2-20-10741/5

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-10741 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. P. (end I.) hagi D. B. (end I.) vastu elatise vähendamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja lepinguline esindaja: J. P. (endine I.) (IK xxx, elukoht: xxx, epost: xxx, tel xxx) Stella Einla-Khomich (Stella Einla Õigusbüroo OÜ; tel 5846 3761, e-post: stella.einla@berlin.com) Kostja: Kostja seaduslik esindaja (eestkostja): D. B. (end I.) (IK xxx) Kohtla-Järve Linnavalitsus (asukoht: Keskallee 19, Kohtla-Järve, e-post: linnavalitsus@kjlv.ee) Hageja: RESOLUTSIOON
2. J. P. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
3. Vähendada Viru Maakohtu 18.08.2017.a otsusega J. P.lt väljamõistetud elatist ja välja mõista J. P.lt elatis D. B. kasuks alates 26.07.2020.a igakuise elatusrahana 75 (seitsekümmend viis) eurot kuni xxx, s.o kuni D. B. täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE
5. J. P. esitas 26.07.2020.a Viru Maakohtule hagi kostja D. B. vastu elatise vähendamise nõudes. J. P.l on kaks last: D. B. (endine I.) ja A. I., kes elavad hooldusperes juba mitu aastat. Viru Maakohtu 18.07.2017.a tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt välja elatis 235 eurot kuus kostja kasuks (ts nr 2-17-10741). Hageja palub vähendada Viru Maakohtu 18.07.2017.a tagaseljaotsusega D. B. kasuks välja mõistetud elatist 235 eurolt kuni 75 euroni. J. P.l on teine alaealine laps, keda ta peab ülal pidama (A. I.). Viru Maakohtu 15.04.2020.a otsusega mõisteti J. P.lt elatis igakuise elatusrahana A. I.i kasuks alates 13.02.
6. a 75 eurot kuni A. I.i täisealiseks saamiseni. J. P.le on määratud keskmine puue ja puuduv töövõime. Hageja ainus sissetulek on 400 eurot kuus (töövõimetoetus). Hageja kulutused ühes kuus on keskmiselt järgmised: eluasemekulud – 50-100 eurot, toit - 120 eurot, hügieenitarbed ja ravimid 20 eurot, riided – 20 eurot kuus, elatis lapsele A. I. – 75 eurot kuus; kokku vältimatud kulud 285-335 eurot. Seoses sellega, et hageja ei ole võimeline maksma elatist temalt väljamõistetud suuruses (235 eurot kuus), on hagejal tekkinud võlg, ja tema suhtes on alustatud täitemenetlus. Hageja pangakonto on arestitud, ja tema sissetulekutest peetakse igakuiselt kinni kindel rahasumma elatisvõlgnevuse katteks (umbes pool kõikidest sisstulekutest). Seisuga 27.01.2020.a. võlgnevuse suurus oli 6088,50 eurot. KOSTJA VASTUS
7. Kostja seaduslik esindaja Kohtla-Järve linnavalitsus esitas 30.07.2020.a kohtule kirjaliku vastuse, milles märgib, et tunnistab hagi ja on nõus elatise suuruse vähendamisega 75 euroni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja esindaja võttis 30.07.2020.a. esitatud vastuses hagi õigeks (tunnistas hagi).
9. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, §
10. 4.1 Tulenevalt PKS § 97 lg 1 on alaealine laps õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 2 Üldjuhul ei või igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. J. P.l on määratud keskmine puue ja puuduv töövõime, hageja ainus sissetulek on 400 eurot kuus (töövõimetoetus) ning vältimatud püsikulud kuni 335 eurot kuus. Samuti on hagejal teine laps A. I., kes saab igakuiselt elatise suuruses 75 eurot vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-20-
11. Seega, kui hageja peab maksma kostjale elatist suuruses 235 eurot kuus, siis teine laps (A. I.) osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. 4.2 Hagi on kohtule esitatud 26.07.
12. Kostja tunnistas hagi ja on nõus elatise vähendamisega kuni 75 euroni. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus Viru Maakohtu 18.08.2017.a. otsusega hagejalt J. P. kostja D. B. kasuks väljamõistetud elatist ja mõistab J. P.lt D. B. kasuks elatise igakuiselt 75 eurot alates 26.07.2020 kuni kuni D. B.´i täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS
13. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja ei ole põhjustanud hagi esitamist kohtusse, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3