Obsah (7)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78§ 16§ 56

Kriminaalasi nr 1-20-2461 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2461 (19278002326) Kohtunik Rai

§ 121

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav MEELIS KULD Isikukood 37902056517, elukoht: XXX, XXX, emakeel: XXX, XXX, XXX. Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad. Väärteokorras 6 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. Kaitsja Advokaat Aivar Kello Kohtuistungi toimumise aeg 24. juuli 2020. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Meelis Kuld

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Meelis Kulla kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.11.

1. a kuni 02.12.
2. a, s.o 3 (kolm) päeva. Meelis Kulla ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et Meelis Kullale mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Meelis Kuld ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue)-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 7 alusel kohustada Meelis Kulda mitte viibima S.

O. elukohas (asukohaga XXX) ja sellele lähemal kui 100 meetrit.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Meelis Kulda käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Meelis Kuld elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 31.07.

1. a. Jätta rahuldamata kannatanu S. O. taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel Meelis Kullalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 859 (kaheksasada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1735,20 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-20-2461, menetluskulud, Meelis Kuld“. 2 Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Meelis Kullale on esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 2 järgi selles, et tema 30.11.2019.

a kella 22.45 paiku oma elukohas XXX asuvas korteris, alkoholijoobes kasutas füüsilist vägivalda oma alaealise kasutütre S. O. suhtes, mis seisnes selles, et elutoas Meelis Kuld püüdis S. O. käest jõuga ära võtta viimase mobiiltelefoni. Seejärel läks S. O. tualettruumi, kuhu talle järgnes Meelis Kuld, kes tõmbas jõuliselt lahti tualettruumi ukse ja haaras parema käega kinni S. O. juustest ning sakutas teda. Peale seda Meelis Kuld püüdis kannatanule vasaku käega näkku lüüa, hoides samal ajal parema käega kinni kannatanu juustest. See ebaõnnestus, kuna S. O. õnnestus oma parem käsi näo ette panna ja Meelis Kulla löök tabas seetõttu vastu kannatanu paremat kätt. Eelkirjeldatud tegevus põhjustas S. O. füüsilist valu. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Meelis Kulla süü

§ 121lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav Meelis Kuld on kannatanu S. O. XXX I. H. elukaaslane. Meelis Kuld ja I. H. on olnud elukaaslased 5 aastat. Kannatanu S. O. tunneb süüdistatav Meelis Kulda sellest ajast alates, kui Meels Kuld ja I. H. koos elama asusid. Kannatanu ei ole koos elanud Meelis Kulla ja I. H., kuid kannatanu on neil korduvalt külas käinud (nädalavahetustel). Kannatanu S. O. elab püsivalt oma isa A. O. juures XXX. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et 30.11.
2. a viibis kannatanu S. O. Meelis Kulla ja I. H. elukohas, s.o XXX. Vaidlust ei ole ka selles, et kannatanu S. O. veetis nimetatud õhtul sõpradega väljas aega ja naasis koju umbes 22.00 ajal. Meelis Kuld ja I. H. olid 30.11.
3. a alkoholi tarvitanud. I. H. sõnul oli ta tarvitanud umbes 3 pitsi viina. Meelis Kulla 3 väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 01.12.
4. a kell 01.05 1,04 mg/l kohta (tl 3132). Kogutud tõendid on kooskõlas ka selles, et enne süüdistuses kirjeldatud sündmusi oli kannatanu S. O. elutoas (kus viibisid ka Meelis Kuld ja I. H.) ning tema käest hakati telefoni nõudma. Kannatanu andis telefoni oma ema I. H. kätte, kes tagastas telefoni kannatanule. Seejärel läks kannatanu tualettruumi.
5. Kogutud tõendid on vastuolulised selles, millised sündmused toimusid pärast seda, kui kannatanu S. O. oli tualettruumi läinud. Kannatanu S. O. ütluste kohaselt oli ta tualettruumis, kui Meelis Kuld lükkas ukse lahti ja hakkas teda juustest sakutama. Kannatanul oli valus. Seejärel tahtis Meelis Kuld kannatanut näkku lüüa, kuid kannatanu sai käe ette. Seega lõi vastu kätt. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu, käel oli mõnda aega punetus. Kannatanu ema tuli esikusse ja soovis Meelis Kulda ära võtta, ütles talle, et ära tee. Meelis Kuld tuli tualettruumist ära ja võttis I. H. kõrist kinni. Kannatanu jooksis seejärel korterist välja. Juhtunust andis kannatanu teada oma isale ja seejärel helistas politseile. Kohus leiab, et kannatanu eelkirjeldatud ütlused on usaldusväärsed, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja eluliselt usutavad. Kannatanu ütlused on olnud samasisulised. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et 30.11.
6. a kell 23.16 on S. O. helistanud Häirekeskusele ja teatanud, et talle tuli XXX kallale (võttis tualettruumis juustest kinni ja hakkas lööma) ning ta viibib XXX bussipeatuses (tl 26-27). Politsei reageerimist sündmusele kinnitavad sündmuse protokoll-arvestuskaart ja teenistusleht (tl 28, 29-30). Teenistuslehe kohaselt toimetati Meelis Kuld kainenema ja S. O. kuulati valvemenetleja poolt üle ning toimetati isa A. O. juurde. Seda, et Meelis Kuld toimetati politsei poolt kainenemisele kinnitab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 31-32). Meelis Kuld peeti kahtlustatavana kinni 30.11.
7. a kell 23.49 ja vabastati 02.12.
8. a kell 14.55 (tl 33-35) Kannatanu S. O. ütlusi kinnitavad osaliselt ka kannatanu seadusliku esindaja I. H. ütlused. I. H. ütluste kohaselt nägi ta S. O. tualettruumi minemas. Meelis Kuld tuli köögist, I. H. oli koridoris. Meelis Kuld lükkas tualettruumi ukse lahti ja võttis S. O. juustest kinni. S. O. võis olla valus, nägu oli nutune. Ülejäänud osas kannatanu seadusliku esindaja ütlustele tugineda ei ole võimalik. Seda põhjusel, et ülejäänud osas ei ole ütlused kooskõlas teiste kogutud tõenditega (nii kannatanu, kui ka süüdistatava ütlustega) ega eluliselt usutavad (ennekõike osas, mis puudutab kannatanu motiivi valetamiseks – et kannatanu soovib I. H. ja Meelis Kulda lahku ajada). Nimelt tuleneb I. H. ütlustest, et kannatanu S. O. ja süüdistatav Meelis Kulla vahel konflikti olnud ei ole. Meelis Kuld kannatanule vastu nägu lüüa ei ole tahtnud. Kohtu hinnangul on süüdistatav Meelis Kulla ütlusi võimalik tõendikogumi hulka lugeda osaliselt, s.o osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega. Meelis Kulla ütluste kohaselt läks kannatanu S. O. pärast emalt telefoni tagasi saamist tualettruumi, Meelis Kuld tuli köögist ja I. H. oli koridoris. Meelis Kuld võttis kinni kannatanu juustest ja kannatanu võis tunda valu. Ülejäänud osas ei ole Meelis Kulla ütlused sündmuse kohta kooskõlas teiste tõenditega (s.o nii kannatanu, kui ka kannatanu seadusliku esindaja ütlustega) ega eluliselt usutavad. Meelis Kulla ütluste kohaselt tuli kannatanu S. O. tualettruumist välja, Meelis Kuld oli koridoris ja kannatanu 4 lükkas teda. Kannatanu hakkas korterist välja minema, misjärel haaras Meelis Kuld kinni kannatanu juuste otstest. Mingit löömist ei olnud. Meelis Kulla eelkirjeldatud versioon ei ole kooskõlas nii kannatanu ütlusega, kui ka sündmust vahetult pealt näinud kannatanu seadusliku esindaja ütlustega. Arvamus, justkui kannatanu valetab soovist ajada Meelis Kuld ja I. H. lahku (mida väidab lisaks Meelis Kullale ka I. H.), on täiesti ebaloogiline ja eluliselt mitte usutav. Meelis Kuld ja I. H. ei ole oma väiteid arusaadavalt ka põhjendanud (kuidas konkreetselt peaks kannatanu poolt väidetu Meelis Kulda ja I. H. lahku ajama). Kohus, võttes arvesse kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Meelis Kulla ütlused on kantud ilmselgest soovist enda tegutsemisviisi õigustada ja süüd vähendada.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et Meelis Kuld kasutas S. O. suhtes süüdistuses toodud ajal enda elukohas füüsilist vägivalda. Vägivald seisnes selles, et ta haaras kinni S. O. juustest ja sakutas tugevalt. Seejärel püüdis lüüa kannatanu näo piirkonda, mis ebaõnnestus, kuna kannatanu sai käe ette panna. Seega löök tabas kannatanu kätt. Samuti on tuvastatud, et kannatanu tundis juustest tõmbamise ja löömise tulemusena valu. Seega on kohtu hinnangul Meelis Kulla tegevuses tuvastatud

§ 121lg-s 1 sätesatud süüteokoosseis.

5. Kohus on seisukohal, et Meelis Kulla tegu on põhjendatud kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 2 järgi, s.o lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemisena.

Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 1-19-3377 on käsitletud

§ 121

lg 2 p-s 2 sätestatud lähisuhte mõistet ja leitud, et lähisuhte jaatamiseks on oluline tuvastada sisuline ühiseluline side inimeste vahel. Kohtu hinnangul on põhjust sellist ühiselulist sidet S. O. ja Meelis Kulla vahel jaatada. Nii kannatanu, kannatanu seadusliku esindaja, kui ka süüdistatava ütlustest järelduvalt on S. O. ja Meelis Kullal side läbi I. H. Meelis Kuld on osalenud kannatanu elus pikemat aega, s.o umbes 5 aastat. Samuti nähtub kogutud tõenditest, et ajal, kui kannatanu viibis Meelis Kulla ja I. H. juures täitis Meelis Kuld kannatanu suhtes isarolli. Seda kinnitavad ka kuriteo toimepanemise asjaolud (füüsilise vägivalla kasutamine oli Meelis Kulla sõnul tingitud soovist takistada kannatanut välja minemast). Ka ütluste andmise ajal viitas kannatanu Meelis Kullale kui kasuisale. Side kannatanu ja süüdistatava vahel ei ole katkenud, kuna kannatanu külastab jätkuvalt oma ema ja Meelis Kulda nende elukohas. 6. Kohus leiab, et Meelis Kuld on teo toime pannud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid, et Meelis Kuld teadis, et kannatanu suhtes vägivalla kasutamine (juustest tõmbamine ja löömine) ei ole lubatav ja sellega ta paneb toime kuriteo. Meelis Kuld, kasutades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, tahtis kuritegu toime panna. 7. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 8. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Meelis Kulla tegevuses tuvastatud

§ 121lg 2 p-s 2 sätestatud süüteokoosseis.

9.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 Süü suuruse hindamisel arvestab kohus süüdistatav Meelis Kulla poolt kasutatud vägivalla intensiivsust ja tagajärgi kannatanule, sh seda, et kannatanul tervisekahjustusi ei tekkinud. Kohus arvestab ka seda, et tegemist oli esmakordse vägivalla kasutamisega. Samuti on oluline, et Meelis Kulla eesmärgiks oli kasvatuslikus mõttes S. O. korrale kutsumine ehk enesekehtestamine. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Meelis Kullal kehtivad karistused puuduvad (tl 38-46). Kohtu hinnangul on põhjendatud arvesse võtta Meelis Kulla suhtumist toimepandud kuriteosse ja kannatanusse üldiselt. Meelis Kulla ebausaldusväärseid ja ennast õigustavaid ütlusi arvestades on ilmne, et Meelis Kuld ei ole senini mõistnud oma tegu. Vastupidi, Meelis Kuld on pärast toimepandud kuritegu asunud kannatanut veenma, et ta antud ütlustest loobuks. Kindlasti ei ole Meelis Kuld teadvustanud ka kuriteo toimepanemisel tekkinud tagajärgi. Kuriteo toimepanemise tulemusel on Meelis Kuld suurde ohtu seadnud alaealise lapse heaolu ja tema tervise (nii vaimse, kui ka füüsilise). Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kohane on mõista süüdistatav Meelis Kullale karistuseks vangistus, kuid seda alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 6 kuud. Mõistetud karistusest tuleb maha arvestada Meelis Kulla kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.11.2019. a kuni 02.12.2019. a (tl 33-35), s.o 3 päeva. Meelis Kulla ärakandmata karistuseks tuleb lugeda 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad kuriteo toimepanemise ja süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis võimaldavad kohaldada

§ 74

lg 1,3 sätteid ja jätta ära kandmata vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Meelis Kulla allutamist kriminaalhooldusele peab kohus vajalikuks kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kannatanu isikut arvestades. Kohtu hinnangul on üksnes läbiviidava sotsiaaltöö läbi võimalik täita karistuse eesmärke.

§ 74lg 3 alusel määrab kohus katseajaks 1 aasta 6 kuud.

Lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud üldistele kontrollnõuetele peab kohus vajalikuks määrata Meelis Kullale

§ 75lg 2 p-s 7, 8 sätestatud lisakohustused.

Meelis Kullal tuleb

§ 75lg 2 p 7 alusel keelata viibida kannatanu S.

O. elukohas aadressil XXX. Kriminaalasjas kogutud tõenditest järelduvalt on Meelis Kuld korduvalt viibinud kannatanu S. O. elukohas, sealjuures alkoholijoobes olles. Meelis Kuld ei ole aga olnud kannatanu elukohta oodatud. Kannatanu S. O. ütluste kohaselt tunneb ta hirmu, kui Meelis Kuld on alkoholijoobes. Seega on oluline keelata Meelis Kullal viibimine kannatanu elukohas. Sellesisuline kohustuse määramine võimaldab tagada seda, et kannatanu saaks viibida enda kodus ilma hirmu tundmata. Meelis Kullale tuleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel. Lähenemiskeelu kohaldamise taotlus Kannatanu S. O. taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist. Prokurör on taotlenud nii lähenemiskeelu kohaldamist, kui ka kannatanu ja süüdistatava suhtlemise reguleerimist. 6 Kohus leiab, et kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on KrMS § 310 1 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab oluliseks, et kannatanu S. O. ise ei ole taotlenud suhtlemise reguleerimist Meelis Kullaga. Kuna kohus saab lähenemiskeeldu ja muid isikuõiguste kaitse abinõusid kohaldada üksnes kannatanu taotlusel, ei ole suhtlemise reguleerimine mingil juhul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvestades põhjendatud keelata Meelis Kullal kannatanule lähenemine. Kannatanu ise on selgitanud lähenemiskeelu vajadust sellega, et ta kardab Meelis Kulda, kuid seda siis, kui Meelis Kuld on alkoholijoobe seisundis. Kui Meelis Kuld on kaine, siis kannatanu hirmu ei tunne. Kannatanu ütluste kohaselt oli 30.11.

1. a toimunud füüsilise vägivalla kasutamine esmakordne. Vägivalda kasutas Meelis Kuld kannatanu suhtes oma elukohas (andmed puuduvad selle kohta, et Meelis Kuld oleks kannatanule ohtlik väljaspool enda ja kannatanu elukohta). Meelis Kuld oli toimunu ajal alkoholijoobe seisundis. Lisaks järeldub kogutud tõenditest, et kannatanu ja süüdistatava kokkupuuted on edasiselt sisuliselt vältimatud. Nimelt elab I. H. jätkuvalt Meelis Kullaga koos Koosal. Kohtu arvates on ilmne, et tegelikkuses soovib ka kannatanu jätkuvalt käia XXX oma ema ja Meelis Kulla juures. Peale 30.11.
2. a sündmusi on kannatanu käinud Meelis Kulla ja enda ema juures kokku neljal korral. Lisaks sellele, et XXX käies saab kannatanu suhelda enda emaga, on kannatanul XXX ka sõpru, kellega ta suhtleb. Kohus peab oluliseks sedagi, et pärast sündmust on süüdistatavale ette heidetud kannatanu elukohas käimist ja temaga kriminaalasja arutamist. Sellele vaatamata on teatud suhted kannatanu ja süüdistatava vahel säilinud. Kohus on seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna riskide maandamiseks saab kasutada antud juhul teisi abinõusid, s.o määrata Meelis Kullale

§ 75lg 2 p-s 7 sätestatud kohustuse mitte viibida kannatanu elukohas (vt otsus p 9).

Nimetatud kohustuse läbi on võimalik tagada, et Meelis Kuld ei viibiks ega läheneks kannatanu elukohale. Samal ajal ei takista kohustuse olemasolu kannatanu S. O. soovi korral enda ema I. H. ja Meelis Kulla külastamist. Juhul, kui olukord muutub, on kannatanul alati õigus pöörduda lähenemiskeelu taotlusega kohtu poole tsiviilkohtumenetluse korras. Lisaks saab kohustuste rikkumise korral kriminaalhooldusametnik esitada kohtule taotlusi (sh lisakohustuste määramiseks, aga ka karistuse täitmisele pööramiseks). Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses summas 129,60 eurot (tl 36, 37) ning kohtumenetluses summas 442,80 eurot ja määratud kannatanu esindajale makstud tasu summas 286,80 eurot. Kaitsja ja esindaja tasud kokku on 859,20 eurot. Menetluskulud kokku on 1735,20 eurot. 7 KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud välja mõista Meelis Kullalt. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 27), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 8