KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-5049 Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2020, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi XX hagi Maksu- j

§ 84lg 1 ls 2).

Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (

§ 67lg 1).

Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine (

§ 86lg 1).

Hagis esitatud asjaoludel pole hageja ja kostja vahel toimunud ühtegi tehingut. Samuti ei saa tehinguks lugeda kostja poolt äriühingu arvelduskonto arestimist, sest puudub õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus

§ 67lg 1 tähenduses.

Kostja tegevus võla sissenõudmisel on täitetoiming, mille tegemise õigus ja kohustus tuleneb seadusest. Seetõttu ei saa kostja tegevus olla tehing ning seadusest tuleneva kohustuse tõttu ei saa tegemist olla ka heade kommete vastase teoga. Seetõttu ei ole hagis esitatud asjaoludel hageja nõuet võimalik lahendada ka tulenevalt tühiste tehingute regulatsioonile tuginedes. 3 Järgmisena analüüsis maakohus põhiseaduse alusel esitatavad nõudeid ja märkis, et igaühe omand on puutumatu (põhiseadus § 32). Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel. Hagis esitatud asjaoludel oli hagejale tagatud õigus omandi puutumatusele – hagejal oli võimalus käsutada ja kasutada oma pangakontol olevat raha, nagu hageja soovis. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et hageja sai raha kanda vastavalt enda poolt pangale antud korraldusele äriühingule. Kui tegemist oli alusetu maksega ja äriühing ei ole nõus raha hagejale tagasi andma, on hagejale tagatud kehtiva õigusega võimalus raha tagasi saada esitades alusetu rikastumise nõude äriühingu vastu. Hageja pole nimetatud võimalust kasutanud. Kohtuotsuse olemasolul on hagejal võimalik algatada täitemenetlus äriühingu vastu. Seega on Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon hageja omandi kaitseks olukorraks, kus äriühing peaks olema kohustatud hagejale raha tagastama, kuid seda vabatahtlikult ei tee. Kui hageja leiab, et kostja on arestinud maksuvõla sissenõudmisel hagejale kuuluva varalise õiguse, siis on hagejal võimalik algatada ka vara arestist vabastamise menetlus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja omandi puutumatust ei ole rikutud ning hagejale on kehtiva õiguse kohaselt tagatud võimalus omandi kaitseks, mistõttu ei saa põhiseaduse omandi põhiõigus anda hagejale õigust esitada nõue hagis esitatud asjaoludel kostja vastu. Järgmisena analüüsis maakohus pankrotimenetluse regulatsiooni analoogia alusel esitatavaid nõudeid ja märkis, et pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule (PankrS § 123 lg 1 ls 1). Maksuvõla nõude sundtäitmine toimub MKS-i ja täitemenetlus reguleerivates õigusaktides nimetatud korras, ning pankrotiseadust kohaldatakse üksnes, kui maksukohustuslase suhtes on välja kuulutatud pankrot (MKS § 128 lg 1). Käesoleval juhul ei ole äriühingu pankrotti välja kuulutatud ning hagejal on võimalik teostada oma õiguseid MKSis ja täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seetõttu pole hagis esitatud nõuet võimalik rahuldada ja pankrotiseadustiku alusel. Järgmisena andis maakohus hinnangu hageja nõude perspektiivikusele ja märkis, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Seetõttu peab kohus hindama nõuete perspektiivikust kohaldades ise õigust. Kellegi alusetult rikastamisel saab nõude aluseks olla eelkõige alusetu rikastumise regulatsioon. Kohus selgitas, et esitatud asjaoludel hageja kostjat rikastanud ei ole, mistõttu ei ole hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik hagejal saavutada soovitud eesmärki, et kostja tasuks hagejale 544 eurot. Hagejal tuleks alusetu rikastumise nõue esitada äriühingu vastu. Maakohus märkis, et ükskõik, missugust õiguslikku alust kohus ei üritaks hageja nõudele kohaldada, on kostja vastu esitatava nõude eelduseks, et hageja ülekantud 544 eurot ei saanud äriühingu omaks. Kostjal saab olla kohustus hagejale raha tagastada, kui kostjal polnud õigust äriühingu arvelt raha arestida. Selleks peab kohus võtma seisukoha äriühingu õiguste suhtes. Kohus ei saa otsuse tegemisel otsustada selliste isikute õiguste üle, kes ei ole menetluse osalised. Seetõttu ei saa hagejal olla võimalik nõuda kostjalt raha välja mõistmist, kuni ei ole kohtuotsusega kõigepealt või ühises menetluses otsustatud hageja ja äriühingu vahelise õigussuhte üle. Seega pole esitatud asjaoludel võimalik kostja vastu esitatava hagiga saavutada hageja poolt soovitud eesmärki ükskõik missugusel õiguslikul alusel. Eeltoodud põhjustel leidis maakohus, et hagis kirjeldatud asjaoludel ei ole kehtiva õiguse kohaselt hagejal võimalik saavutada soovitud eesmärki ehk kostja poolt hagejale 544 euro üle andmist. 4 MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles ei nõustu maakohtu määrusega ning palus selle tühistada. Hagi perspektiivi hindamisel ei ole maakohus põhiseaduse preambulis sätestatud õigluse printsiipi arvestanud. Ebaõige on maakohtu hinnang hagejalt raha äravõtmise vastuolule heade kommetega ning tehingu tühisust puuduvad põhjendused. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et seadusel põhinev tehing ei saa olla vastuolus heade kommetega. Tuleks vastata küsimusele, kas vanainimese poolt kogemata valele kontole kantud raha äravõtmine Eesti Vabariigi poolt maksuameti kaudu suvalise riiulifirma maksuvõla katteks on kooskõlas ühiskonnas üldiselt valitsevate väärtushinnangutega, ühiskonnaliikmete keskmise moraalitunnetusega, ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega. Maksuameti inkassokorraldus äriühingu konto debiteerimiseks maksuameti kasuks on tehing konkreetse tahteavaldusega. Hagejalt raha äravõtmine vastas esmalt maksuameti tahtele automaatse maksekorralduse kaudu, millist tahet raha tagastamisest keeldumisega kinnitas elus inimene, maksuametnik (

§ 67lg.

1 ja 2). Hageja sellisel viisil raha äravõtmine on vastuolus heade kommetega ning tühine (

§ 86lg 1).

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei saa kostja vastu esitada nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. Maksuvõla vähendamine äriühingu vastu ei ole käsitatav vastusooritusena, mis välistab VÕS §-le 1036 kohaldamise. Maksunõue on oma olemuselt ilma otsese vastusoorituseta nõue. Tasuta (ilma vastusoorituseta) raha ülekandmine maksuametile (eriti käesoleva kaasuse asjaoludel, õigluse printsiibist lähtuvalt VÕS § 1036 mõtte järgi) tähendab seda, et maksuamet ei andnud äriühingule raha vastu mingit vara või varalist õigust, millele hageja saaks pöörata sissenõuet. Hagejal on õigus valida kostjaid ning seega on tegemist menetlusliku küsimusega, mitte hagi menetlusse võtmata jätmise alusega. Maakohus on rikkunud TsMS §-i § 371 lg 2 p 2 ja PS §-i 46, kui on hagi perspektiivikuse otsustamisel hakanud ennatlikult ning kaugeleulatuvalt menetlusväliselt hindama asjaolusid ja tõendeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 13.04.2020 määrus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi täiendamise teel (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.
2. Maakohus on põhjalikult hinnanud hageja ja kostja vahelist õigussuhet ning lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et hageja nõudel kostja vastu ei ole perspektiivi.
3. Hagist nähtuvalt soovis hageja pidada kohvikus juubelipidu ja kandis selleks OÜ-le Y 544 eurot, kuid OÜ Y oli nime muutnud ja uueks nimeks sai QOÜ. Hageja on seisukohal, et ta kandis raha valele kontole. Ärinime muutumisega äriühingu õigusvõime ei lõppe (ÄS § 2 lg 3). Äriühingu õigusvõime lõpeb äriregistrist kustutamisega. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et hageja tegi ülekande valele kontole. Asjaolu, et maksuhalduril on õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku (äriühingu) pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses, ei tekitanud võlasuhet või muud õigussuhet hageja ja kostja vahel. Hagejal sai võlasuhe tekkida vaid äriühinguga, kelle kontole hageja raha üle kandis. Hagis 5 toodud asjaoludel ei vastuta kostja hageja nõude eest. Asjaoludest võib aru saada, et hagejal oli juubelipeo korraldamiseks kohvikupidajaga sõlmitud teenuste osutamise leping ja ta tasus nimetatu alusel ettemaksu. Kui teenus jäi osutamata, on hagejal lepingust tulenev nõue lepingupartneri vastu. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu selgitus, et hagejal on alusetu rikastumise nõue teenuse osutaja vastu. Maakohus on jätnud hagi õigesti menetlusse võtmata ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebemenetluses osalenud, mistõttu ei ole määruskaebemenetluses kostjal menetluskulusid tekkinud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 6