← Eesti

2-20-103642/8

Obsah (9)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 163§ 174§ 175§ 177

2-20-103642 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 27.07.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-103642 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

  1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Aktiva Finants esitas 27.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxxxx Txxxxxxx 2397,31 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.02.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 23.04.2020.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule. OÜ Aktiva Finants esitas 27.05.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus Jxxxxxx Txxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 1697,50 eurot, intressid 183,03 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, 27.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 930,47 eurot ja täiendava viivise seadusjärgses määras alates 28.05.
  2. 02.06.2020.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 02.07.2020. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga laenulepingud, mille alusel väljastati kostjale laenu ja refinantseeriti eelnevad laenulepingud. Lepingute põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 07.12.2018 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 295 eurot. Kostja ja BB Finance sõlmisid täiendavad lepingud 20.10.2017, 01.02.2018, 07.02.2018, 27.02.2018, 14.03.2018, 23.03.2018, 05.04.2018, 2 2-20-103642 28.06.2018, 27.09.2018 ja 07.12.

  1. Viimase refinantseerimislepinguga lepiti kokku, et põhiosaks on 1697,50 eurot. Kuna kostja ei tasunud laenumakseid, ütles BB Finance OÜ 09.03.2019 lepingu üles ja loovutas 18.04.2019 kõik nõuded hagejale. Hageja palus välja mõista põhivõla 1697,50 eurot, intressid 183,03 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, 27.05.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 930,47 eurot ja täiendava viivise seadusjärgses määras alates 28.05.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 1697,50 eurot, intress 183,03 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 44,9% aastas. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 44,9% aastas, sest selline lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingu ülesütlemise ajal ja pärast seda on seadusjärgne viivise päevamäär olnud 0,022% (8% aastas). Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 44,9% aastas ehk 0,123% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 1697,50 eurot seadusjärgses määras on kokku 165,79 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 165,79 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul on see põhjendatud. Perioodi 28.05.2020 kuni 27.07.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 22,63 eurot (8%/365px1697,50€x61p). 3 2-20-103642 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2098,95 eurot, millest 1697,50 eurot moodustab põhivõlg, 183,03 eurot intress, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 188,42 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes

§ 163

lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda ja 73% ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 275 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina OÜ Julianus Inkasso arve õigusabi eest summas 480 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et alusdokumentide analüüsi, esinduse hagimenetluses, hagimaterjalide koostamise, esinduse maksekäsu kiirmenetluses eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 250 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Arvestades seda, et hageja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 525 eurot, millest 275 eurot on riigilõiv ja 250 eurot lepingulise esindaja tasu. Kohus jättis menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda ja 73% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 141,75 eurot ja kostja kanda 383,25 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 383,25 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). 4 2-20-103642 /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.