Obsah (7)

§ 407§ 444§ 3§ 459§ 164§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-20-6989 Otsuse tegemise aeg ja koht 26 juuni 2020, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Z. G. ja D.

§ 407lg 1 Menetlusosalised esindajad ja nende Hagejad: Z.

G., ik xxx D. G., ik xxx Hagejate seaduslik esindaja (ema): K. G., ik xxx, elukoht xxx, registrijärgne elukoht xxx, e-post xxx Kostja: V. G., ik xxx, registrijärgne elukoht xxx, e-post xxx RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z. G. ja D. G. hagi V. G. vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista V. G.ilt (ik xxx) Z. G. (ik xxx) kasuks elatis alates 01.04.2020 summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni Z. G. (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.
3. Välja mõista V. G.ilt (ik xxx) D. G. (ik xxx) kasuks elatis alates 01.04.2020 summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni D. G. (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xxx.
4. Elatis kanda hageja esindaja K. G. arveldusarvele iga kuu 01.kuupäevaks.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kaja. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos lisadega ja tasuda kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 ning kohtule tuleb esitada maksekorraldus selle tasumise kohta. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD Z. G. ja D. G. seaduslik esindaja K. G. esitas 13.05.2020 Viru Maakohtule hagi V. G. vastu. Hagiavalduse kohaselt on K. G. ja V. G. abielust sündinud lapsed Z. G. (sündinud xxx) ja D. G. (sündinud xxx). Lapsed on ema ülalpidamisel, kostja ei täida alates aprillist 2020 ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise alates 01.04.2020 miinimummääras kokku 584 eurot (2x292) kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis kanda laste ema arvelduskontole iga kuu

1. kuupäevaks. Taotlust, et teha asjas tagaseljaotsus, kui kostja jätab vastuse hagile tähtaegselt esitamata, ei ole hagejad esitanud. ASJA KÄIK Kohus võttis 13.05.2020 määrusega hagi menetlusse, saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte isiklikult allkirja vastu 09.06.
2. Vastuse esitamise tähtaeg oli 25.06.
3. Kostja ei ole kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja 2 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt eeldatakse lõikes 1 sätestatud nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi

§ 3

lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, § 108 toodud õiguslikel alustel.

§ 3

lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Rahvastikuregistrist nähtub, et Z. G. ja D. G. isa on V. G. ja ema K. G., kes on seega laste seaduslik esindaja. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagimaterjalid sai kostja kätte isiklikult 09.06.2020. Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatise alates 01.04.2020 miinimummääras. Kuna kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud, rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hagejate kasuks elatise alates 01.04.2020 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda laste ema arvelduskontole iga kuu 1. kuupäevaks. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (

§ 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 407

lg 1,2,3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 164

lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus keeldub V. B. hagi K. B. vastu elatise nõudes menetlusse võtmisest eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik