← Eesti

2-17-9243/47

Obsah (4)§ 563§ 667§ 321§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17-9243 Kohtuasi Vaidlus

) § 563) ja sunnivahendite rakendamiseks (

§ 563lg 7 p 1).

Avalduse kohaselt takistab ema isal lapsega suhtlemist, viies ta näiteks reisile, kooskõlastamata reisi toimumise aega isaga. XX palus määrata tema ja lapse suhtlemise kord kindlaks selliselt, et laps viibib isa juures igal paarisnädala nädalavahetusel, kui isa on Eestis. Isa võtab lapse tema kodust reede õhtul hiljemalt kell 17.00 ja ema võtab lapse isa juurest pühapäeva õhtul kell 19.

  1. Koolivaheaegadel tavapärane suhtluskord ei kehti: sügisvaheaja ja II talvevaheaja veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga; I talvevaheaja veedab laps võrdselt mõlema vanema juures, kusjuures paarisaastatel veedab laps isa juures esimese vaheaja nädala ja ema juures teise vaheaja nädala ning paaritutel aastatel vastupidi; kevadvaheaja veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga; suvevaheajast veedab laps isa juures kaks kahenädalast perioodi, millele lisandub kaks nädalavahetust. Isa võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva õhtul kell 17.00 ja ema võtab lapse isa kodust vaheaja viimase päeva õhtul kell 17.
  2. Emadepäeva nädalavahetuse ja oma sünnipäeva (03.01) veedab laps alati emaga ning isadepäeva nädalavahetuse ja isa sünnipäeva (06.09) isaga.
  3. YY vaidles sunnivahendite rakendamisele vastu, märkides, et XX ei ole 07.02.2018 määrust heas usus täitnud, vaid on soovinud lapsega veeta just neid nädalavahetusi ja aegasid, kui emal olid lapsega oma plaanid. YY ei nõustunud sellega, et tema peab last isa juurest koju sõidutama, kuivõrd isa maksab lapsele miinimumelatist. Muus osas ei olnud YY-l täpsustatud suhtluskorrale vastuväiteid. Esimese astme kohtu määrus
  4. Harju Maakohus määras 05.04.2019 määrusega isa ja lapse suhtluskorra kindlaks järgmiselt: - laps viibib isa juures iga kuu paarisnädala nädalavahetusel (
  5. ja 4.). Isa võtab lapse tema kodust reede õhtul hiljemalt kell 17.
  6. Lapse viib koju tagasi tema ema, kes läheb lapsele isa juurde järele pühapäeva õhtul kell 19.
  7. 4

(11)2-17-9243 - juhul, kui isa ei viibi suhtluskorrajärgsel nädalavahetusel Eestis, teavitab ta sellest ema vähemalt üks nädal ette. Ära jäänud suhtlus lapsega asendatakse võimaluse korral vanemate kokkuleppel; - ajal, mil laps on isa juures, tagab viimane lapse viimise ja toomise trenni ja/või huvialaringi või lapse osavõtu muust üritusest (nt sõbra sünnipäev, klassi ühisüritus vms); - lisaks nädalavahetuste kohtumistele on isal õigus võtta laps kaasa oma sugulaste või lapse sõprade sünnipäevadele või muudele nendega seotud üritustele (pulmad, suguvõsa kokkutulekud vms), millest tuleb isal teavitada ema vähemalt kaks päeva ette. Lapse viimise ja toomise üritusele korraldab isa; - lapse haiguse korral jääb isa ja lapse suhtluskorrajärgne kohtumine ära ja see asendatakse võimaluse korral vanemate kokkuleppel; - I koolivaheaja (sügisvaheaeg) veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva õhtul kell 17.00 ja ema viib lapse koju tagasi isa kodust vaheaja viimase päeva õhtul kell 17.00; - II vaheaja (I talvevaheaeg) veedab laps võrdselt mõlema vanema juures, kusjuures paarisaastatel veedab laps isa juures vaheaja esimese nädala ja ema juures teise nädala ning paaritutel aastatel vastupidi. Isa võtab lapse tema kodust temaga veedetava nädalale eelneva päeva õhtul kell 17.00 ja ema viib lapse koju tagasi isa kodust nädala aja pärast õhtul kell 17.00; - III vaheaja (II talvevaheaeg) veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva õhtul kell 17.00 ja ema viib lapse koju tagasi isa kodust vaheaja viimase päeva õhtul kell 17.00; - IV vaheaja (kevadvaheaeg) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Isa võtab lapse tema kodust vaheajale eelneva päeva õhtul kell 17.00 ja ema viib lapse koju tagasi isa kodust vaheaja viimase päeva õhtul kell 17.00; - V vaheajast (suvevaheaeg) veedab laps isa juures: a) juunikuus paarisnädala nädalavahetused (2. ja 4.). Isa võtab lapse tema kodust reede õhtul hiljemalt kell 17.00. Lapse viib koju tagasi ema, kes läheb lapsele isa juurde järele pühapäeva õhtul kell 19.00. b) juulis ja augustis kaks kahenädalast perioodi. Vanemad kooskõlastavad iga jooksva aasta 1. maiks, millised juuli ja augusti nädalad veedab laps isaga ja millised emaga; - koolivaheaegadel tavapärane suhtluskord ei kehti; - emadepäeva nädalavahetuse veedab laps alati emaga. Kui emadepäeva nädalavahetus satub isa nädalavahetusele, siis lepitakse kokku asendusnädalavahetus isa jaoks; - isadepäeva nädalavahetuse veedab laps alati isaga. Kui isadepäeva nädalavahetus satub ema nädalavahetusele, siis lepitakse kokku asendusnädalavahetus ema jaoks; - isal on õigus kohtuda lapsega oma sünnipäeval (06.09). Isa võtab lapse sel päeval kodust kell 17.00 ja toob lapse koju tagasi hiljemalt kell 21.00; - emal on õigus lapsega veeta oma sünnipäev (03.01). Ema võtab lapse sel päeval isa juurest kell 17.00 ja viib lapse isa juurde tagasi hiljemalt kell 21.00; - vanemad suhtlevad omavahel last puudutavas küsimuses e-posti vahendusel. 5
(11)2-17-9243 Maakohus jättis rahuldamata XX taotluse sunnivahendi kohaldamiseks ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse kohaselt ei olnud pooltel suuri erimeelsusi selles, kuidas isa lapsega suhtlema peaks, mistõttu puudus alus tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. Kohus arvestas suhtlemiskorda täpsustades poolte esitatud asjaolude ja soovidega ning sellega, et praegusel ajal ei täida avaldaja oma tööülesandeid valdavalt välisriigis, nagu see oli varasema kohtumääruse tegemise ajal. Kohus leidis, et mõlemad vanemad peavad panustama lapse transportimisse ühe vanema juurest teise juurde, sõltuvalt sellest, kumma vanema juurde laps suhtluskorra järgi läheb. Võrdse kohtlemise põhimõttest kõrvale kaldumiseks ei anna alust asjaolu, et isa maksab lapse ülalpidamiseks miinimumelatist, sest ajal, mil laps on isa juures, peab tema last üleval ning ema peab lapsele sellevõrra vähem kulutusi tegema. MÄÄRUSKAEBUSED JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  1. YY palub määruskaebuses tühistada osaliselt maakohtu 05.04.2019 määruse p
  2. Arvestades, et suhtluskorra osas ei saavutatud kõigis küsimustes kokkulepet, oleks maakohus pidanud suhtlemiskorra muutmisega tunnistama lepitusmenetluse ebaõnnestunuks. Varasemalt kindlaksmääratud suhtluskord toimis kaks aastat selliselt, et isa tõi ka lapse koju tagasi. Isa põhjendas sõidutamise korralduse muutmise nõudmist asjaoluga, et ta tasub emale elatist. Varasema suhtluskorda kindlaks määranud määruse muutmine selles osas, kumb vanem lapse isa juurest koju toob, on alusetu ja sellel puudub adekvaatne põhjendus. Lepitusmenetluse olemusest lähtudes ei ole juhul, kui üks vanematest pöördub kohtu poole

§ 563

lg 1 alusel, õiguspärane muuta varasemat suhtlemise korraldust osas, milles lahkhelid puudusid ja korraldus toimis. Vastasel juhul tekitatakse uusi põhjuseid lahkhelide tekkimiseks, selmet lahendada tekkinud lahkhelid. Suhtluskorrast tuleb välja jätta punkt, mille kohaselt juhul, kui isa ei viibi suhtluskorra järgsel nädalavahetusel Eestis, teavitab ta sellest ema vähemalt üks nädal ette ning ärajäänud suhtlus lapsega asendatakse võimaluse korral vanemate kokkuleppel. Määruse tegemisel arvestati sellega, et isa käib Norras tööl, kuid kuna ta töötab praegusel ajal Eestis, saab ta kõik välismaale minekud pikalt ette planeerida selliselt, et need sobituksid kindlaksmääratud suhtlemiskorraga. Lisaks on nädalane etteteatamine liialt lühike aeg ning emal oleks põhjendamatult keeruline ja ebakindel planeerida enda tegevusi ajaks, kui laps peaks suhtluskorra järgi isaga olema. Määruse kohaselt peab isa teavitama lapse viimisest oma sugulaste või lapse sõprade sünnipäevadele või muudele nendega seotud üritustele kaks päeva ette, mis on põhjendamatult lühike aeg. Nimetatud üritustele viimisest peaks isa teavitama ema ette vähemalt kaks nädalat. Samuti peab emal olema võimalik keelduda lapse isale kaasa andmisest. Kui emal on lapsega juba plaanid tehtud, peab jääma võimalus lähtuda sellest, mis on rohkem lapse huvides. Suhtluskorda tuleks muuta ka selles osas, et kui laps läheb isa sünnipäevale, siis juhul, kui sellele järgnev päev on koolipäev, peab laps olema kodus hiljemalt kell 20.00, et ta jõuaks teha õhtused toimingud ja mõistlikul ajal magama minna, et koolipäevaks välja puhata. 9. XX palub jätta YY määruskaebus rahuldamata. Maakohus on õigesti muutnud suhtluskorda selliselt, et vanematel on võrdsed kohustused lapse toomisel ja viimisel. Arvestades, et ema ja isa elukohtade vahe on ca 30 km, pole õiglane, et 6

(11)2-17-9243 ainult isa peaks last sõidutama. Kuna avaldaja tasub lapse emale elatist, on põhjendatud korraldus, mille järgi jääb osa lapse transportimise kohustusest ema kanda. Lapse toomise ja viimise koormus peab olema vanemate vahel võrdselt jagatud, et tagada vanemate elukoha muutumisel suhtluskorra täitmine. Pikema teekonna puhul muutub suhtluskorra täitmine ühele poolele liialt koormavaks. Punkt, mis reguleerib suhtluskorda juhul, kui avaldaja ei viibi Eestis, on vajalik, kuna tagab avaldajale välismaal viibimise tõttu ära jäänud kohtumise asendamise teise nädalavahetusega. Arvestades, et laps viibib suurema osa ajast emaga, peab isal olema võimalik võtta laps suhtluskorra nädalavahetuste väliselt kaasa isa sugulaste või lapse sõprade tähtpäevade tähistamisele. Kahepäevane etteteatamise tähtaeg ei ole liiga lühike, arvestades, et alati ei pruugi kõik tähistamised olla pikalt ette planeeritud. Sünnipäevade tähistamisega saavad konkureerida samaväärsed sündmused; ema ei saa keelduda lapse kaasa andmisest, põhjendades seda mõne muu üritusega. Kui isa peaks oma sünnipäeval lapse koju tooma kella 20.00-ks, jääks tähistamine liiga lühikeseks. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et lepitusmenetlust pole alust ebaõnnestunuks tunnistada. Asjaolu, et mõlemad pooled on esitanud määruskaebuse, näitab, et pooled ei ole ühel meelel selles, kuidas peaks suhtluskord olema reguleeritud ja kuidas peaks tagama selle täitmise.
  1. XX palub määruskaebuses muuta maakohtu 05.04.2019 määruse p 1.1 selliselt, et isale oleks tagatud õigus veeta lapsega üle nädala nädalavahetused, ning tühistada määruse p
  2. Vanematel tekkisid maakohtu 05.04.2019 määruse täitmisel arusaamatused juba esimesel nädalavahetusel. Isa soovis jätkata kohtumisi lapsega üle ühe nädala, kuid kohtumäärusega läks suhtlemiskord nihkesse, kuivõrd osades kuudes on rohkem kui neli nädalavahetust. Ema võib kohtumääruse mitmeti tõlgendatavust enda kasuks ära kasutada. Määrust tuleks muuta selliselt, et laps viibib isa juures iga kuu paarisnädala (või alternatiivselt paaritu nädala) nädalavahetusel, arvestusega, et kohtumised toimuvad üle ühe nädalavahetuse, kui isa viibib Eestis. Arvestades, et pooltel on varasemalt esinenud arusaamatusi suhtluskorra täitmisel ning ema on teadlikult rikkunud suhtluskorda isadepäeva ja jõuluvaheaja esimese nädala osas, on põhjendatud sunnivahendi rakendamine. Laps pidi veetma isadepäeva nädalavahetuse 09.11.2018 kella 17.00-st kuni 11.11.2018 kella 19.00-ni isaga, kuid kohtumine jäi emast tulenevatel asjaoludel ära. Laps pidi isa juures veetma 24.12.–30.12.2018, kuid tegelikkuses oli laps isa juures 26.12.–01.01.
  3. Isa tegi ettevalmistusi jõulude ja lapse sünnipäevahommiku (26.12.2018) lapsega veetmiseks, kuid ema keeldus last ettenähtud ajal isa juurde saatmast. Samuti pidi isa muutma oma aastavahetuse plaane.
  4. YY palub jätta avaldaja määruskaebus läbi vaatamata, kuivõrd see on esitatud tähtaega rikkudes. Juhul, kui kohus peaks määruskaebuse menetlusse võtma, siis YY nõustub avaldaja määruskaebusega osas, mis puudutab maakohtu määruse p 1.1 muutmist. Muus osas palub YY jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata avaldaja taotluse sunnivahendi kohaldamiseks. Sunnivahendi rakendamine ei ole mõistlik ega vajalik. Avaldaja on saanud välja tuua vaid üksikud juhtumid, kus suhtluskorra järgimine pole toimunud tema nõudmiste järgi. Kui sunnivahendite rakendamise kohta oleks olnud varasem määrus, poleks see olukorda muutnud, kuivõrd sunniraha ei saa määrata ilma hoiatuseta. Seega ei saa sunniraha rakendamise abil vältida üksikute kohtumiste ära jäämist. Ema ei ole suhtluskorda eiranud, vaid kohtumiste ära 7
(11)2-17-9243 jäämise põhjusteks on olnud probleemid vanemate vahelises suhtluses. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus ema ei võimaldaks isal lapsega üldse kohtuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 järgi osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab isa ja lapse suhtluskorda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab nii isa kui ka ema määruskaebused osaliselt. 13. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ema taotluse avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Avaldaja määruskaebus oli tähtaegne. Kohtute infosüsteemi andmetel sai avaldaja esindaja maakohtu 05.04.2019 määruse kätte avaliku e-toimiku kaudu 18.04.2019.

§ 321

lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale. Alles menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema kaebetähtaeg (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.02.2010 määrus asjas nr 3-2-1161-09, p 12). Maakohtu määruse peale sai esitada kaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kuna avaldaja esindaja sai määruse kätte 18.04.2019, oli avaldaja 30.04.2019 esitatud määruskaebus tähtaegne. Ringkonnakohtul puuduvad andmed selle kohta, et avaldaja oleks määruse kätte saanud juba 08.04.2019. Viimati nimetatud kuupäeval sai määruse kätte ema esindaja. 14. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et puudub alus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamiseks.

§ 563

järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Lepitusmenetlust alustatakse

§ 563

lg 1 esimese lause järgi juhul, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist. Lepitamiseks võib kohus sama sätte järgi kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. 15. Kohus peab

§ 563lg 5 järgi püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta.

Seega on kohus

§ 563

järgi vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmisel tekkinud probleemide korral lepitusorgan, kes peab lepitama vanemaid lapsega suhtlemisel tekkinud probleemide lahendamisel ja aitama leida lahendusi kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks ning lapsega suhtlemise edasiseks korraldamiseks. Lepitusmenetluse esmane eesmärk on saavutada kohtumääruse nõuetekohane täitmine. Kui vanemad ei ole määruse edasises täitmises ühel meelel, kuid saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse

§ 563

lg 5 järgi kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist kohtumäärust. Kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus

§ 563

lg 6 järgi määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes (Riigikohtu 12.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p 29). 8

(11)2-17-9243 16. Praegusel juhul ei saavutanud vanemad kõikides last puudutavates küsimustes kokkulepet

§ 563lg-te 6 ja 7 tähenduses, et lugeda lepitusmenetlus õnnestunuks.

Ka muutis maakohus

§ 563

lg 7 p 2 järgi suhtluskorda, mille eelduseks on lepitusmenetluse ebaõnnestumine, jättes samal ajal lepitusmenetluse ekslikult ebaõnnestunuks tunnistamata. Ringkonnakohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud poolte lepitamine ning menetluse lõpetamine poolte kokkuleppega ka osaliselt ning ülejäänud osas lepitusmenetlusega jätkamine või selle ebaõnnestunuks tunnistamine, eeldusel, et selliselt osadeks jagamine on võimalik ja mõistlik. Maakohtu eksimus ei tingi aga asja maakohtule tagasi saatmist. Ringkonnakohus saab selles osas määruse tühistada ning uue määruse teha, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks.

  1. Ringkonnakohtu arvates ei tuleks praegu sunnivahendeid kohaldada. Sunnivahendite kohaldamine on kohtupraktika järgi põhjendatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (Riigikohtu 12.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p 34). Lepitusmenetluse algatamise avalduses on isa toonud esile 07.02.2018 määruse mitmeti mõistetavusest tõusetunud probleeme ning mõned juhtumid, kus isa ei saanud lapsega määruses ettenähtud ajal kohtuda. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ema oleks järjepidevalt takistanud isal lapsega kohtuda. Ringkonnakohtu arvates tuleks praegust olukorda pigem lahendada suhtluskorra täpsustamisega. Kohus arvestab ka sellega, et sunnivahendite kohaldamine ja kasutamine võib põhjustada vanemate vahel veel rohkem vaidlusi, milles kannatab ka laps. Ringkonnakohus märgib siiski, et vanematel tuleb omavahel heauskselt koostööd teha eesmärgiga, et mõlemad vanemad saaksid lapsega määruse järgi kohtuda. Lapse huvides on mõlema vanemaga aega veeta.
  2. Isa taotleb määruskaebuses suhtluskorra p-i 1 esimese lause täiendamist lauseosaga „arvestusega, et kohtumised toimuvad üle ühe nädalavahetuse, kui XX on Eestis“. Lisaks tuleks välja jätta sulgudes toodud selgitus, et tegemist on
  3. ja
  4. nädalavahetusega. Määruse muutmine selliselt aitaks isa arvates tagada, et isa saaks lapsega kohtuda üle nädala nädalavahetuseti, sõltumata sellest, mitu nädalavahetust on konkreetses kalendrikuus. Ema ei vaidle sellise muudatuse tegemisele vastu. Ringkonnakohus rahuldab selles osas isa määruskaebuse ning muudab suhtluskorda vastavalt taotletule.
  5. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus reguleeris lapse viimise ja toomise isa juurest. Suhtluskorra määramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtule ei nähtu selliseid rikkumisi. 07.02.2018 määruse järgi võttis isa lapse lasteaiast või kodust ning tõi lapse ka ise koju tagasi. 15.01.2019 avalduses taotles isa muu hulgas suhtluskorra muutmist selliselt, et lapse tooks isa juurest koju ema. Isa põhjendas suhtluskorra muutmist asjaoluga, et kuivõrd ta tasub elatist, siis peaks ema võtma osa lapse transportimisest. Maakohus leidis, et selline lahendus on õiglane ning muutis vastavalt suhtluskorda. Ema ei pea varasema korralduse muutmist põhjendatuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Praegusel juhul on lapse kodu ema juures, mis aga ei tähenda, et last peaks isa 9

(11)2-17-9243 juurde (ca 30 km kaugusele lapse kodust) ja sealt tagasi sõidutama üksnes isa. Lapse huvides on mõlema vanemaga suhtlemine ning mõlemad vanemad peaksid koostööd tegema selleks, et laps saaks teise vanemaga suhelda. Ema ei ole iseenesest ka esile toonud, et tema kulud lapse igapäevasele transpordile on sedavõrd suured, et temalt ei saaks mõistlikult eeldada lapse isa juurest äratoomist. Toimikust nähtuvalt käib laps X koolis (XXX), mis asub lapse kodust kilomeetri raadiuses. Seega pole põhjust arvata, et ka nt lapse igapäevaselt kooli viimine põhjustaks emale suuri kulusid. Samuti saab arvestada sellega, et isa maksab elatist, mis katab poole lapse vajalikest kuludest, sh transpordikuludest.
  1. Ema taotleb, et suhtluskorrast jäetaks välja p 2, mis näeb ette ärajäänud kokkusaamise asendamise juhtudel, kus isa viibib suhtluskorra järgsel nädalavahetusel välismaal, ning sellest etteteatamise vähemalt üks nädal ette. Ema väitel lähtub kõnealune tingimus eeldusest, et isa käib välismaal tööl, kuid praegusel ajal elab isa Eestis ja saab välismaale mineku pikemalt ette planeerida. Isa ei vaidle sellele asjaolule vastu, kuid leiab, et talle peaks olema tagatud suhtluskorra asendamine välismaal viibimise ajaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud sätte tühistamiseks alust, küll aga on ema huve arvestades põhjendatud etteteatamise aja pikendamine nädala võrra, s.o kui isa ei viibi suhtluskorrajärgsel nädalavahetusel Eestis, peab ta sellest ema teavitama vähemalt kaks nädalat ette.
  2. Lisaks taotleb ema suhtluskorra p 4 muutmist selliselt, et isa peab teda lapse viimisest enda sugulase või (isapoolse) lapse sõbra tähtpäevale teavitama ette kahe päeva asemel kaks nädalat ning emal oleks õigus keelduda lapse kaasa andmisest mõjuval põhjusel, eelkõige kui lapsega on juba eelnevalt tehtud muud plaanid, mille järgimine on rohkem lapse huvides, kui isa teatatud üritusest osavõtmine. Isa vaidleb ema taotlusele vastu Ringkonnakohus nõustub, et kahepäevane etteteatamise aeg on liiga lühike, kuivõrd see võib segi paisata ema plaanid lapsega ja tekitada vaidlusi suhtluskorra täitmisel. Pealegi on sünnipäevade, pulmade, suguvõsa kokkutulekute jms ürituste tähistamine tavaliselt pikemalt ette teada. Ema pakutud etteteatamise tähtaeg on mõistlik; vajadusel saavad vanemad kokku leppida lapse osalemise nimetatud üritustel ka lühema etteteatamisega, näiteks kui emal pole muid plaane tehtud ning laps soovib üritusest osa võtta. Arvestades, et ürituste ring on väga lai, nõustub ringkonnakohus ka sellega, et emal peaks olema mõjuval põhjusel võimalik keelduda lapse kaasa andmisest. Et selle õiguse kuritarvitamist vältida, täpsustab ringkonnakohus suhtluskorda selliselt, et ema võib keelduda lapse kaasa andmisest mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui on kavandatud lapse osavõtt samaväärsest üritusest (ema sugulase või lapse sõbra sünnipäev või muu nimetatud isikutega seotud üritus), millel osalemine on rohkem lapse huvides, kui osavõtt isa teatatud üritusest.
  3. Ringkonnakohus ei pea lapse praegust vanust arvestades vajalikuks muuta lapse koju toomise kellaaega (suhtluskorra järgi 21.00) isa sünnipäeval, kui see peaks olema koolipäevale eelnev päev. Määruse järgi saab isa lapsega veeta kuni neli tundi. Isa sünnipäev on vaid kord aastas, samas kui emal ei ole piiranguid mis iganes muul ajal viia või lubada last koolipäevale eelneval päeval välja kauemaks kui kella 21.00-ni. Ringkonnakohus märgib, et suhtluskorraga ei saa reguleerida absoluutselt kõiki elujuhtumeid ning vanematele peab jääma mõistlikul määral otsustusõigust, mida nad peavad vastutustundlikult kasutama. Isa peab arvestama lapse huvide ja vajadustega ning vajadusel tooma lapse varem koju. 10
(11)2-17-9243
  1. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebused osaliselt ning muudab suhtluskorra punkte 1, 2 ja
  3. Avaldaja on määruskaebuses juhtinud tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruse põhjendavas osas on kohus XX asemel kirjutanud „XX“. Ringkonnakohus märgib, et see eksimus ei takista menetlusosalistel määruse sisust arusaamist ning ei ole aluseks maakohtu määruse muutmiseks. Menetluslikud küsimused
  4. Kuivõrd mõlemad määruskaebused kuuluvad rahuldamisele üksnes osaliselt, jäävad kummagi määruskaebuse esitaja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

§ 172lg 1 alusel nende endi kanda.

Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebemenetlusega seonduvaid menetluskulusid tekkinud.

  1. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
  2. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.