Tsiviilasi nr 2-20-10332 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10332 Tsiviilasi kohtutäitur Oksana Ku

) § 28 lg 2 alusel tuleb algatada menetlus avaldaja taotluse alusel võlgniku nõusolekuta võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemise otsustamiseks. 3.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.

§ 28

lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.

§ 28

lg 3 kohaselt peavad

§ 28

lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

§ 29

sätestab, et kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada või kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses olev isik, kutsub kohtutäitur täitetoimingu juurde kaks täiskasvanud manukat, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku. Riigikohus on leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Lisaks on Riigikohus leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (vt Riigikohtu 03.10.2012 määrus 2/3 tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil (vt Riigikohtu 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Avalduses toodut arvestades on kohtutäituril vaja siseneda täitedokumendi täitmiseks võlgniku valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile. Täitedokumendi täitmiseks on vajalik võõrandada võlgniku kinnistu. Enampakkumise läbiviimiseks on kohtutäituril vaja tutvustada kinnistut potentsiaalsetele ostuhuvilistele. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ei tee võlgnik kohtutäituriga koostööd. Ka varasemalt on võlgniku ruumidesse ja maatükile sisenemiseks olnud vaja kohtu luba (nt 14.04.2020 määrus tsiviilasjas 2-20-5489). Samas näeb

§ 28

lg 21 ette, et

§ 28

lg-s 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäituri taotlus rahuldada. Kohtutäituril tuleb lubada täiteasjas nr 084/2019/4535 siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh ostuhuvilised ja/või manukad ja/või politseiametnikud) võlgniku nõusolekuta tema omandis olevatesse ruumidesse ja viibida tema omandis oleval maatükil asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil selleks vajaliku aja jooksul 18.06.2020 väljakuulutatud enampakkumise ja vajadusel iga järgneva enampakkumise väljakuulutamise korral vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust. Arusaamatuks jääb ja tähelepanuta tuleb jätta kohtutäituri viide kinnisasjale registriosa nr-ga XXX ja 07.04.2020 väljakuulutatud enampakkumisele. Kinnistusraamatust ja kohtule esitatust ei nähtu, et kinnistu registriosa nr-ga XXX kuuluks võlgnikule. Enampakkumise teate avaldas kohtutäitur 18.06.

2. Võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks (vt Riigikohtu 29.12.2010 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-140-10, p 12). Kohus peab mõistlikuks määrata, et luba kehtib 90 päeva alates määruse tegemisest. Lisaks on kohus seisukohal, et sisenemise ajast tuleb võlgnikule ette teatada vähemalt kaks päeva.
3. Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla hüvitatavaid menetluskulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.
4. TsMS § 478 lg 4 I lause järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 28

lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3/3