Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2327 Tsiviilasi M K hagi V K va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.02.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole V K (kostja) nõus tasuma M Kile (hageja) elatist alates veebruarist

1. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 765 eurot, s.h eluasemekulud 25 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 40 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 65 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot ning lasteaiakulud 380 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 01.02.2020 miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et on iga kuu elatist tasunud ning on nõus seda ka edasi tasuma kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on A K ja kostja (tlk 5, 8) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku 2 ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
4. Hageja on menetluses välja toonud, et kostja ei ole nõus alates veebruarist elatist tasuma. Kostja on oma vastuväidetes hagile märkinud, et ta on oma lapsele elatist tasunud ning on nõus tegema seda ka edaspidi. Kostja on esitanud ka oma konto väljavõtte, millest nähtub, et 10.09.2019 kuni 05.03.2020 on kostja igakuiselt elatist miinimumsummas tasunud (tlk 16). Kuna kostja vastusest nähtuvalt on kostja igakuiselt oma ülalpidamiskohustust täitnud, siis palus kohus oma 17.04.2020 kirjas hagejal täpsustada, milles ülalpidamiskohustuse rikkumine käesoleval juhul seisneb (tlk 18). Hageja ei ole kohtule täiendavaid dokumente ega selgitusi esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt ja regulaarselt, s.o tasudes igakuiselt elatist hagejale miinimumsuuruses. Kohtul puudub veendumus, et kostja edaspidi oma ülalpidamiskohustust täita ei kavatseks. Kuna elatise väljamõistmise eelduseks on see, et kostja ei täida piisavalt oma ülalpidamiskohustust, siis ei ole elatise väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud. 3
5. Kuna kohus on leidnud, et kostja täidab oma ülalpidamiskohustust piisavalt ja regulaarselt, siis puudub alus elatise väljamõistmiseks ning kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 4