  48. a ütlustes, et tema ei ole nende arvete alusel Xxx OÜ-le kaupa ostnud ega neid arveid raamatupidajale esitanud. Ta ei tea, kuidas need arved on sattunud Xxx OÜ raamatupidamisse. Xxx OÜ on ettevõte, kellele A. Hlebnikova-Stepanova raamatupidamisettevõte Xxx Xxx OÜ osutab raamatupidamise teenust. I S ja Artur S on Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmed ja Xxx Xxx OÜ-le osutab raamatupidamise teenust jällegi A. Hlebnikova-Stepanova äriühing Xxx Xxx OÜ. Seega leidis kohtuväline menetleja, et vaid raamatupidajal oli võltsitud arvetele ligipääs ja neid arveid ei esitanud raamatupidajale Xxx OÜ juhatuse liige V. P. Xxx OÜ isikustamata soetuse kontrollimisel küsis maksuhaldur vastavaid dokumente ja raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova esitas tahtlikult näilikud ja võltsitud arved maksuhaldurile. Ka maksuhaldur jõudis Xxx OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisel järeldusele, et nimetatud arveid ei olnud Xxx OÜ-l õigus oma sisendkäibemaksuarvestuses kajastada ega vastaval käibedeklaratsioonil deklareerida (
  49. juuni
  50. a maksuotsus nr xxx).
  51. Teise väärteo puhul esitasid V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult valeandmeid Xxx OÜ perioodi septembri 2017 kuni oktoobri 2017 käibedeklaratsioonides, millega vähendasid selle äriühingu maksukohustust kokku 33 000 eurot. Xxx OÜ perioodi september 2017 käibedeklaratsioonis oli kajastatud alusetult V. Piga seotud teise äriühingu xxx OÜ (V. P oli selles äriühingus sel ajal üks juhatuse liikmetest ja osanikest) müügiarvet nr 171010, millega vähendati sellel kuul Xxx OÜ maksukohustust kokku 15 000 eurot. Xxx OÜ perioodi oktoober 2017 käibedeklaratsioonis oli kajastatud alusetult samuti äriühingu xxx OÜ müügiarvet nr 0016, millega vähendati maksukohustust kokku 18 000 eurot. Vaadates xxx OÜ perioodi september 2017 kuni oktoober 2017 käibedeklaratsioone, siis nende xxx osas (müügitehingud) on kajastatud ainukesena nimetatud kahte müügiarvet Xxx OÜ-le. Lisaks on sisendkäibemaksuna arvestatud isikustamata soetust kokku peaaegu samas ulatuses (perioodil september 2017 kokku 14 908,63 eurot ja perioodil oktoober 2017 kokku 17 898,63 eurot) kui oli Xxx OÜ-le müügitehingute puhul tekkinud 20% määraga maksustatav käive, millega välditi xxx OÜ-l suure maksukohustuse tekkimist – perioodil september 2017 ainult 91,37 eurot ja oktoober 2017 ainult 101,37 eurot. Nimetatud xxx OÜ käibedeklaratsioonid esitas ka raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova, mida tõendavad vastavate käibedeklaratsioonide väljatrükid ja menetlusaluste isikute ütlused. Maksuhaldur kontrollis xxx OÜ perioodi september 2017 kuni oktoober 2017 käibedeklaratsioonide õigsust, mille käigus esitas
  52. märtsil 2018 raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova xxx OÜ isikustamata soetuse (sisendkäibemaksu) tõendamiseks jällegi võltsitud arved järgmistelt äriühingutelt - Xxx OÜ-lt, Xxx Xxx OÜ-lt, Xxx OÜ-lt, OÜ-lt Xxx EV, Xxx OÜ-lt, Xxx OÜlt, Xxx Xxx OÜ-lt, Xxx AS-lt, xxx xxx OÜ-lt, xxx OÜ-lt, xxx OÜ-lt, xxx OÜ-lt, xxx AS-lt, xxx OÜ-lt, xxx OÜ-lt ja xxx OÜ-lt. Nendelt kõikidelt arvetelt puudusid või oli kustutatud “maksja/arve saaja/tellija/kliendi/ostja” andmed (vt ka
  53. oktoobri 2019 vaatlusprotokoll). Samas maksumenetluse raames väidetavatelt tehingupartneritelt saadud originaalarvetel on maksjaks/arve saajaks/tellijaks/kliendiks/ostjaks märgitud xxx OÜ või xxx OÜ. 6 4-20-351
  54. Väärteomenetluses kogutud tõenditest nähtub, et xxx OÜ-le ja xxx OÜ-le osutab raamatupidamise teenust jällegi A. Hlebnikova-Stepanova äriühing Xxx Xxx OÜ (tõendab mh Xxx Xxx OÜ käibedeklaratsiooni xxx A-osa „müügitehingud“). Sama kinnitab ka raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova ütlustes, kuid ta ei oska selgitada, miks nendel arvetel ei olnud märgitud maksja nimetust. Lisaks märkis raamatupidaja oma ütlustes, et maksudeklaratsioone esitatakse ikkagi vastavalt saadud dokumentidele. Kuid kohtuvälise menetleja ametnik märgib, et ainult raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanoval oli nendele dokumentidele ligipääs ja neid ei saanud esitada xxx OÜ juhatuse liige V. P.
  55. märtsil 2018 esitas raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova e-kirja maksuhaldurile, kus väidab, et on eksinud ja saatnud vale ettevõtte dokumendid maksuhaldurile. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist ei saa olla eksimusega, kuna ka esimese teo puhul oli samasugune muster või skeem, kus sisendkäibemaksu arvestuse kontrollimisel esitati teise ettevõtte ostuarved, millel olid puudu maksja andmed. Lisaks toob kohtuvälise menetleja ametnik välja asjaolu, kui oleks ekslikult esitatud teise ettevõtte arved, siis ei oleks kustutatud nendelt arvetelt maksja andmeid ehk ei oleks hakatud varjama, et need arved olid tegelikult väljastatud teistele ettevõtetele. Lisaks toetab seda seisukohta ka asjaolu, et xxx OÜ perioodi
  56. septembrist –
  57. oktoobrini 2017 pangakonto järgi ei toimunud ettevõttes mingit tegevust ehk ei tehtud ühtegi tehingut. Raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovale esitati tema ja V. Pi ütluste järgi igakuuliselt pangakontode väljavõtted. xxx OÜ pangakonto järgi raamatupidaja nägi, et tegelikult ei olnud xxx OÜ-l selle perioodil ühtegi soetust, siis kuidas sai ta kajastada xxx OÜ käibedeklaratsioonides isikustamata soetust. Pärast A. Hlebnikova-Stepanova
  58. märtsi
  59. a e-kirja maksuhaldurile, kus väideti, et ekslikult esitati teise ettevõtte arved, siis kohtuvälisele menetleja ametnikule jääb arusaamatuks, miks ei esitatud maksuhaldurile õigeid arveid. Eksimuseks ei saa seda lugeda ka seetõttu, et enne dokumentide esitamist oli kajastatud xxx OÜ käibedeklaratsioonides valeandmed sh sisendkäibemaksu osa. Tegelikult ei olnudki maksuhaldurile esitada õigeid arveid ja need jäidki maksuhaldurile ja väärteomenetlejale esitamata. Mis puudutab xxx OÜ müügiarveid (10.10.2017 xxx OÜ arve nr 1010 ja 31.10.2017 xxx OÜ arve nr 0016) Xxx OÜ-le, siis nende näilikkusele osundab see, et xxx OÜ-l ei olnud ühtegi töötajat ja ühtegi maksmist poolte vahel ei toimunud ega ei toimunud maksmist ka arvete peale märgitud väidetavate alltöövõtu poolte vahel, kuna xxx OÜ-l kontoväljavõtte järgi sellel perioodil ei toimunud ühtegi tehingut. V. Pi ütluste kohaselt A. Hlebnikova-Stepanova nõustas teda pidevalt, kuidas mingeid tehinguid teha. Ka kõnesolevate xxx OÜ arvete nr 1010 ja nr 0016 osas nõustas raamatupidaja, kuidas neid koostada. Lisaks väidetakse nendes ütlustes, et need arved olid koostatud kolmepoolse lepingu alusel, mille koostas A. Hlebnikova-Stepanova. Samas väidab V. P, et tegelikult osa töid tehti Xxx OÜ poolt ja osa töid tehti renditöötajate poolt, kellele maksid raha Xxx OÜ ja Xxx OÜ mitte xxx OÜ. Nendest ütlustest tuleneb, et tegelikult töid ei osutanudki xxx OÜ ja ei maksnud ka alltöövõtu eest ega renditöötajatele vaid osaliselt tegi töid Xxx OÜ ja osaliselt tegid tööd renditöötajad, kellele maksid teenuse eest Xxx OÜ ja V. Pi kolmas äriühing Xxx OÜ. Lähtudes eeltoodust on kohtuvälise menetleja ametnik seisukohal, et 10.10.2017 xxx OÜ arve nr 1010 ja 31.10.2017 xxx OÜ arve nr 0016 on näilikud ja neid kasutati Xxx OÜ käibedeklaratsioonil eesmärgiga vähendada selle ettevõtte maksukohustust. Nende näilike arvete alusel vähendati Xxx OÜ maksukohustust, kuid teisest küljest suurendati seotud äriühingus xxx OÜ maksukohustust. Selleks, et xxx OÜ-s ei tekiks nende näilike arvete kajastamise tulemusena suurt riigile tasumisele kuuluvat käibemaksu, siis 7 4-20-351 kajastas raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova käibedeklaratsioonidel suurt isikustamata soetust, mille kohta raamatupidaja esitas maksuhaldurile algselt võltsitud arved sarnaselt esimese väärteoga ja pärast ei olnud tal esitada sisendkäibemaksu tõendamiseks õigeid arveid. Ka A. Hlebnikova-Stepanova menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt sai Xxx OÜ neid kõnesolevaid arveid sisendkäibemaksuarvestuses kajastada, et oma maksukohustust vähendada. Maksuhaldur xxx OÜ käibedeklaratsioonide andmete õigsuse kontrollimisel jõudis samale järeldusele, et 10.10.2017 xxx OÜ arve nr 1010 ja 31.10.2017 xxx OÜ arve nr 0016 olid näilikud ja xxx OÜ-l ei olnud õigus neid oma sisendkäibemaksuarvestuses kajastada ega vastavatel käibedeklaratsioonidel deklareerida (26.04.2018 maksuotsus nr xxx). Lisaks jõudis maksuhaldur järeldusele, et sisendkäibemaksu tõendamiseks ei olnud esitatud nõuetele vastavaid arveid (võltsitud arved).
  60. Kolmanda väärteo puhul esitasid V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult valeandmeid
  61. jaanuaril 2018 esitatud Xxx OÜ perioodi detsember 2017 käibedeklaratsioonis, kus deklareeriti alusetult 9 998 eurot sisendkäibemaksu, millise summa ulatuses vähendati maksukohustust. Raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanoval ega Xxx OÜ juhatuse liikmel ei olnud esitada maksuhaldurile sisendkäibemaksu (isikustamata soetus) tõendamiseks ühtegi dokumenti.
  62. mail 2018 esitasid V. P ja A. Hlebnikova-Stepanova uue Xxx OÜ käibedeklaratsiooni, millega võeti alusetu sisendkäibemaksu summa 9 998 euro ulatuses välja, kuid ilma õigusliku aluseta vähendati 20% määraga maksustatavat käivet, millega vähendati alusetult Xxx OÜ perioodi detsember 2017 maksukohustust kokku 8 662,36 eurot (
  63. jaanuaril 2018 esitatud käibedeklaratsioonil oli 20% määraga maksustatav käive õigesti deklareeritud). Samas
  64. mail 2018 esitatud perioodi detsember 2017 käibedeklaratsiooni xxx osas on tehingupartnerid ja tekkinud käive õigesti deklareeritud, kuid põhivormil on valesti deklareeritud. Väärteomenetluses on kogutud tõendid, et tegelikult käive oli olemas ja tehingupartneritega xxx OÜ-ga, xxx OÜ-ga, xxx OÜ-ga, xxx OÜ-ga, xxx OÜ-ga ja xxx OÜ-ga toimusid tehingud. Seda kinnitab ka Xxx OÜ juhatuse liige V. P ja nimetatud tehingupartnerid on seda käivet oma detsembrikuu 2017 käibedeklaratsioonidel deklareerinud ning tehingupartnerid on käivet kinnitanud maksumenetluses (
  65. märtsi 2019 maksuotsus xxx). Samas raamatupidaja A. HlebnikovaStepanova oma
  66. oktoobri 2019 antud ütlustes väidab, et müügiarved 43 311 euro ulatuses sisestati topelt ja need tuli välja võtta, mistõttu esitati uus Xxx OÜ perioodi detsember 2019 käibedeklaratsioon. Lisaks väitis raamatupidaja, et nende arvete väljavõtmiseks koostas ta käskkirja.
  67. jaanuari 2018 koostatud käskkirja sisuks oli see, et raamatupidamistarkvara programmi finantsmoodulis leiti ebatäpsusi, mistõttu on vaja detsembrikuu 2017 käibedeklaratsioonis teha muudatusi (müügiarved summas 43 311,86 euro ulatuses oli valesti sisestatud). Kohtuvälise menetleja toob välja, et nimetatud käskkirjas ei olnud märgitud seda, et tegemist oleks olnud topeltarvetega. Lisaks toob kohtuvälise menetleja ametnik välja vastuolu, et nimetatud käskkiri koostati
  68. jaanuaril 2018, kuid algne Xxx OÜ perioodi detsember 2017 käibedeklaratsioon esitati
  69. jaanuaril 2018, kus olid kõik need nn topeltarved deklareeritud. Tekib küsimus, kui käskkiri koostati
  70. jaanuaril 2018, kus leiti, et neid arved ei kuulu deklareerimisele Xxx OÜ perioodi detsember 2017 käibedeklaratsioonis, kuidas siiski 5 päeva hiljem ikkagi need arved deklareeriti
  71. jaanuaril 2018 esitatud Xxx OÜ perioodi detsember 2017 käibedeklaratsioonis. Selline eksimus viitab sellele, et nimetatud käskkiri võidi 8 4-20-351 koostada tagantjärgi. V. P ütlustes tunnistas, et tema allkirjastas kõnesoleva käskkirja ja talle ütles raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova, et programmiga juhtus mingi viga ja selleks on vaja maksudeklaratsiooni parandada. Tema ei saanud aru, et selle käskkirja koostamisega esitatakse maksudeklaratsioonides valeandmeid, tema usaldas raamatupidajat. Kohtuvälise menetleja ametnik on seisukohal, et nimetatud käskkirja koostamisega raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova justkui soovis vastutusest vabaneda, kuid tegelikult see käskkiri viitab sellele, et väärteo toimepanemisel tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult. Lisaks toob kohtuvälise menetleja ametnik välja, et arvestades seda, et V. Pi äriühingutel xxx OÜ-l, Xxx OÜ-l ja Xxx OÜ-l, millele raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova osutas raamatupidamise teenust, tuvastati maksumenetlustes erinevates maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist. Kuid raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova on ikkagi V. Pi uutes äriühingutes V. P OÜ-s ja xxx OÜ (raamatupidaja poolt esitatud arved kohtuvälisele menetlejale ja V. Pi poolt antud ütlused) raamatupidaja. See asjaolu viitab sellele, et V. P on raamatupidaja teenusega rahul ja jätkatakse ikkagi tegutsemist ühiselt ja kooskõlastatult, kuigi eelnevalt on raamatupidaja kõikides V P’iga seotud äriühingutes esitanud maksudeklaratsioonides valeandmeid ja kajastas maksudeklaratsioonides ka selliseid arveid, mida V P ei olnud raamatupidajale esitanud.
  72. V. P koos raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanovaga esitasid ühiselt ja kooskõlastatult ning tahtlikult valeandmeid
  73. veebruari
  74. a Xxx OÜ perioodi jaanuar 2018 käibedeklaratsioonis, kus deklareeriti alusetult 12 500,01 eurot sisendkäibemaksu, millise summa ulatuses vähendati maksukohustust. Sisendkäibemaksu (isikustamata soetus) tõendamiseks ei olnud Xxx OÜ juhatuse liikmel V. Pil ega raamatupidajal Aleksandra Hlebnikova-Stepanova’l ühtegi raamatupidamise dokumenti esitada. Xxx OÜ pearaamatus perioodi
  75. jaanuar 2017 kuni
  76. veebruar 2018 kohta sisendkäibemaksu kontol 1510 ei ole ka märgitud, et ettevõttel oleks olnud sisendkäibemaksu (isikustamata soetust) käibedeklaratsioonis märgitud summas vaid selles on õieti märgitud sisendkäibemaks 486,96 euro summas. See asjaolu viitab raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova tahtlikule tegevusele – kuidas ja kust võeti Xxx OÜ perioodi jaanuar 2018 käibedeklaratsiooni sisendkäibemaksuks 12 500,01 eurot suurem summa kui oli märgitud Xxx OÜ pearaamatus. Raamatupidaja A. Hlebnikova-Stepanova oma menetlusaluse isiku ütlustes väidab, et ta selle kohta andis selgitused maksumenetluses (Xxx OÜ arvamus ja vastuväited vastavalt MKS § 13 lg 1 kontrollaktile 29.01.2019 nr xxx), mida ta lubab kasutada ka väärteomenetluses. Nimetatud arvamusest/vastuväidetest tuleneb järgnev raamatupidaja selgitus - maksuameti kontode saldeerimisel kõik EL kontod ja kuluarvestusega seotud kontod, mis ei lähe INFisse – saldeeritakse süsteemis sees või summeeritakse üldkontol. Selle selgituse kohta märgib kohtuvälise menetleja ametnik, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine ei ole põhjendatav raamatupidamusliku saldeerimisega.
  77. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et tegemist oli vähemalt otsese tahtlusega toime pandud tegudega. Rikkumisega vähendati mitme korduva teoga erinevates äriühingutes maksukohustust pikal perioodil ja jätkuvalt kokku summas 65 691,79 eurot. Osutatud summa on märkimisväärselt suur. Kohtuväline menetleja arvestab ka seda, et isikutel puuduvad varasemad karistused maksualaste süütegude eest. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 9 4-20-351
  78. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik A. HlebnikovaStepanova, kes taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist.
  79. Kaebuses tuuakse välja, et A. Hlebnikova Stepanova on raamatupidamise alal töötanud üle 20 aasta. Ta on töötanud raamatupidajana, siseaudiitorina, pearaamatupidajana ja finantsjuhina. Ta on omandanud järgmised kõrgharidused: majandusarvestus (xxx), turismi ettevõtete juhtimine (xxx) ja siseaudit (Tase 1 ja 2, Institute of Professional Financial Managers). Ta esitab oma haridust tõendavad dokumendid.
  80. Kaebuses heidetakse ette, et asjaga tegelevatel Maksu- ja Tolliameti ametnikel puuduvad sügavad teadmised auditi ja raamatupidamise osas, sest neil on õigusteaduse või ettevõtluse ja ärijuhtimise alane haridus. Kaebaja hinnangul oleks tulnud kasutada sõltumatu spetsialisti abi.
  81. A. Hlebnikova-Stepanova ettevõtted teenindava ca 200 firmat ja ettevõttes töötab u 10 raamatupidajat, kes tegelevad dokumentide töötlemisega. A. Hlebnikova-Stepanova tööülesannete hulka kuuluvad läbirääkimised klientidega, lepingute sõlmimised, suhtlemine rahvusvaheliste klientidega, tööprotsessi juhtimine, Eesti ja rahvusvaheliste ettevõtete siseauditi teostamine, klientide esindamine Maksu- ja Tolliametis, pankades, Politsei- ja Piirivalveametis, Tööinspektisoonis, Haigekassas, Töötukassas. A. Hlebnikova-Stepanova ei saa füüsiliselt töödelda kõikide klientide poolt esitatud dokumente. Tööprotsess toimub selliselt, et vaba töötaja (raamatupidaja või assistent) tegeleb dokumentide töötlemisega ning sisestab andmed raamatupidamisprogrammi. Dokumendid pakitakse ja arhiveeritakse. Sisestatud andmete alusel koostatakse käibemaksudeklaratsioonid. Maksudega seotud info saadetakse kliendile niipea, kui deklaratsioon on esitatud.
  82. Et vähendad riske valede andmete kajastamiseks on klientide ja raamatupidamisettevõtte vahel koostatud leping. Mh on lepingus kirjas, et täitja osutab teenuseid lähtuvalt tellija poolt esitatud informatsioonist ja dokumentidest. Tellija on kohustatud esitama täitjale õigeaegselt vajalikud dokumendid ja informatsiooni. Dokumentide ja edastatud informatsiooni õigsuse eest vastutab tellija. Väärteomenetlust silmas pidades on peamiseks lepingu punkt 4.5, mille kohaselt täitja ei vastuta tema poolt teenuse osutamise käigus edastatud valede andmete või informatsiooni eest Maksu- ja Tolliametisse ning teistesse asutustesse, kui see on tingitud tellija poolt edastatud dokumentides või informatsioonis sisalduvate andmete ebaõigsusest või ebatäpsusest. Järelikult vastutab maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise eest tellija.
  83. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 183 ja § 306 lg-le 4 kuulub raamatupidamise korraldamine äriühingu juhatuse pädevusse. Raamatupidamise korraldamise kohustust ei saa tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-st 3 delegeerida ühelegi teisele äriühingu organile ega isikule. See tähendab, et juhatus ei saa delegeerida raamatupidamise korraldamise kohustust ja sellega kaasnevat vastutust raamatupidajale, vaid jääb raamatupidamise eest alati ise vastutavaks. Juhatuse vastutus raamatupidamise korraldamise eest on reguleeritud ettevõtte puhul AS §-s 187 ja §-s
  84. Juhatuse liige vastutab üldjuhul äriühingu ees juhul, kui ta on oma kohustuste rikkumisega (süü tuvastamine ei ole oluline) tekitanud äriühingule kahju. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja (juhatuse liige) maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (äriühinguga), kui ta tahtlikult või raskest hooletusest rikub kohustust tagada äriühingu tähtaegne ja täielik täitmine. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et juhatus on kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamine ja 10 4-20-351 finantsaruandlus oleks vastavuses riigis kehtestatud nõuetega. Ei piisa vaid sellest, et võetakse tööle raamatupidaja ja tema hooleks jäetakse kogu rahaasjade ja raamatupidamisega seonduv. Mh on juhatuse kohustuseks sisekontrolli korraldamine, sh järelevalve oma töötajate (ka raamatupidaja üle). Kohtuvälise menetleja otsusest tuleneb, et iga Eesti raamatupidaja peab vastutama ettevõtte omaniku vigade eest ja ei ole kaitstud Eesti seadustega.
  85. Kaebuses viidatakse lisas esitatud päringule Maksu- ja Tolliametile ning maksuaudiitorile ja osutatakse raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse § 5 lg-le
  87. Menetlejad ei ole teinud ärisidede analüüsi. Näiteks müüs Xxx endine omanik ettevõtte maha inimesele, kes otseselt töötab firmaga OÜ xxx ja OÜ xxx omanik ja juhatuse liige on V. Pi äripartner, mida võib näha xx-des (kaebuse lisa 8). Võivad esineda ka teised ärisidemed. Seega on A. Hlebnikova-Stepanova hinnangul talle esitatud süüdistused tõendamata. Ebakorrektselt kajastati olukorda xxx OÜ-ga. Arvestamata on jäänud
  88. jaanuari
  89. a vastulauses toodud seisukohad. Menetlus Harju Maakohtus
  90. Harju Maakohtu
  91. veebruari
  92. a määrusega määrati kaebus kohtulikule arutamisele. Kaebust arutati
  93. märtsi ja
  94. mai
  95. a kohtuistungil.
  96. märtsi
  97. a istungil avaldas kohus kohtuvälises menetluses kogutud tõendid (väärteotoimikus olevad kirjalikud tõendid, avaldamata jäi I kd tl 228–445, sest kohtuväline menetleja selgitas, et neid dokumente otsuse tegemisel ei kasutatud). Samuti võttis kohus vastu menetlusaluse isiku poolt esitatud kirjalikud tõendid.
  98. mai
  99. a kohtuistungil andis tunnistajana ütluseid V. P. Samuti andis ütluseid A. Hlebnikova-Stepanova.
  100. Kohtumenetluses jäi A. Hlebnikova-Stepanova oma kaebuse juurde ja palus tühistada Maksu- ja Tolliameti otsus. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  101. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  102. Kohtu hinnangul on väärteotoimikus olevad (kohtuvälises menetluses kogutud) kirjalikud tõendid asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. V. Pi kohtuvälises menetluses antud ütluseid kohus tõendina ei arvesta, sest tunnistaja andis ütluseid ka kohtuistungil (VTMS § 99 lg 8 alusel võiks tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluseid avaldada siis, kui tunnistaja oleks jätnud kohtuistungile mõjuval põhjusel ilmumata). Samuti andis kohtuistungil ütluseid A. Hlebnikova-Stepanova.
  103. Riigikohtu praktika kohaselt on maksusüütegude uurimisel tõenditena kasutatavad ka maksumenetluses kogutud tõendid, samuti maksuotsus või halduskohtu otsus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  104. oktoobri
  105. a otsus väärteoasjas nr 4-18-51, p 7). Seega on lubatavateks tõenditeks ka väärteotoimikus olevad maksuotsused. Kohtuväline menetleja 11 4-20-351 selgitas istungil, et kõik väärteotoimikus olevad maksuotsused on jõustunud (
  106. mai
  107. a istungi protokoll, lk 21).
  108. Kohtu hinnangul on lubatavad ka A. Hlebnikova-Stepanova poolt kohtule kohtuistungil esitatud dokumentaalsed tõendid (nt e-kirjad).
  109. Kohtus tunnistajana üle kuulatud V. Pi ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed. Teda on karistatud selle eest, et ta on A. Hlebnikova-Stepanovaga pannud väärteod toime ühiselt ja kooskõlastatult. Olukorras, kus temaga seotud äriühingute maksudeklaratsioonides kajastab raamatupidaja valeandmeid, vähendades sellega äriühingute maksukohustust, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et seda tehti äriühingu juhatuse liikme teadmata. Seda kinnitavad A. Hlebnikova-Stepanova ütlused, mille kohaselt käis V. P tema juures mitu korda kuus konsultatsioonil (
  110. mai
  111. a kohtuistungi protokolli lk 13). Samuti kinnitavad seda ka A. Hlebnikova-Stepanova poolt esitatud kirjavahetused V. Piga, millest nähtuvalt hoiti V. Pi deklaratsioonide esitamisel, samuti hiljem Maksu- ja Tolliametiga suhtlemisel toimuvaga kursis (nt KT, tl 37, 52, 91, 93, 95, 100, 102, 118, 129). Lisaks on V. Pi vastused kohati sedavõrd umbmäärased ja arusaamatud, et annavad veelgi põhjust tema ütluste usaldusväärsuses kahelda. Näiteks ei osanud V. P selgitada kohtuistungil selgelt, mille eest ja mille alusel kõnesolevaid xxx OÜ arveid esitati (
  112. mai
  113. a kohtuistungi protokoll lk 4). Sestap järeldab kohus, et V. Pi kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed.
  114. A. Hlebnikova-Stepanova ütlustes esitatud väiteid ja argumente ning nende usaldusväärsust käsitleb kohus järgnevalt tõendeid kogumis hinnates.
  115. Kohus käsitleb esmalt väärteoprotokollis etteheidetud tegusid eraldiseisvalt. Seejärel vastab kohus kaebuse argumentidele, selgitades ühtlasi, miks on kohtu hinnangul alust maksuhaldurile valeandmete esitamist ette heita just A. Hlebnikova-Stepanovale. Kolmandaks annab kohus A. Hlebnikova-Stepanova tegudele õigusliku hinnangu ja kontrollib talle määratud karistuse põhjendatust. Esimene tegu (Xxx OÜ detsembri
  116. a ja veebruari
  117. a käibedeklaratsioonid)
  118. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtub, et Xxx OÜ (uue nimega Xxx Xxx OÜ) juhatuse liige oli alates
  119. novembrist 2013 kuni
  120. maini 2018 V. P (VT I kd, tl 33-34). Xxx Osaühingu juhatuse liikmed on alates
  121. juunist 2016 A. Hlebnikova-Stepanova ja R S (VT I kd, tl 39). Xxx Xxx OÜ üks juhatuse liikmetest alates
  122. märtsist 2011 on A. Hlebnikova-Stepanova (VT I kd, tl 44).
  123. E-maksuameti väljatrükist nähtub, et e-maksuametis olid toimingute tegemiseks Xxx OÜ nimelt volitatud isikud alates
  124. augustist 2014 V. P ja alates
  125. detsembrist 2015 A. Hlebnikova-Stepanova (VT, tl 51). Samuti on tõendatud ja ei ole vaidlust, et Xxx OÜ (uue nimega Xxx Xxx OÜ) oli käibemaksukohustuslane (VT, tl 53).
  126. E-maksuameti väljatrükkidest nähtub, et Xxx OÜ detsembri
  127. a ja veebruari
  128. a käibedeklaratsioonid esitas A. Hlebnikova-Stepanova (VT, tl 62-63). See nähtub ka nimetatud käibedeklaratsioonidelt (VT, tl 64, 77). Seejuures on A. Hlebnikova-Stepanova esitanud nii 12 4-20-351 osutatud deklaratsioonid esialgselt, kui ka hiljem parandatud deklaratsioonid (VT, tl 65, 67, 77, 80).
  130. detsembril 2016 sõlmisid Xxx OÜ, Xxx OÜ ja Xxx OÜ (juhatuse liige A. HlebnikovaStepanova) lepingu, mille kohaselt Xxx OÜ peab Xxx OÜ ja Xxx OÜ raamatupidamise arvestust, sh koostab ja esitab kõiki maksudeklaratsioone (VT, tl 866 jj). See riimub teiste tõenditega, et deklaratsioone esitas A. Hlebnikova-Stepanova.
  131. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Xxx OÜ detsembri
  132. a ja veebruari
  133. a käibedeklaratsioonides esitati tahtlikult valeandmeid, millega vähendati selle äriühingu maksukohustust 1531,42 euro võrra. Osutatud maksudeklaratsioonides kajastati sisendkäibemaksu arvestuses Xxx Xxx AS arveid, Xxx Xxx AS arveid ja Xxx OÜ arveid (vt
  134. juuni
  135. a maksuotsus, VT tl 993). Samas on väärteomenetluses tuvastatav, et osutatud arved ja tšekid olid väljastatud teiste äriühingute nimele. Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ originaalarvete kohaselt on need väljastatud hoopis Xxx OÜ-le, I Sle ja A Sle (Xxx OÜ arved VT, tl 11-15, Xxx Xxx OÜ arved VT tl 20, tl 22-23). See asjaolu selgus maksumenetluses siis, kui maksuhaldur vastavatele ettevõtetele originaalarvete kohta päringu tegi ja ettevõtetelt vastuse ning originaalarved sai (VT, tl 9, 24, 26-29, tl 174, tl 175-178, tl 184-200). Viidatud arveid on vaadeldud ka
  136. oktoobri
  137. a vaatlusprotokollis (VT, tl 948).
  138. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et maksumenetluses esitas A. Hlebnikova-Stepanova maksuhaldurile eelviidatud arved, millel olid maksja andmed kustutatud (vt saatekiri VT, tl 1021; vt
  139. juuni
  140. a maksuotsus, VT tl 993; arved VT tl 6, 6p, 7, 8, 16, 17, 18). See viitab üheselt sellele, et tegemist ei olnud eksimusega maksudeklaratsioonide täitmisel, vaid tahtliku valeandmete esitamisega maksuhaldurile.
  141. A. Hlebnikova-Stepanova andis kohtuistungil ütluseid, et tema ei olnud nendest arvetest teadlik ja arved andis tema raamatupidamisfirmale V. P. Kohtu hinnangul ei ole need ütlused usaldusväärsed. Nimelt on tuvastatud, et Xxx OÜ-le ja Xxx Xxx OÜ-le, kellele (või kelle juhatuse liikmetele) eelosutatud arved on tegelikult väljastatud, osutavad raamatupidamisteenust Xxx Xxx OÜ, milles A. Hlebnikova-Stepanova on juhatuse liikmeks. Seda ei eita ka A. Hlebnikova-Stepanova enda ütlustes (
  142. mai
  143. a kohtuistungi protokoll lk 15; vt ka VT tl 157, et Xxx Xxx OÜ on kajastatud Xxx Xxx OÜ käibedeklaratsioonil). Seega oli just raamatupidamisfirmal läbi teenuse osutamise ligipääs nendele arvetele, millel maksja/tellija andmeid kustutati.
  144. A. Hlebnikova-Stepanova heidab kaebuses ette, et teostatud ei ole ärisidede analüüsi. Ka ütlustes ta viitas, et Xxx OÜ võis partnerite kaudu olla seotud V. Piga (
  145. mai
  146. a kohtuistungi protokoll, tl 15, kaebaja esitatud tõendid KT tl 55-56). Sellega püüab A. Hlebnikova-Stepanova kohtu arvates näidata, et ka V. Pil oli võimalik kõnesolevaid arveid enda valdusesse saada, et sealt maksja/tellija andmeid kustutada. Kohtu hinnangul on selline asjade käik aga väärteoasjas kogutud tõenditega veenvalt ümber lükatud. Nimelt on maksja/tellija andmeid kustutatud suurelt hulgalt arvetelt, mis on väljastatud erinevatele ettevõtetele ja neid ühendavaks teguriks on raamatupidamisfirma, milles töötab A. HlebnikovaStepanova. 13 4-20-351
  147. Xxx OÜ
  148. a detsembri käibedeklaratsioon esitati esialgselt
  149. jaanuaril 2017, parandusdeklaratsioon esitati
  150. mail
  151. Mõlemas deklaratsioonis kajastati alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu võltsitud xxx Xxx AS arvete alusel. Veebruari
  152. a käibedeklaratsioon esitati esialgselt
  153. märtsil 2017, parandusdeklaratsioon esitati
  154. oktoobril
  155. Mõlemas käibedeklaratsioonis kajastati alusetult sisendkäibemaksu võltsitud Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ arvete alusel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja käsitusega, et tegemist on karistusõiguslikult ühe teoga. Jätkuva süüteo all tuleb mõista olukorda, kus mitu ajaliselt lähedast, sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegu, mis on ka eraldiseisvalt koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, loetakse üheks teoks, kuna osateod on kantud ühtsest tahtlusest. Kõnesolev tegu on jätkuv, sest kõigis eeltoodud deklaratsioonides kajastati sisendkäibemaksu sarnaselt näilike või võltsitud arvete alusel, millel saaja/maksja andmeid kustutati. Seejuures esitati
  156. a detsembri parandusdeklaratsioon
  157. mail 2017, kuid veebruari
  158. a käibedeklaratsioon esialgselt juba enne seda, s.o
  159. märtsil
  160. Seega oli mõlemas käibedeklaratsioonis ja nende parandusdeklaratsioonides valeandmete esitamine võltsitud arvete alusel ajaliselt seotud ja hõlmatud ühtsest tahtlusest.
  161. Jätkuva süüteo puhul arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest (KarS § 81 lg 4).
  162. a veebruari parandusdeklaratsioon esitati
  163. oktoobril
  164. MKS § 162 lg 1 kohaselt on sama seaduse §-s 1531 sätestatud väärteo aegumistähtaeg kolm aastat. Seega ei ole A. Hlebnikova-Stepanovale ette heidetud väärtegu aegunud.
  165. Sisendkäibemaksu on võimalik maha arvata vaid nõuetekohase arve alusel (

§ 31lg 1, § 37).

Seejuures peavad kaubad ja teenused olema soetatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks (

§ 29lg 1).

Kuna eelviidatud arved ei olnud väljastatud Xxx OÜ-le, ei olnud ka alust nende alusel kajastada sisendkäibemaksu mahaarvamist detsembri

  1. a ja veebruari
  2. a käibedeklaratsioonides.
  3. Et
  4. a käibedeklaratsioonis on alusetult xxx Xxx OÜ arvete alusel deklareeritud sisendkäibemaksu summana 528,56 eurot, nähtub viidatud arvetelt ja nt Maksu- ja Tolliameti
  5. mai
  6. a Xxx OÜ kontrollakti lisas olevast tabelist (VT, tl 984-987). Samuti nähtub arvetelt ja osutatud tabelist, et Xxx Xxx OÜ ja Xxx OÜ arvete alusel deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu summas 1 002,86 eurot (VT, tl 985-986). Osutatud kontrollakt on
  7. juuni
  8. a maksuotsuse lahutamatu osa (VT, tl 992). Teine tegu (Xxx OÜ septembri ja oktoobri
  9. a käibedeklaratsioonid)
  10. Xxx OÜ septembri ja oktoobri
  11. a käibedeklaratsioonid A. Hlebnikova-Stepanova, mis nähtub osutatud deklaratsioonidelt (VT, tl 127, 131). esitas
  12. Xxx OÜ septembri
  13. a käibedeklaratsioonil kajastati V. Piga seotud teise äriühingu xxx OÜ müügiarvet nr 171010 (summas 90 000 eurot), millega vähendati sellel kuul Xxx OÜ maksukohustust 15 000 eurot (VT, tl 129). 14 4-20-351
  14. Xxx OÜ oktoobri
  15. a käibedeklaratsioonis kajastati samuti äriühingu xxx OÜ müügiarvet nr 0016 (summas 108 000 eurot), millega vähendati maksukohustust summas 18 000 eurot (VT, tl 131-133).
  16. Kohtu hinnangul on väärteomenetluses tõendatud, et tegemist oli näilike arvetega, mistõttu oli nende kajastamine käibedeklaratsioonidel alusetu. Osutatud arvetelt nähtub, et arve väljastaja on xxx OÜ, maksja Xxx OÜ. Teenuse kirjelduseks on
  17. oktoobri
  18. a arvel nr 1010 märgitud „all töö võtt“ ja seejärel „xx OÜ (09.2017), xxx OÜ (09.17 objekt xx), xxx OÜ (09.2017), xxx OÜ (09.2017), xxx OÜ (september 2017).
  19. oktoobri
  20. a arvel nr 0016 on teenuse kirjeldusena märgitud sarnane kirje (arved VT, tl 470 ja 471).
  21. Kohtu hinnangul ei ole osutatud arvetelt arusaadav osutatava teenuse sisu (

§ 37lg 7 p-s 5 sätestatud nõue).

See on oluline, sest sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peavad kaubad ja teenused olema soetatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks (

§ 29lg 1).

Nimetatu on oluline, sest V. Pi kohtuistungil antud selgitused osutatud arvete kohta jäid umbmääraseks ja selgusetuks. Ta selgitas, et tegemist oli tasaarveldusega, kuid täpsemalt tegeles arve koostamisega raamatupidamine (

  1. mai
  2. a kohtuistungi protokoll tl 4-5). V. Pi selgitused tasaarvelduse kohta on sedavõrd ebaselged, et viitavad kohtu hinnangul sellele, et tegemist oli näilike arvetega. Mh viitab sellele ka asjaolu, et V. Pi ütluste kohaselt oli Xxx OÜ peatöövõtja, kuid töid teostas xxx (
  3. mai
  4. a kohtuistungi protokoll tl 5). Samas on väärteomenetluses kogutud tõenditega tuvastatud, et xxx OÜ-l ei olnud ühtegi töötajat ja ka maksmist poolte vahel ei toimunud (
  5. aprilli
  6. a maksuotsus, VT tl 458). xxx OÜ konto väljavõtte kohaselt ei toimunud sel perioodil ühtegi tehingut (VT, tl 471,
  7. aprilli
  8. a maksuotsus, tl 458).
  9. Ka xxx OÜ septembri ja oktoobri
  10. a käibedeklaratsioonide xx osas (müügitehingud) on kajastatud vaid nimetatud kahte arvet Xxx OÜ-le. Samas on kajastatud isikustamata soetust sarnases summas (septembri
  11. a perioodi kohta 14 908,63 eurot ja oktoobri
  12. a perioodi kohta 17 898,63 eurot) kui oli Xxx OÜ müügitehingute puhul tekkinud 20% määraga maksutatav käive (VT, tl 108-119). Sellega saavutati olukord, millega ei tekkinud xxx OÜ-l maksukohustust seoses eelviidatud arvetega Xxx OÜ-le. Ka viidatud xxx OÜ deklaratsioone esitas A. Hlebnikova-Stepanova.
  13. Kui maksuhaldur kontrollis xxx OÜ septembri ja oktoobri
  14. a käibedeklaratsioonide õigsust, esitati raamatupidamisettevõttest, milles A. Hlebnikova-Stepanova töötab,
  15. märtsil 2018 xxx OÜ isikustamata soetuse (sisendkäibemaksu) tõendamiseks võltsitud arveid erinevatelt äriühingutelt (Xxx OÜ-lt, Xxx Xxx OÜ-lt, Xxx OÜ-lt, OÜ-lt xxx, Xxx OÜ-lt, Xxx OÜ-lt, Xxx Xxx OÜ-lt, Xxx AS-lt, xxx OÜ-lt, xx OÜ-lt, xxx OÜ-lt, xxx Oü-lt, xx AS-lt, xxx OÜ-lt, xxx OÜ-lt ja xx OÜ-lt). Nimelt puudusid nendelt arvetelt või olid kustutatud maksja/tellija/ostja andmed (vt saatekirjad VT, tl 473 ja 484, arved VT tl 474 jj, vt ka
  16. oktoobri
  17. a vaatlusprotokoll, VT tl 951-952). Osutatud arvete väljanõudmisel nende väljastajatelt selgus, et originaalarvetel on maksjaks/tellijaks märgitud xxx OÜ või xxx OÜ (päringud äriühingutele, vastuskirjad ja originaalarved VT, tl 604 jj; maksuotsus, tl 458). Mõned näited väärteoasja materjalides olevatest arvetest, millest maksuhaldurile esitatud arvetelt on maksja andmed kustutatud, on näiteks järgmised: xxx OÜ originaalarve nr 109325 - VT tl 608, kustutatud maksja andmetega arve VT tl 577; originaalarve nr 109489 (VT tl 609) 15 4-20-351 ja kustutatud maksja andmetega arve VT tl 575; xxx OÜ originaalarve nr A170968 VT tl 627 ja kustutatud maksja andmetega arve VT tl 480; xxx originaalarve nr 14168920 VT tl 632 ja kustutatud maksja andmetega arve VT tl
  19. A. Hlebnikova-Stepanova selgitas kohtus, et
  20. märtsil 2018 esitati ekslikult sekretäri poolt maksuhaldurile valed arved (
  21. mai
  22. a kohtuistungi protokoll tl 16). Kohtu hinnangul ei saa siinjuures jätta tähelepanuta, et edastatud arvetelt olid ostja/maksja andmed kustutatud. Kui tegemist oleks olnud vaid raamatupidamisettevõttes ekslikult edastatud arvetega, ei oleks arvetelt ostja/maksja andmeid kustutatud.
  23. Kõnekas on kohtu hinnangul tõik, et xxx OÜ-le ja xx OÜ-le, kellele suur osa eelviidatud arvetest tegelikult olid väljastatud, osutab raamatupidamise teenust Xxx Xxx OÜ, milles A. Hlebnikova-Stepanova on juhatuse liikmeks ja töötab raamatupidajana (vt Xxx Xxx OÜ käibedeklaratsiooni, VT tl 153, 156, 159). Et A. Hlebnikova-Stepanova äriühing osutas neile raamatupidamisteenuseid, selgub ka tema ütlustest (
  24. mai
  25. a kohtuistungi protokoll tl 15-16).
  26. Samuti ei anna kohtu hinnangul alust eelviidatud xxx kahe arve kajastamiseks käibedeklaratsioonides Xxx OÜ, Xxx OÜ ja xxx OÜ vaheline kolmepoolne leping. Kohtule kohtuistungil esitatud lepingu kohaselt sõlmisid
  27. jaanuaril 2017 Xxx OÜ, Xxx OÜ ja xxx OÜ kolmnurga tehingute lepingu. Lepingu kohaselt on osutatud osaühingud sidusettevõtted. Sidusettevõtetel on õigus omavahel üle anda ja üle võtta kohustusi. Jääb arusaamatuks, kuidas on see seotud alltöövõtuga, mille eest kõnesolevad kaks xxx OÜ arvet on väidetavalt väljastatud. Seda ei suutnud kohtus arusaadavalt selgitada V. P ega A. Hlebnikova-Stepanova. Kohtu hinnangul ei anna viidatud leping alust eeltoodud argumente silmas pidades kajastada näilike xxx OÜ arveid käibedeklaratsioonides.
  28. Kohtu hinnangul ei ole xxx OÜ arvete kajastamine Xxx OÜ käibedeklaratsioonides põhjendatav ka A. Hlebnikova-Stepanova poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi
  29. augusti
  30. a otsusega asjas nr 3-3-1-47-10 (kaebaja seisukoht KT, tl 148). Viidatud otsuses selgitas Riigikohus, et nõuete omandamine (faktooring) kujutab endast ettevõtluse käigus teenuse osutamist, kui faktoor võtab oma kliendilt üle nõuete sissenõudmise ja laekumise riisiko. Tegemist on võlgade sissenõudmise teenusega, mille käibemaksuga maksustatav väärtus on omandatud nõude nimiväärtuse ja selle nõude eest kliendile tasutud summa vahe (otsuse p 9). Praeguses asjas ei vasta aga kõnesolevad xxx OÜ arved

§-s 37 sätestatud nõuetele. Isegi kui tegemist oleks olnud nõuete faktooringuga, siis jääb selle teenuse sisu nende arvete pinnalt selgusetuks. Samuti eeldaks see seda, et xxx OÜ-l oleks nõuded, mille sissenõudmise teenust Xxx OÜ-lt soetada (vt kaebaja seisukohti KT, tl 148), kuid on tuvastatud, et xxx OÜ-l puudusid töötajad, kes saanuks neid töid teha ja samuti puudusid xxx OÜ pangakontol tehingud (vt

  1. aprilli
  2. a xxx OÜ maksuotsus, VT tl 457-458, samuti vt otsuse p 53). Seega, võttes arvesse ka kaebaja selgitusi, on kohtu hinnangul siiski tegemist näilike arvetega, mille kajastamine käibedeklaratsioonides oli alusetu. Kolmas tegu (Xxx OÜ detsembri
  3. a ja jaanuari
  4. a käibedeklaratsioonid) 16 4-20-351
  5. On tõendatud, et Xxx OÜ oli käibemaksukohustuslane (VT, tl 54). Xxx OÜ detsembri
  6. a ja jaanuari
  7. a käibedeklaratsioonid (sh detsembri
  8. a uue käibedeklaratsiooni
  9. mail 2018) esitas A. Hlebnikova-Stepanova, mida tõendavad osutatud deklaratsioonide väljatrükid (VT tl 136-141, 145).
  10. Kohtu hinnangul on tõendatud, et
  11. jaanuaril 2018 esitatud Xxx OÜ
  12. a detsembri käibedeklaratsioonis esitati tahtlikult valeandmeid, deklareerides alusetult 9 998 eurot sisendkäibemaksu. Selle tõendamiseks ei esitatud maksuhaldurile ühtegi dokumenti.
  13. mail 2018 esitas A. Hlebnikova-Stepanova uue käibedeklaratsiooni, millega võeti 9998 euro ulatuses alusetut sisendkäibemaksu välja, kuid ilma õigusliku aluseta vähendati 20% määraga maksustatavat käivet, millega vähendati Xxx OÜ
  14. a detsembri maksukohustust summas 8 662,36 eurot. Kogutud tõenditega on tuvastatav, et käive oli tegelikult olemas ja tehingud toimusid xxx OÜ-ga, xxx OÜ-ga, xxx OÜ-ga, xxx OÜ-ga, xx OÜ-ga ja Xxx OÜ-ga. Seda kinnitavad nende äriühingute käibedeklaratsioonid, s.o nad on seda käibena deklareerinud (VT, tl 162 jj, vt ka
  15. jaanuari
  16. a kontrollakt VT tl 711-712, mis on
  17. märtsi
  18. a maksuotsuse lahutamatu osa, VT tl 727).
  19. Millisel alusel vähendati eelviidatud käivet, jääb selgusetuks. A. Hlebnikova-Stepanova viitab
  20. jaanuari
  21. a käskkirjale (VT tl 774), millel on Xxx OÜ juhatuse liikme V. Pi allkiri. Selle kohaselt leiti raamatupidamisdokumentide kontrollimisel Xxx OÜ perioodil 2017 „raamatupidamistarkvara programmis finantsmoodulis ebatäpsusi, sest müügiarved oli valesti väljastatud summas 43311,86 eurot, mida sisaldab käibemaks summas 8662,96 eurot“. Käskkirja kohaselt kästakse muuta programmi finantsmoodulit ja teha muudatusi KMD detsembrikuu deklaratsioonis. V. P selgitas kohtuistungil, et tegemist oli rikkega raamatupidamisprogrammis (
  22. mai
  23. a kohtuistungi protokoll lk 6). A. HlebnikovaStepanova selgitas, et tegemist oli ebatäpsustega programmis (
  24. mai
  25. a kohtuistungi protokoll, lk 18). Ta selgitas, et tühistati arve, kuid ei mäletanud, millise arvega oli tegemist (
  26. mai
  27. a kohtuistungi protokoll, tl 18).
  28. Kohtu hinnangul ei anna eeltoodud põhjendused alust vähendada käibedeklaratsioonides käivet olukorras, kus käive on tegelikult tekkinud. Et tegemist oli valeandmete esitamisega, viitab ka asjaolu, et kuigi detsembri
  29. a käibedeklaratsiooni põhivormi paranduse tulemusena vähendati 20% määraga maksustatavat käivet, jäeti käibedeklaratsiooni põhivormi lisal INF osal kõik esialgselt esitatud andmed samaks (VT, tl 139, 140, 712).
  30. A. Hlebnikova-Stepanova väitele, et parandus on seotud sellega, et arve oli esitatud, aga kaupa üle ei antud või teenust ei osutatud, on vastatud juba
  31. jaanuari
  32. a Xxx OÜ kontrollaktis (VT tl 713-714), mis on
  33. märtsi
  34. a maksuotsuse lahutamatuks lisaks (VT, tl 726 jj). Selles selgitati, et juhul, kui soovitakse varasemat arvet krediteerida, siis peab olema ka alusdokument ehk kreeditarve selles perioodis. Teenust, mida soetati, ei saa lihtsalt annulleerida põhjusel, et selle eest ei tasutud. Kuigi vahepeal esitati maksuhaldurile ka väiteid arve annulleerimise kohta, siis arvet, mida väidetavalt annulleeriti, maksuhaldurile siiski ei esitatud (vt VT tl 714). 17 4-20-351
  35. Samuti on ebaõigeid andmeid esitatud jaanuari
  36. a käibedeklaratsioonis, s.o alusetult on deklareeritud sisendkäibemaksu 12 500,01 eurot. Maksuhaldurile selle kohta dokumente ei esitatud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on nõuetele vastava arve olemasolu ja tehingu tegelik toimumine (

§ 31lg 1).

Selle kohta on A. Hlebnikova-Stepanova esitanud järgmise selgituse, mida kordas ka kohtuistungil: maksuameti kontode saldeerimisel kõik EL kontod ja kuluarvestusega seotud kontod, mis ei lähe INFisse – saldeeritakse süsteemis sees või summeeritakse üldkontol. Kohus peab siinkohal nõustuma kohtuvälise menetlejaga, et maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine ei ole põhjendatav raamatupidamusliku saldeerimisega. See ei anna õigust deklareerida vastavate arvete ja tehingute puudumisel sisendkäibemaksu. Vastused kaebuse esitaja argumentidele

  1. Kohtu hinnangul ei välista raamatupidaja karistusõiguslikku vastutust A. HlebnikovaStepanova viide
  2. detsembri
  3. a lepingule ja seadusesätetele, mille kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus (ÄS § 183). Maksuhaldurile valeandmete esitamise täideviija võib olla nii asjasse puutuva maksuõigussuhte pool (maksukohustuslane), tema pädev esindaja kui ka kõrvaline isik. Füüsiline isik võib täideviijana vastutada juriidilise isiku maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise eest ka siis, kui ta ei ole deklarandi juhatuse liige (vt kaude nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 15). Teisisõnu võib MKS §-s 1531 sätestatud väärteo toimepanemise eest vastutada ka raamatupidaja, kes tahtlikult esitab maksuhaldurile valeandmeid või jätab tahtlikult andmed esitamata.
  6. Kaebuse väited, et maksumenetlust läbi viinud ja vaidlustatud otsuse koostanud ametnikel on õigusharidus, ei tingi vaidlustatud otsuse tühistamist. Kohtu hinnangul on Maksu- ja Tolliameti
  7. jaanuari
  8. a otsus põhjendatud.
  9. Seejuures ei nõustu kohus A. Hlebnikova-Stepanova väitega, et raamatupidajad ei pidanudki märkama asjaolu, et arvetel olid maksja/tellija andmed kustutatud.

§ 37

lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 69.

§ 37

lg 3 kohaselt ei pea sama paragrahvi nõuetele vastavat arvet väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ja ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral. Arvet ei pea väljastama ka sama seaduse § 16 18 4-20-351 lõikes 1, 2 või 21 sätestatud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga.

  1. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige A. Hlebnikova-Stepanova väide, et mikroettevõtete puhul ei pea esitatavad arved vastama eelviidatud nõuetele. A. Hlebnikova-Stepanova viitas kohtuistungil
  2. jaanuaril 2016 jõustunud raamatupidamise seaduse muudatustele, mille kohaselt jagati äriühingud mikroettevõtjateks, väikeettevõtjateks, keskmise suurusega ettevõtjateks ja suurettevõtjateks (raamatupidamise seaduse § 3 p-d 14-17). Samuti loodi väikeettevõtjatele ja mikroettevõtjatele ette raamatupidamise aastaaruande koostamisele lihtsustatud nõuded (seletuskiri raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 65 SE eelnõu juurde). See ei ole aga otseselt seostatav

§-s 37 sätestatud nõuetega arvetele. Sestap ei ole põhjendatud ka A. Hlebnikova-Stepanova väide, et raamatupidajad ei pidanudki tähele panema, et neile esitatatakse (juriidilisest isikust klientide poolt) arveid, millel puuduvad (on kustutatud) maksja/ostja andmed. Väärteoasjas tuvastatud asjaolud ei toeta seega seda, et ükski raamatupidaja ei pööranud tähelepanu, et neile esitatavad arved ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mis viitab omakorda sellele, et nende alusel tehti kandeid maksudeklaratsioonidesse teadlikult.

  1. Kohtu hinnangul ei välista A. Hlebnikova-Stepanova vastutust MKS § 1531 alusel väide, et ta on andnud enda e-maksuameti paroole kasutamiseks teistele raamatupidajatele. Tegude toimepanemise ajal reguleeris deklaratsioonide elektroonilist esitamist kehtinud MKS § 451 alusel vastuvõetud rahandusministri
  2. detsembri
  3. a määrus nr 149 „Maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded maksumenetluses ja riigi-, valla- ning linnaasutuste poolt elektroonilisel teel esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“. Määruse § 2 lg-st 1 nähtuvalt tuli sõlmida Maksu- ja Tolliametiga e-teenuse kasutamise lepingu, millega võis kaasnevalt sõlmida ka autentimise lepingu (määruse § 3 lg 1). Autentimislepingu sõlmijale väljastati kasutajatunnus, parool ja PIN-koodid. Neid andmeid oli e-teenuse kasutaja kohustatud hoidma selliselt, et need ei satuks kolmandate isikute valdusesse (määruse § 5 lg 1 p 9). Määruse § 5 lg 3 kohaselt kinnitab e-teenuse kasutaja, et portaali kaudu esitatud dokumendid on samasuguse juriidilise jõuga kui tema poolt omakäeliselt kinnitatud dokumendid. Kõik esitatavad dokumendid peab e-teenuse kasutaja kinnitama. E-teenuse kasutaja peab veenduma dokumendis kajastatavate andmete õigsuses ja kinnitama seda.
  4. Eeltoodust tulenevalt ei lükka kohtu hinnangul A. Hlebnikova-Stepanovale tehtud etteheidet ümber väide, et tema paroolidega võisid maksudeklaratsioone esitada ka teised raamatupidamisfirma töötajad. Esmalt ei olnud selline toimimisviis eelviidatud regulatsiooni silmas pidades lubatud. Teiseks pidanuks A. Hlebnikova-Stepanova ka sellisel juhul igal juhul kontrollima esitatavate andmete õigsust, mistõttu ei ole tema vastupidised väited kohtu hinnangul usaldusväärsed.
  5. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et maksuhaldurile esitatud kustutatud andmetega arved pidid olema pärit raamatupidamisettevõttest, sest arved olid tegelikult väljastatud äriühingutele, kes olid A. Hlebnikova-Stepanovaga seotud raamatupidamisettevõtete kliendid. Kohtu hinnangul viitab sellele üheselt n-ö võltsitud arvete maht ja asjaolu, et neid esitati mitmes käesoleva väärteomenetluse esemeks olevas episoodis. A. Hlebnikova-Stepanova ütluste 19 4-20-351 kohaselt kohtus ta V. Piga kaks korda kuus nõustamisel, mil V. P võis tuua ka dokumente (
  6. mai
  7. a kohtuistungi protokoll, lk 13). See viitab kohtu hinnangul tõsiasjale, et V. Piga seotud äriühingute käibedeklaratsioonidele valeandmete esitamine ei saanud toimuda A. Hlebnikova-Stepanova teadmata, eriti arvestades asjaolu, et nende deklaratsioonide esitaja oli tema. Kohtuistungil esitati A. Hlebnikova-Stepanovale küsimus, kas tema raamatupidamisettevõttes viidi läbi ettevõttesisest järelevalvemenetlust, pärast seda, kui maksumenetluses selgus, et raamatupidamisettevõttest on maksuhaldurile saadetud hulgaliselt kustutatud andmetega arveid (
  8. mai
  9. a kohtuistungi protokoll, lk 22). Menetlusalune isik vastas, et mõnikord toimub neil raamatupidajate kontroll, kuid kuna ta võtab tööle kõrgharidusega raamatupidajaid, siis miks ta peab mõtlema, et nad teevad midagi valesti (
  10. mai
  11. a kohtuistungi protokoll, lk 22). Kohtu hinnangul osutab see vastus pigem tõsiasjale, et A. Hlebnikova-Stepanova pidi olema kustutatud andmetega arvete esitamisest teadlik, sest vastasel juhul oleks maksuhaldurile suurel hulgal kustutatud andmetega arvete esitamine raamatupidamisettevõttest pidanud tekitama ettevõtte juhtides tõsiseid küsimusi. Asjaolu aga, et menetlusaluse isiku hinnangul vastutab selle eest ainult osaühingute juhatuse liige V. P ja mõne raamatupidamisfirma töötaja pahatahtlikkust ei ole ettevõttes isegi kaalutud, viitab kohtu hinnangul siiski menetlusaluse isiku teadlikule tegevusele.
  12. Vastuseks A. Hlebnikova-Stepanova väitele, et tema poolt
  13. märtsi
  14. a kohtuistungil esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et xxx OÜ ja xxx OÜ tegevus on toimunud ja tehingud teostatud, märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul ei väära need A. Hlebnikova-Stepanovale esitatud etteheidet. Näiteks esitas kaebaja kirjaliku tõendina kirja, milles aadressilt xxx kirjutatakse
  15. novembril 2017 aadressile xxx, et tuleb ära maksta xxx OÜ käibemaks ja intress summas 81,43 eurot (tl 95, tl 132). See aga ei lükka kuidagi ümber etteheidet, et Xxx OÜ deklaratsioonides kajastati alusetult sisendkäibemaksu või kohtuvälise menetleja väidet, et xxx OÜ deklaratsioonides kajastati alusetult isikustamata soetust (vt otsuse p 55). Samuti ei lükka seda ümber kirjad, milles A. Hlebnikova-Stepanova tuletab V. Pile meelde, et Xxx OÜ makse tuleb ära maksta (KT, tl 118), sest ka see ei näita, et maksudeklaratsioonides esitatud andmed oleksid olnud õiged. Kuna A. Hlebnikova-Stepanovale heidetakse ette ühist ja kooskõlastatud tegevust V. Piga, ei välista tema vastutust ka asjaolu, et ta hoidis V. Pi toimuvaga kursis Õiguslik hinnang ja karistus
  16. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Hlebnikova-Stepanova esitas eelviidatud käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, millega vähendati maksukohustust. Koosseis on täidetud, kui valeandmete esitamine toimub vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et A. Hlebnikova-Stepanova tegutses vähemalt otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul on tegemist kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. A. Hlebnikova-Stepanova oli teadlik, et deklareeritavad andmed on valed, kuid sellegipoolest esitas vastavad deklaratsioonid, vähendamaks osaühingute maksukohustust. Seda järeldust toetab tõik, et valeandmete esitamise varjamiseks esitati kustutatud andmetega arveid.
  17. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Tegemist on tegudega, mis vastavad MKS § 1531 lg-s 1 sätestatud koosseisule.
  18. MKS § 1531 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja asjakohaselt arvesse võtnud, et tegemist oli vähemalt otsese 20 4-20-351 tahtlusega toime pandud süüteoga. Rikkumist pandi toime korduvalt, millega vähendati erinevate äriühingute maksukohustust kokku 65 691,79 eurot. Võrdluseks on paslik välja tuua, et KarS §-s 3891 sätestatud kuriteoga (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine) on tegemist siis, kui (muude eelduste olemasolul) varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Seega, kuigi A. Hlebnikova-Stepanovale on ette heidetud karistusõiguslikult kolme väärtegu, ületab nendega kokku tekitatud kahju KarS §-s 3891 lg-s 1 sätestatud koosseisutunnust. See viitab menetlusaluse isiku suuremale süüle. Samas tuleb kahtlemata arvesse võtta ka asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused (VT, tl 50).
  19. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot, mis ületab sanktsiooni keskmist määra, kuid samas jääb alla sanktsiooni ülemmäära.
  20. Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, jätab kohus Maksu- ja Tolliameti
  21. jaanuari
  22. a otsuse muutmata ja A. Hlebnikova-Stepanova kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.