2-20-2414/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2414 Tsiviilasi R.N. hagi A.N. vastu elatise vähendamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende  Hageja: R.N. (isikukood XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX)  Kostja: A.N. (isikukood XXX, elukoht XXX)  Kostja seaduslik esindaja: K.T. (isikukood XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX) RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata R.N. hagi A.N. vastu elatise vähendamiseks.
3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
4. Jätta A.N. menetluskulud hageja kanda.
5. Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna kostjal menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6. R.N. (hageja) esitas 13.02.2020 Tartu Maakohtule hagi A.N. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX, kellelt kohtutäitur võtab XXX pensionist ära elatisvõlgnevuse katteks. Hageja palub kustutada elatise võlgnevus summas 11 500 eurot, kuna on selle summa juba kostjale maksnud. Lisaks palub hageja vähendada elatise suurust 100 euroni kuus (tl 1). KOSTJA SEISUKOHT
7. Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub asjas menetlus lõpetada, kuna tsiviilasjas nr XXX suurendati 02.04.2013 tagaseljaotsusega hagejalt väljamõistetud elatist kostja kasuks miinimummäärani ning kostja ei soovi vastava summa muutmist. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja on perioodil 13.02.2013-20.11.2014 tasunud kostjale 2-20-2414 elatiseks kokku 1954,70 eurot, perioodil 17.06.2016-20.12.2016 kokku 525,99 eurot, 18.01.2017-21.12.2018 kokku 2044,90 eurot, perioodil 16.01.2019-18.03.2020 kokku 1581,60 eurot. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
9. Tartu Maakohtu
10. aprilli 2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XXX suurendati R.N. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX väljamõistetud elatist alates 21.01.2013 ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis miinimummääras.
11. 13.02.2020 esitas hageja kohtule hagi elatise vähendamiseks 100 euroni kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
12. juuni
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hageja seisukoht on, et elatise vähendamine on põhjustatud asjaolust, et ta on osalise töövõimega. Tema töövõimetoetusest makstakse XXX elatisevõlgnevuse katteks, mistõttu ei ole ta võimeline maksma rohkem kui 100 eurot kuus. Seega on hagi elatise vähendamiseks lubatav. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 märkinud, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist ei saa nõuda tagasiulatuvalt, vaid alates hagi esitamisest. (p 15). Eelnevast tulenevalt lahendab kohus hageja elatise vähendamise nõuet alates 13.02.2020, s.o alates hagi esitamisest.
16. Lisaks on hageja palunud kustutada elatise võlgnevus summas 11 500 eurot. Kohus selgitab hageja elatisevõlgnevuse kustutamise osas, et PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, ehk A.N. Samas on hageja avaldanud, et elatise võlgnevusest tuleb maha arvestada kostja seaduslikule esindajale hageja poolt soetatud sõiduauto maksumus ja sõiduauto remonditasud. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et nimetatud nõuded on suunatud K.T. vastu, mitte A.N. vastu. Seega jätab kohus selles osas hageja väited tähelepanuta, kuna hageja väidetav nõue ei ole suunatud A.N. vaid K.T. vastu. Kohus selgitab, et kui hageja leiab, et on kostja seaduslikule esindajale ostnud auto ja teinud sellele kulutusi, on hagejal õigus esitada vastavasisuline hagi K.T. vastu.
17. Järgnevalt hindab kohus elatise vähendamise nõuet.
18. Tsiviilasja nr 2-13-3741 menetlemisel on tuvastatud järgmised asjaolud: 8.1 R.N. ja K.T. kooselust on sündinud laps A.N. Kostja ei osale piisavalt oma lapse ülalpidamises, teeb seda kaootiliselt ja ebapiisavas ulatuses. K.T. lapse seadusliku esindajana taotles kohtusse esitatud hagis välja mõista kostjalt elatis miinimummääras. 8.2 Kostja oma kirjalikus vastuses ei esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu lahendas kohus asja tagaseljaotsusega. 2