KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L O S A OT S US Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

§ 208

lg 1 kohaselt tulenevad ka müügilepingust lepingupooltele vastastikused kohustused, st müüja kohustus anda üle asi ja selle omand ning ostja kohustus tasuda asja eest ostuhind. Seega saab ostuhinda pidada tasuks müüdud asja (

§ 208lg 3 kohaselt ka müüdud õiguse) eest. Seega kohaldub hageja nõude aegumistähtaja alguse määramisele Ts

ÜS § 147 lg

1. Kuna hageja nõue muutus lepingu järgi sissenõutavaks
2. aastal, oleks hagi aegunud
3. detsembril 2017 kell 24.
4. Hagi esitati
5. juulil
6. Seega ei ole hagi aegunud.
7. Ringkonnakohtul on võimalik võtta ise seisukoht hagis esitatud nõude põhjendatuse kohta. Pooled on saanud selle kohta maakohtus ammendavalt seisukohad esitada ning maakohus on otsuses lisaks aegumisele hinnanud ka nõude sisulist põhjendatust.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled on kehtivalt sõlminud nõude loovutamise lepingu. Kostja esitas algselt vastuväited lepingu ehtsusele, tuginedes sellele, et lepingu esimesel leheküljel puuduvad poolte allkirjad ja ei ole esitatud lepingu originaali. Kostja märkis, et soovib originaaliga tutvuda ja vajadusel taotleda ekspertiisi. Pärast seda, kui hageja esitas lepingu originaali, kostja lepingu ehtsusele või selle sõlmimise asjaolule vastuväiteid ei esitanud. Lepingu sõlmimine on kohtule esitatud lepingu originaaliga tõendatud.
9. Kostja väide, et tema lepingust tulenev kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, on põhjendamatu. Lepingu lisa 1 kohaselt tuli tasu loovutatud nõude eest maksta kolme tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest. Leping allkirjastati
10. juunil
11. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks
12. juulil
13. Kostja ei ole teistsuguse kokkuleppe olemasolu tõendanud.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et poolte sõlmitud nõude loovutamise leping ei ole näilik. Kostja ei ole suutnud välja tuua ühtki usutavat põhjust, miks oleksid pidanud pooled sõlmima näiliku nõude loovutamise lepingu. Olukorras, kus pooled on sõlminud lepingu, tuleb eeldada, et poolte tahe on suunatud lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Kuna kostja tugines lepingu näilikkusele, pidi ta enda väidet ka tõendama. Ainuüksi mõne e-kirja esitamine, milles kostja enda töötajad on nimetanud YY pärast lepingu sõlmimist hageja võlgnikuks, ei ole piisav selleks, et kostja väidet tõendada. Kostja viidatud hageja e-kirjades pole YY mainitud.
15. Ringkonnakohus märgib, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, ning seda õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud (vt nt Riigikohtu
16. detsembri
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11, p 11). Kuna hageja esitas nõude kostja vastu aegumistähtaja jooksul, ei saa seega nõude esitamisega viivitamine olla vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja nõude vastuolu hea usu põhimõttega ei nähtu ka hageja juhatuse liikme CC
18. aprilli
19. a e-kirjast. Hageja ei ole selles e-kirjas teatanud, et tal kostja vastu nõudeid ei ole. Hageja tehtud ettepanekut kokkuleppe sõlmimiseks ei saa pidada ka võlatunnistuseks

§ 30mõttes. 4

§ 108

lg 1 järgi õigus kostjalt nõuda nõude loovutamise lepingu järgse tasu maksmise kohustuse täitmist, st hageja nõue on põhivõla 4416,52 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab viivist põhivõla sissenõutavaks muutumisest kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras.

§ 113lg 1 järgi on ka hageja viivisenõue põhjendatud.

1. Nähtuvalt maakohtu
2. septembri
3. a kohtuistungi protokollist ei ole maakohtus kostja tasaarvestuse vastuväidet lõpuni arutatud, mh pidi selles osas peetama veel üks istung, kus oleks tulnud ära kuulata tunnistajad. Arvestades ka asjaolu, et maakohus arutas istungil pooltega tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tegemist, millega pooled nõustusid, peab ringkonnakohus võimalikuks teha ise tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus. Kostja tasaarvestuse vastuväite osas, mida maakohus ei ole lahendanud, ei saa ringkonnakohus ise uut otsust teha ning selles osas tuleb saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 5