Obsah (8)

§ 113§ 35§ 42§ 41§ 415§ 402§ 406§ 4062

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-9221

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras 2 põhinõudelt 6948 eurolt 38 sendilt alates 18. juunist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda ja 22% ulatuses hageja kanda. Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks 700 eurot, sh riigilõiv 650 eurot ja esindajakulu 50 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 546 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagimaterjalid edastati vastuse nõudega kostjale. Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Kostja ei täitnud kohtu nõuet tähtaegselt. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohtul on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 alusel kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ei tugine sellele, kuna tegemist on seaduse kohaldamisega. Tarbijakrediidileping on sõlmitutud tüüptingimustel

§ 35lg 1 tähenduses.

Lepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused on tüüptingimused. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise intressimääras 0,0831% päevas. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10. mai 2016. a otsus taiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 10). Lepingu sõlmimise ajal, 11. märtsil 2017 oli

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas.

Üldtingimuste punkti 6.1 ja lepingu põhitingimustes toodud intressimäära alusel tuletatud viivisemäär (0,0831% päevas ehk 30,3315% aastas) ületab kolmekordset seadusjärgset viivise määra (24% aastas). See on

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel seega tühine.

§ 41alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära.

Sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud seega 925 euro 94 sendi ulatuses. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda. Riigilõiv 650 eurot on põhjendatud menetluskulu. Hageja esindajakulud ei ole mõistlikud ega põhjendatud. Tsiviilasi ei ole nii keeruline, et hagejal tekiks sellises ulatuses esindajakulusid. Hagiavaldus on 2,5-l leheküljel, millest sisulise osa moodustab umbes 1,5 lehekülge. Hagiavalduse tekst on trafaretne. Hageja põhjendatud esindajakulud on 50 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega vähendati viiviseid ja hageja esindajakulusid. Hageja palub tühistada tagaseljaotsuse ning saata asi viiviste ja õigusabikulude osas läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Asjas tuleb kohaldada lepingu üldtingimuste punktis 6.1 ja lepingu põhitingimustes toodud intressimäära alusel tuletatud viivisemäära (0,081918 % päevas ehk 29,90% aastas / 365). Viivisemäära kokkulepe vastab

§ 415

lõikele 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu

§ 113

lõikele 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hageja ei nõustu, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud üksnes 50 euro ulatuses. Hageja esitas hagi lepingust tuleneva võla sissenõudmiseks. Hagejal tuli analüüsida laenulepingut, teha nõude väljaselgitamiseks arvestus ja uurida kohtueelse menetluse käiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, vajalikul määral nõustamist ning tõendite kogumist. Hagiavalduse tõendite analüüsile, komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele kulunud 3 tundi 30 minutit on seega põhjendatud. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot + käibemaks. See on riigikohtu praktika kohaselt põhjendatud. Maakohtu 3 põhjendustest ei ole aru saada, kas kohus vähendas hagi koostamisele kulunud aega, tunnitasu või mõlemaid. Maakohus ei andnud hinnangut hageja esindaja toimingute mahu ega nende maksumuse põhjendatusele. Maakohus rikkus sellega kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Kostja ei vaielnud menetluskuludele vastu. Maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramine on TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 ja Riigikohtu praktikaga vastuolus.
3. Kostja ei vastanud tähtaegselt apellatsioonkaebusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu tühistada. Kuna ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, tuleb asi saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 657 lg 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
5. Bigbank AS ja kostja vahel
6. märtsil 2017 sõlmitud laenuleping nr XXXXXXXXXXX on

§ 402lg 1 mõttes tarbijakrediidileping.

Tarbijalt ei või

§ 415

lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Riigikohus on

§ 415

lg 1 tõlgendamisel leidnud, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on

§ 406

2 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (

§ 4062

lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. 8. Ringkonnakohtus nõustub maakohtuga, et lepingust tulenev viivise kokkulepe on

§ 35lg 1 mõttes tüüptingimus.

Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust (

§ 42lg 3 p 5).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

§ 42

lg 3 p 5 mõttes pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandale lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada

§ 42

lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja

§ 42lg 1 alusel tühiseks.

Riigikohus ei lahendanud

1. mai
2. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tarbijakrediidilepingust tulenevat vaidlust. Riigikohtu poolt nimetatud tsiviilasjas tehtud järeldusi ei ole seega automaatselt tarbijakrediidilepingute kohta sätestatud eriregulatsiooni arvestamata võimalik tarbijakrediidilepingutele üle kanda. 4 Tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole

§ 42lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. 9. Maakohus määras Ts

MS § 175 lg 1 alusel hageja esindajakulude suuruseks 50 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus ületas diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse kohta (Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-16, p 14). Maakohus lähtus esindajakulude kindlaksmääramisel asja keerukusest. Maakohus ei põhjendanud samas, millises ulatuses maakohus pidas hageja esindaja tehtud toiminguid ning millises ulatuses hageja esindaja tunnitasu põhjendatuks. Kui eeldada, et maakohus pidas hageja esindaja tunnitasu tervikuna põhjendatuks, on võimalik järeldada, et maakohus pidas hageja esindaja poolt tehtud toimingutele kulunud aega põhjendatuks ligikaudu poole tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et isegi lühikese ja lihtsa hagiavalduse koostamisele kulub ilmselt rohkem kui pool tundi. Seda eriti olukorras, kus koos hagiavaldusega esitatakse kohtule ka hagiavalduses esitatud väidete tõendamiseks vajalikud tõendid. Kui eeldada, et maakohus ei pidanud hageja esindaja tunnitasu tervikuna põhjendatuks, saab järeldada, et maakohus pidas hageja esindaja tehtud toimingutele kulunud aega enam kui poole tunni ulatuses põhjendatuks. Samas ei ole sel juhul aru saada, miks maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Maakohus tegi hageja esindajakulude suuruse TsMS § 175 lg 1 alusel hindamisel seega kaalutlusvea, mis võis tuua kaasa vale lahendi tegemise.
3. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse tervikuna, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
4. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles vähendati viiviseid ja hageja esindaja kulusid. Ringkonnakohtu menetluses on tsiviilasja hind TsMS § 137 lg 1, § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 ning § 134 lg 1 järgi seega hagiavalduses esitatud viivisenõude hinna ja maakohtu poolt rahuldatud viivise nõude hinna vahe, so 4056 eurot 48 senti {(3460 eurot 72 senti - 925 eurot 94 senti) + [(6948 eurot 38 senti * 0,081918 % päevas * 365 / 100) – (6948 eurot 38 senti * 8 % aastas / 100)]}. RLS lisa 1 järgi tuleb alates 4000 kuni 4500 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 275 eurot, so 75 eurot ettenähtust vähem. Kuna ringkonnkohus ei määra menetluskulude jaotust kindlaks, ei ole ringkonnakohtul võimalik täiendavat riigilõivu välja mõista. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel pärast menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist seega mõista menetluskulusid kandma kohustatud isikult välja apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 5