lg 2 p 1; § 185 lg 2 p 2 järgi ja
lg 1,
Nimetatud karistuse kandmiselt vabastati 08.03.2017.a kohtumäärusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.09.2018, kuid 06.03.2018.a määrusega pöörati ärakandmata karistus, 1 aasta 6 kuud 3 päeva vangistust täitmisele. Viktor Sobolev vabanes karistuse kandmiselt 09.09.2019.a. Tõkend: vahistamine alates 08.01.2020.a, kahtlustatavana kinnipidamine: 06.01.-07.01.2020.a süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8; § 202 lg 2 p 2; § 184 lg 2 p 2 järgi; NIKOLAI DUBROVSKI, isikukood: 36902030258; elukoht: xxx; viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: enne kinnipidamist xxx, xxx; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 02.12.2015.a Harju Maakohtu otsusega
Vabanes karistuse kandmiselt 14.12.2018.a. Harju Maakohus kohaldas 05.11.2018.a määrusega
Dubrovski suhtes pärast karistuse ärakandmist käitumiskontrolli tähtajaga kaks aastat kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning kohustas teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma kohtu poolt määratud
Tõkend: vahistamine alates 08.01.2020.a, kahtlustatavana kinnipidamine: 06.01.-07.01.2020.a süüdistuses
Süüdi tunnistada Viktor Sobolev
2. Süüdi tunnistada Viktor Sobolev
3. Süüdi tunnistada Viktor Sobolev
4.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristusest raskeimat, mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Viktor Sobolevi karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 6.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 06.01.2020.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.01.2020.a.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Nikolai Dubrovskile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 11.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 06.01.2020.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.01.2020.a. 12. Süüdistatava Nikolai Dubrovski suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 13.
lg 1 alusel konfiskeerida Nikolai Dubrovskilt: - sularaha summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot (arestitud Harju Maakohtu 20.03.2020.a määrusega kohtuasjas nr 1-20-2052 ja kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole);
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - narkootiliste ainete pakendid (asuvad Põhja prefektuuri hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – konfiskeerida
lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - ülejäänud Viktor Sobolevilt ära võetud asjad – jätta V Tile. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatavad, kaitsjad ja kannatanud esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 12.05.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 03.06.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva süüteo toimepanemisena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise isikuna, kes on varem toimepannud vargusi Samuti Viktor Sobolev sissetungimise teel võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt, viibides 05.11.2019 ajavahemikul kell 02:15 kuni 03:15 Tallinnas aadressil xxx, grupis, ühiselt ja kooskõlastatult S R’ga, tungis sisse plastikkaardi abil kortermaja lukustatud
lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis ja sissetungimisega. 5 Samuti Viktor Sobolev isikuna, kes on Harju Maakohtu 28.05.2014.a otsusega nr 1-14-3685 mõistetud süüdi
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates, Nikolai Dubrovski’lt ja teistelt eeluurimisel tuvastamata isikutelt kokku suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) erinevaid narkootilisi aineid, s.o kanepit kokku massiga vähemalt 0,99 grammi, amfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga vähemalt 27,026 grammi, milles puhast amfetamiini kokku vähemalt 1,7682 grammi ja vähemalt 3tk metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat tabletti massiga 1,33 grammi, milles puhast MDMA-d 0,51 grammi. Nii tema omandas osa narkootilisest ainest amfetamiinist ebaseaduslikult 06.01.2020.a enne kella 22:14 Tallinnas aadressil xxx Nikolai Dubrovski käest, mida ta hoidis enda juures kuni 06.01.2020.a kella 22:14-ni, mil Tallinnas xxx maja ees tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära: • tualettpaber kirjega 20, mille sees on 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 18,98 grammi, milles puhast amfetamiini 1,10 grammi amfetamiini; • tualettpaber kirjega 5, mille sees on 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 4,83 grammi, milles puhast amfetamiini 0,39 grammi. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hoidis ta enda juures kuni 06.01.2020.a kella 22:14-ni, mil Tallinnas xxx maja ees tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära: • 1tk minigrip kilekott, mille sees oli peenestatud kanep massiga 0,35 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 13% • fooliumpakend, mille sees on 1tk minigrip kilekott, mille sees oli peenestatud kanep massiga 0,64 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 14%. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hoidis ta enda elukohas Tallinn xxxx kuni 06.01.2020.a-ni, mil eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud: • 1 minigrip kilekott, mille sees oli 3tk metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat tabletti kogumassiga 1,33 grammi, milles puhast MDMA-d 0,51 grammi • 2 suuremat minigrip kilekotti, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 0,15 g, milles puhast amfetamiini 0,0052 g ja 1tk väikse minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 0,066 grammi, mille protsentuaalset sisaldust pulbris ei ole võimalik määrata aine vähesuse tõttu. LiS leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära 1 minigrip kilekott, mille sees oli peenestatud kanepi ja tubaka segu kogumassiga 0,40 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 10% ning milles kanepi täpset kogust ei ole võimalik määrata ja 1 minigrip kilekott, mille sees oli peenestatud kanepi ja tubaka segu kogumassiga 0,088 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) protsentuaalset sisaldust aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata. Nii tema andis alates septembrist 2019.a kuni 31.12.2019.a vähemalt 4-l korral narkootilist ainet amfetamiini ebaseaduslikult edasi A M’ile, s.h tema andis novembris 2019.a A Mile edasi 3 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, mida A M hoidis enda juures kuni 22.11.2019.a kella 02:32-ni, mil Tallinnas xxx juures A M’i isiku läbivaatusel leiti ja võeti tema taskust ära kokku 3 väiksemat minigrip kilekotti, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber kokku massiga 2,61 grammi, milles puhast amfetamiini kokku 0,182 grammi (liS sisaldas pulber 4-metamfetamiini, mille protsendilist sisaldust ei määratud) ning 1tk suurem 6 minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 0,39 grammi, milles puhast amfetamiini 0,025. Nii tema andis 05.01.2020 ajavahemikul kell 04:00 kuni 15:00 Tallinnas aadressil xxx, ca 4 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ebaseaduslikult edasi R S’le. Seega Viktor Sobolev, isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, pani tahtlikult toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o
Nikolai Dubrovski’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 02.12.2015.a otsusega nr 1-15-9237 mõistetud süüdi
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga vähemalt 141,89 grammi, milles puhast amfetamiini kokku vähemalt 8,8 grammi, millest osa andis ta ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Nii tema andis osa narkootilisest ainest amfetamiinist 06.01.2020.a enne kella 22:14 Tallinnas aadressil xxx ebaseaduslikult edasi Viktor Sobolev’ile, kes hoidis seda enda juures kuni 06.01.2020 kella 22:14-ni, mil Tallinnas xxx maja ees Viktor Sobolevi kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära: tualettpaber kirjega 20, mille sees on 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 18,98 grammi, milles puhast amfetamiini 1,10 grammi amfetamiini tualettpaber kirjega 5, mille sees on 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 4,83 grammi, milles puhast amfetamiini 0,39 grammi Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda juures kuni 06.01.2020.a kella 22:14-ni, mil Tallinnas xxx maja ees tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti tema jope taskust ära: tualettpaber kirjega 20, mille sees oli 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 19,02 grammi, milles puhast amfetamiini 1,31 grammi tualettpaber kirjega 10, mille sees oli 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 9,13 grammi, milles puhast amfetamiini 0,62 grammi tualettpaber kirjega 5, mille sees oli 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 4,84 grammi, milles puhast amfetamiini 0,28 grammi tualettpaber kirjega 10, mille sees oli 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 9,27 grammi, milles puhast amfetamiini 0,59 grammi tualettpaber kirjega 20, mille sees oli 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 19,07 grammi, milles puhast amfetamiini 1,19 grammi tualettpaber kirjega 30, mille sees oli 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 28,41 grammi, milles puhast amfetamiini 1,84 grammi tualettpaber kirjega 30, mille sees oli 1tk minigrip kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 28,34 grammi, milles puhast amfetamiini 1,48 grammi. Seega Nikolai Dubrovski, isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, pani tahtlikult toime narkootilise või 7 psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Viktor Sobolev tunnistas ennast kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetseb toimepandut. Esitatud hagid võttis ta täielikult õigeks. Ta nõustus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, kohtus enda ülekuulamist ei taotlenud. LiS täpsustas ta kaitsja selgituste järel, et kui eeluurimisel ta ei tunnistanud, et müüs Mile ja Sale narkootilisi aineid, siis nüüd tunnistab ka seda, kuid täiendavaid ütlusi ta selles osas anda ei soovi, sest ta ei ole kohustatud seda tegema. Ta lisas, et ei soovinud neid tegusid toime panna, on sõltlane, ei soovinud halba teha. Viktor Sobolevi kaitsja Eva Rivis leidis, et leidis, et isikule inkrimineeritavad teod on tõendatud. Kaitsja tõenditele vastu ei vaielnud ja pidas võimalikuks asja lahendamist lühimenetluses. Narkootiliste ainete käitlemine on õigesti kvalifitseeritud ning kuna süüdistatav tunnistas tegu eeluurimisel osaliselt, kuid nüüd täielikult, ei vaidle kaitsja selles osas vastu. Samas märkis kaitsja, et süüdistuse osas ta
lg 2 p 4 ehk varguse korduvust ei näe, tegemist on ainult ühe jätkuva episoodiga. Kuivõrd süüdistuse tekstis korduvust kirjas ei ole, siis rikub see kaitseõigust ja V. Sobolev tuleks
lg 2 p 4 järgi õigeks mõista.
202 lg 2 p 2 kvalifikatsioon ei muutu, aga sõnastust tuleb korrigeerida, sest ei saa öelda, et isik on toime pannud varem vargusi (mitmuses), kui ta on varem toime pannud varguse. Narkootiliste ainete osas palub arvestada, et vaid amfetamiini puhul on ületatud suure koguse piir ja sedagi väikesel määral ning teiste ainete puhul seda ei ületatud. Tegu on kergemate narkootikumidega. Prokuröri taotletud karistused on liialt karmid, arvestada tuleks ka praeguste tegude asjaolusid, isik on kahetsenud, sõltlane. Kaitsja taotles jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja arvestada, et isik ekspertiisikulu aasta jooksul maksta ei suuda. Süüdistatav Nikolai Dubrovski tunnistab ennast täielikult süüdi. Soovib kriminaalasja arutamist lühimenetluses. Jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, kohtus enda ülekuulamist ei taotlenud. Ta lisas, et pärast eelmist korda muutis ta oma elu, läks tööle, kasvatas lapsi, tal polnud rikkumisi. Ta möönab, et tegi nüüd vaid selle ainsa vea, et soovis kuriteo arvelt võla tasuda. Süüdistatav Nikolai Dubrovski kaitsja Mart Missik leidis, et tõendid on lubatavad, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses. Ta rõhutas, et N. Dubrovski on olnud ametlikult tööl pärast vabanemist, on maksnud makse, ta oli käitumiskontrolli all ja tal ei olnud muid vääratusi kuni praeguse episoodini. Isik on kinnitanud, et see oli ühekordne eksimus, mitte süstemaatiline narkokauplemine. Kaitsja leidis, et arvestada tuleb ka teo ühiskonnaohtlikkust, lähtudes aine puhtast kogusest. Ka ei tohiks karistusmäärade puhul lähtuda lühimenetluse vähendatud määradest. Kaitsja leidis, et õiglane oleks seega 4-aastane vangistus, millest arvata maha 1/3, mitte aga prokuröri küsitud 6 aastat 8 kuud. Isik on olud süüdistusega algusest peale nõus ja kahetsenud. Veel märkis kaitsja, et tema kaitsealusega seonduvad ekspertiisist 7 proovi, mis näitasid narkootilist ainet, ülejäänud ekspertiisikulu palub jätta riigi kanda. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega mõlema süüdistatava suhtes. Ta märkis, et V. Sobolevi puhul esineb varguse toimepanemise osas kvalifitseeriva tunnusena korduvus, sest tegu on varem karistatud isikuga ning selle konkreetse karistuse viite puudumine süüdistuse tekstis ei riku isiku kaitseõigust. Prokurör leiab, et Viktor Sobolevi tuleb
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega 10 kuud;
lg 2 p 2 8 alusel vangistusega 1 aasta ning
lg 2 p 2 alusel vangistusega 6 aastat.
lg 1, § 63 lg 2 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat palub prokurör mõista karistuseks 7 aastat 3 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võtta ja karistuseks mõista vangistus 4 aastat 10 kuud. Nikolai Dubrovskile taotles prokurör
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistuse 4 aastat 6 kuud. LiS taotles prokurör N. Sobolevilt ära võetud ja arestitud raha (summas 195 eurot) konfiskeerimist
Samuti leidis prokurör, et V. Sobolevilt tuleb süüdimõistmisel välja mõista kaitsjatasu, ekspertiisikulu jaotada süüdistatavate vahel nii, et 12 objekti eest tekkiv kulu mõlemalt süüdistatavalt ja 7 objekti eest V. Sobolevilt ainuisikuliselt. LiS tuleb mõlemalt isikult välja mõista sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest. Prokurör pidas võimalikuks menetluskulude ajatamist 12 kuu peale. Prokurör leidis, et kuna teises kriminaalasjas on teiselt isikult tsiviilhagi juba välja mõistetud, siis ei saa seda praeguses kriminaalasjas enam V. Sobolevilt välja mõista. Kannatanu V S ei soovinud karistuse liigi ja määra osas arvamust avaldada. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Viktor Sobolevi tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 7, 8; § 202 lg 2 p 2; § 184 lg 2 p 2 järgi ja Nikolai Dubrovski tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 2 järgi ning nende süü on täielikult kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud alljärgnevaga. V. Sobolev süüdistuses
lg 2 p 2 järgi Kohtuistungil tunnistas Viktor Sobolev ennast täies mahus esitatud süüdistuses süüdi, st ta tunnistas ennast süüdi teadvalt (D. Bilt; D. Milt; M. Mlt; U. Tilt; D. Lilt) varastatud jalgratta omandamises, hoidmises ja turustamises. Kohtuistungil, vaatamata enda varasemast erinevale süüditunnistamisele, V. Sobolev enda ülekuulamist ei taotlenud. V. Sobolev kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde selle erisusega, et tunnistab ennast nüüd esitatud süüdistuses täielikult süüdi. D Bile kuuluva jalgratta omandamine, hoidmine ja turustamine: D Bi poolt kannatanuna antud ütluste kohaselt avastas ta 26.10.2019.a, et Tallinnas aadressil xxx kortermaja lukustatud
lg 2 p 2 järgi on karistatav süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 11 Kohtu hinnangul on eespool märgitud tõenditega üheselt kinnitust leidnud, et Viktor Sobolevi käitumises väljendub muster, et ta ostis vähese raha või narkootikumide vastutasuks andmise eest teadvalt varastatud jalgrattaid. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et võrreldes jalgrataste tegelike väärtustega, maksis V. Sobolev nende eest vähest hinda, ta ostis jalgrattaid erinevatel aegadel, erinevatelt isikutelt ja rentis jalgrataste hoidmiseks ka eraldi garaažiboksi. Sealjuures oli muudetud osade rataste tunnuseid (raaminumber eraldatud ja vahetatud ratta osad vms). V. Sobolev on ise möönnud, et müüjate tausta teades, võis ta eeldada, et tegemist on varastatud jalgratastega. Sellise käitumisega V. Sobolev omandas nimetatud jalgrattad, ta hoidis neid nii enda juures, enda elukohas kui ka renditud garaažiboksis. Samuti müüs osa jalgratastest edasi ehk turustas. Kuivõrd V. Sobolev tegeles korduvalt jalgrataste ostmisega väikeste rahasummade või narkootikumide eest, isikutelt, kelle tausta teades ta vähemalt võis aimata, et jalgrattad on varastatud, on ta märgitud teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega
lg 4 mõistes (isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda). V. Sobolevi varasem karistatus varguse toimepanemise eest nähtub tema ankeetandmetes väljendatud andmetest. Nimelt on V. Sobolev karistatud viimati 28.05.2014.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 1, § 185 lg 2 p 2 järgi ning lähtudes
lg-st 1 ja
V. Sobolevi kaitsja on leidnud, et V. Sobolevile
lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse sõnastuses tuleb asendada sõna „vargusi“, ainsusega „varguse“, kuivõrd korduvus kui koosseisuline tunnus on jäänud süüdistusakti süüdistusosast välja. Kohus leiab, et ka esitatud süüdistuse pinnalt on V. Sobolev toime pannud grammatiliselt õigesti sõnastatult „vargused“ (mitmuses), kuivõrd isik on varasemalt varguste toimepanemise eest süüdi mõistetud ning pani toime varguse ka enne osasid siinkohal tuvastatud
Samuti, ei muuda nimetatud asjaolu käesoleva teo kvalifikatsiooni. Eeltooduga on kohtu hinnangul täielikult tõendamist leidnud V. Sobolevi süü
Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, V. Sobolev on täisealine ja süüvõimeline isik. V. Sobolev süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 järgi M Ki jalgrataste, V Sa jalgratta ja O Bi jalgratta vargus grupis S Riga: Kohtuistungil tunnistas Viktor Sobolev ennast täies mahus esitatud süüdistuses süüdi, st ta tunnistas ennast süüdi M Ki, V S ja O Bi jalgrataste varguses grupis koos S Riga. Kohtuistungil V. Sobolev enda ülekuulamist ei taotlenud. V. Sobolev kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav Viktor Sobolev on kohtueelses menetluses andnud ütlused selle kohta, et ta kinnitab oma süüd nelja jalgratta varguses koos S Riga. Nimelt xxx ühest majast võtsid nad kaks ratast ühest trepikojast ja kaks teisest. Panid võetud jalgratastest kaks vahepeal maja lähedal põõsasse peitu, misjärel sõitsid kõigepealt esimese kahe jalgrattaga tema juurde koju ja seejärel läksid tagasi teise kahe jalgratta järele, misjärel sõitsid nendega tema koju; rattaid hoidis enda keldris, kuid mingil ajal müüs neist kolm jalgratast ära, saadud raha jagasid pooleks. Üks ratas on seni keldris. Samuti rentis tema garaaži xx aadressil, kus hoidis ka jalgrattaid /kd III tl 4750, 85-91/. V. Sobolevi sellekohased ütlused langevad kokku tunnistaja A Bi ütlustega selles, et meesterahvas nimega Viktor rentis temalt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi on karistatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis ja sissetungimisega. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et Viktor Sobolev on vargused toime pannud isikute grupis, nimelt tegutses ta ühiselt koos S Riga. Vaidlus puudub selles, et varastatud jalgrattad kannatanutele kuulusid (st ei olnud peremeheta vara, need olid ka lukustatud) ning need olid Viktor Sobolevi jaoks võõrad vallasasjad. Vaidlus puudub ka selles, et vargused on toime pandud sissetungimisega, nimelt on sisenetud lukustatud trepikotta ja lõhutud ka rattalukud. Asjaolu, et Viktor Sobolev on varem varguseid toime pannud, nähtub ankeetandmetest: kehtivaid kriminaalkaristusi kolm, sh on teda karistatud 17.10.2012.a ja 17.06.2011.a Harju Maakohtu otsuste alusel mh
Kohtu hinnangul on Viktor Sobolev vargused toime pannud kavatsetult.
lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Viktor Sobolev koos S Riga soovis jalgrattaid varastada. Nad murdsid jalgrataste kättesaamise eesmärgil sisse trepikodadesse, millistest võtsid kokku neli jalgratast, mille toimetasid ära, seejuures jalgrataste endi kättesaamiseks lõhkusid ka rattalukud. Kohtuistungil leidis V. Sobolevi kaitsja E. Rivis, et V. Sobolevile omistatud korduvus ehk kvalifikatsiooni p 4 tuleks süüdistusest välja jätta, kuivõrd süüdistusakti süüdistuse teksti kirjeldavas osas ei ole märgitud varasemat kohtuotsust, mis moodustaks korduvuse. Kohus sellega ei nõustu. Kohus tõdeb, et süüdistusakti süüdistusosas ei ole eraldi kirjeldatud V. Sobolevi varasemat kohtulikku karistamist varguse toimepanemise eest. Samas on süüdistuse osas kirjeldatud nelja jalgratta vargus, kirjeldatud on koosseisuline tekst „isikuna, kes on varem toime pannud varguse“ ning välja on toodud kvalifitseeriv koosseisuline tunnus
Kohus leiab, et sellisel on süüdistuse tekstist üheselt aru saada, et V. Sobolev on varasemalt toime pannud vargusi, nimetatud asjaolu nähtub V. Sobolevi kehtivatest karistusandmetest. Kohus leiab, et selliselt on süüdistuses faktilised asjaolud piisavalt esitletud ning kuivõrd
lg 2 p 4 kui koosseisuline tunnus on välja toodud, on tegemist veaga, mis 13 on kohtumenetluses ületatav olemasoleva tõendikogumi pinnalt. Samuti puudub vaidlus selles, et
lg 2 p 4 koosseis ei ole süüdistatavale või tema kaitsjale üllatuslik, sest vastav kvalifitseeriv tunnus, nagu ka V. Sobolevi varasem kehtiv karistatus varguste eest oli neile teada süüdistusaktiga tutvumise hetkest alates ja kaitsja on sellele ka vastu vaielnud. Süüdistuse kvalifitseerivas osas on prokurör kõik asjasse puutuvad faktilised asjaolud õigesti märkinud: „Seega Viktor Sobolev pani oma tahtliku tegevusega toime
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis ja sissetungimisega“. Eelnevat arvestades ei pea kohus vajalikuks enam süüdistuse teksti täpsustamist viidetega kohtuotsustele, sest kõik osapooled on üht moodi aru saanud, et süüdistuses heidetakse V. Sobolevile
lg 2 p 4 raames ette mh varguse toimepanemist varguse varem toimepannud isikuna, keda on varguste eest varem ka kohtulikult karistatud. Kohus leiab, et kuivõrd on tuvastatud õiguslik retsidiivsus, siis asjaolu, kas V. Sobolev nelja ratta vargusega sama öö jooksul on toime pannud jätkuva, vältava või eraldi võetavate kuriteoepisoodidena, tema tegevuse kvalifikatsiooni ei mõjuta. Süüdistatava ja tema kaasosalise ütlustest saab teha järelduse, et kortermajja siseneti just varguse eesmärgil. Tegemist on ühe maja erinevate trepikodadega, kuid kahtlustatava ülekuulamises ei ole süüdistatava tahtluse aspekti selles osas ka süvenetud. Lähtudes elulisest usutavusest leiab kohus, et praegusel juhul on ühe kortermaja erinevatest trepikodadest toimepandud vargused käsitletavad jätkuva kuriteona, seda enam, et need on toime pandud järjestikuselt, ühes asukohas. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et süüdistatav ja tema kaasosaline varastasid kõigepealt rattad, panid neist 2 põõsasse peitu ja seejärel sõitsid kahe rattaga minema, misjärel tulid veel juba varem trepikojast välja viidud ja ära peidetud kahele rattale järele. Nimetatu ei väära aga kuriteo kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et eeltooduga on Viktor Sobolevi süü täies mahus
Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, V. Sobolev on täisealine ja süüvõimeline isik. Kohus leiab, et Viktor Sobolevi ja Nikolai Dubrovski süü
Kohtuistungil tunnistas Viktor Sobolev ennast täies mahus esitatud süüdistuses süüdi, st ta tunnistas ennast süüdi narkootiliste ainete suures koguses omandamises, sh Nikolai Dubrovskilt omandamises, narkootiliste ainete enda juures ja enda elukohas hoidmises, narkootilise aine vähemalt neljal korral A Mile ning ühel korral R Sale edasiandmises. Kohtuistungil V. Sobolev enda ülekuulamist ei taotlenud, vaatamata sellele, et varasemalt ei ole ta ennast täielikult süüdi tunnistanud. V. Sobolev kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde selle erisusega, et nüüd tunnistab ennast täielikult süüdi. Viktor Sobolevi eeluurimisel kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ostis ta narkootilise aine, st umbes 25 grammi amfetamiini ja üle ühe grammi kanepit vahetult enne enda kinnipidamist 06.01.2020.a xx temale tundmatu isiku käest (st Nikolai Dubrovski käest) umbes 200 euro eest, samalt isikult on ta narkootikume ostnud korduvalt. Kinnitab, et tarvitab igapäevaselt amfetamiini ja kanepit. Tunnistas, et pakkus tasuta amfetamiini Mile kui külalisele /kd III tl 47-50, kd III tl 66-71, 85-91/. Kohtuistungil tunnistas Nikolai Dubrovski ennast täies mahus esitatud süüdistuses süüdi, st ta tunnistas ennast süüdi narkootiliste ainete suures koguses omandamises, narkootiliste ainete enda juures hoidmises, narkootilise aine edasiandmises Viktor Sobolevile ning eeluurimisel tuvastamata isikutele. Kohtuistungil N. Dubrovski enda ülekuulamist ei taotlenud. N. Dubrovski kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. N. Dubrovski kahtlustatavana antud ütluste kohaselt võtab ta süü narkootilise aine suures koguses käitlemises täielikult omaks ja kahetseb toimepandut. Ta tunnistab 06.01.2020.a Viktor Soboleviga kohtumist ja viimasele pakiga narkootikumide üleandmist, misjärel ta mõne minuti möödudes politsei poolt kinni peeti. Samuti tunnistab, et paki üleandmisel pidi ta osa narkootikume tagasi peidukohta panema, ning see osa jäi tema kätte ja see osa 14 narkootikumidest kinnipidamisel ära võetigi /kd III tl 148-150, 151-160 koos tõlkega/. Kohus leiab, et süüdistatav N. Dubrovski, vaatamata enda süü tunnistamisele, üritab enda teopanust vähendada. Tuvastatud on, et nii V. Sobolevilt, kui N. Dubrovskilt leiti samal viisil toalettpaberisse pakendatud narkootilist ainet (II kd tl 217, 218, 220-222). Samuti nähtub juba V. Sobolevi enda ütlustest, et N. Dubrovskilt on ta narkootilisi aineid korduvalt ostnud, samal ajal kui N. Dubrovski ütluste kohaselt oleks tema kinnipidamisele eelnenud narkootiliste ainete omandamine ja üleandmine V. Sobolevile just kui ühekordne tegevus olnud. Viimast episoodi kinnitab ka jälitustoimingu protokoll. Nimelt nähtub, et 06.01.2020.a kohtusid Tallinnas xxx asuva maja kõrval Viktor Sobolev, kellel oli käes valget värvi kilekott, ja Nikolai Dubrovski, kes vestlesid ja siis astusid jalgrajalt põõsaste alla pimedusse, umbes 30 sekundit hiljem väljusid koos, kuid asusid kõndima eri suundadesse. Mõlemad peeti vahetult mõne minuti vältel pärast seda politsei poolt kinni /kd II tl 190/. Objektiivsetest kirjalikest tõenditest nähtub narkootilise aine leidmine ja äravõtmine nii Viktor Sobolevi kui Nikolai Dubrovski käest järgmiselt. Viktor Sobolevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 06.01.2020.a nähtuvalt võeti V. Sobolevilt kinnipidamisel ära minigrip-kotid valget-kollakat värvi pulbritaolise aine, rullitud toalettpaberisse ning valget-beeži värvi pulbriga, samuti pruunikas-valge pulbriga ja rohekas-pruuni värvi taimse puruga /kd III tl 1-5/. Samuti läbiotsimisprotokoll 06.01.2020.a koos fototabeliga /kd III tl 15-45/ tõendab, et läbiotsimise käigus V. Sobolevi elukohast leiti ja võeti ära suure toa baarikapi puidust karbist 2 minigrip-kotti, 5 minigrip-kotti; suure toa akna laual minigrip-kott ainega. 06.01.2020.a N. Dubrovski kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt võeti N. Dubrovskilt kinnipidamisel ära sularaha 195 eurot, valget-kollakat värvi pulbritaoline aine, mis oli pakendatud seitsmesse minigripp kotti ja rullitud wc paberisse /kd III tl 123-126/. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvalt vaadeldi Viktor Sobolevilt ja Nikolai Dubrovskilt ära võetud narkootilist ainet /kd II tl 217-222/. Keskse tähtsusega käesolevas asjas on narkootilise ekspertiisi aktis nr 20E-AN0047 antud ekspertarvamus. Viimane tõendab, et leitud ja äravõetud ained on narkootilised ained ja seda järgnevalt: I pakend xxx, milles oli V. Sobolevi kinnipidamisel xxx äravõetud aine, on: 1) pakendis nr 1 olevas minigrip-kilekotis olev roheline taimepuru
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja Nikolai Dubrovski suhtes Harju Maakohtu 02.12.2015.a otsusega, millega ta on mõistetud süüdi
Kohtuasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatavatel puudus õigus nimetatud narkootilisi aineid käidelda. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate süü täieliku tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, tunnistajate ja süüdistatavate enda ütlusi, kõrvutades neid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistuses
16 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, 4-metüülafmetamiin, MDMA ja kanep (mille THC sisaldus ületab 0,2%) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vaidlus puudub selles, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet suures koguses, nimetatut on mõlemad ise ka möönnud. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Eksperdiarvamusest nähtuvalt käitles Viktor Sobolev: kanepit kokku massiga vähemalt 0,99 grammi, amfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga vähemalt 27,026 grammi, milles puhast amfetamiini kokku vähemalt 1,7682 grammi ja vähemalt 3tk metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat tabletti massiga 1,33 grammi, milles puhast MDMA-d 0,51 grammi. Nikolai Dubrovski käitles narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga vähemalt 141,89 grammi, milles puhast amfetamiini kokku vähemalt 8,8 grammi. Vastusest teabenõudele nähtub, et keskmiselt on vähemalt kümnele inimesele joobe tekitamiseks vaja: kanepit ehk THC 7,5 grammi, amfetamiini 1,3 grammi ja MDMAd 1,4 grammi /kd II tl 208209/. Seega on V. Sobolev ja N. Dubrovski käidelnud suures koguses amfetamiini.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et Viktor Sobolev ja Nikolai Dubrovski on
Nimelt seadsid nad eesmärgiks ebaseadusliku narkootilise aine käitlemise ehk omandamise, hoidmise ja edasiandmise. Nad teadsid, et tegemist on keelatud ainetega ning et neil puudub luba nende käitlemiseks. Mõlemad on kinnitanud narkootilise aine teadlikku omandamist ja hoidmist, samuti edasiandmist. Nimetatud asjaolud on ka objektiivselt liS süüdistatavate ütlustele tuvastatud. Nii on tõendatud, et V. Sobolev omandas N. Dubrovskilt jt narkootilisi aineid, sh suures koguses amfetamiini, hoidis neid nii enda juures, kui enda elukohas ja andis edasi vähemalt kahele isikule. Samuti on tuvastatud, et N. Dubrovski omandas narkootilisi aineid suures koguses, hoidis neid enda juures ning andis edasi (vähemalt V. Sobolevile). Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatavad on süüvõimelised täisealised isikud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Viktor Sobolev ja Nikolai Dubrovski süü on tõendatud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud
KARISTUS Karistusregistri väljavõttest Viktor Sobolevi osas nähtub, et tal on kehtivaid kriminaalkaristusi kolm /kd III tl 107-109/. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 28.05.2014.a kohtuotsusega
lg 2 p 1; § 185 lg 2 p 2 järgi ja
lg 1,
lg 2 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust /kd III tl 113/. Harju Maakohtu 08.03.2017.a kohtumäärusega vabastati Viktor Sobolev karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.09.2018.a ning määrati ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju 17 kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla /kd III tl 114-116/. 06.03.2018.a Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele Viktor Sobolevile Harju Maakohtu 28.05.2014. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva vangistust, kuna isik ei täitnud korrektselt käitumiskontrolli nõudeid ja eiras kohustust mitte tarvitada narkootikume /kd III tl 117-118/. Viktor Sobolev vabanes karistuse kandmiselt 09.09.2019.a /kd III tl 119/. LiS on teda karistatud 17.10.2012.a ja 17.06.2011.a Harju Maakohtu otsuste alusel mh
Kehtivaid väärteokaristusi on tal kuus. Viktor Sobolev peeti kahtlustatavana kinni 6.01.2020 /kd III tl 1-5/, vahistati 08.01.2020 Harju Maakohtu määruse alusel /kd III, tl 97-99/. Karistusregistriväljavõttest Nikolai Dubrovski suhtes nähtub, et temal on üks kehtiv kriminaalkaristus /kd III tl 180-182/. Nimelt Harju Maakohtu 02.12.2015.a kohtuotsusega tunnistati Nikolai Dubrovski süüdi
lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega /kd III tl 183-184/. Nikolai Dubrovski vabanes karistuse kandmiselt 14.12.2018.a /kd III tl 210-211/. Harju Maakohus kohaldas 05.11.2018 määrusega
Dubrovski suhtes pärast karistuse ärakandmist käitumiskontrolli tähtajaga kaks aastat kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning kohustas teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma kohtu poolt määratud
Nikolai Dubrovski peeti kahtlustatavana kinni 06.01.2020 /kd III tl 123-126/, vahistati 08.01.2020 Harju Maakohtu määruse alusel /kd III tl 170-172/. Kohus märgib, et
lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme kuni 15-aastase vangistuse;
lg 2 p 4, 7, 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning
lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Viktor Sobolev on käesolevas asjas toime pannud kavatsetult esimese astme kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Isiku süüküsimuse hindamisel tuleb vältimatult arvesse võtta, et narkootilise aine suure kogemuse piirmäär on ületatud miinimummäära lähedasena. Selles mõttes on isiku süü vähene. Samas on ta tegutsenud sarnaselt korduvalt (omandanud narkootikume, neid hoidnud ja edasi andnud). Sealjuures on ta samalaadse teo toimepanemise eest varasemalt karistatud, karistus on kantud, kuid ei ole kustunud. Kohus arvestab, et süüdistatav on ise sõltlane ning on avaldanud kahetsust toimepandu suhtes. Kohus arvestab karistuse määra valikul, et süüdistatava süü
lg 2 p 2 mõttes on vähene, samas on isik teod toime pannud kavatsetult, korduvalt, süüdistatav on varasemalt samalaadse teo toimepanemise eest karistatud. Viktor Sobolev on toime pannud kavatsetult ka teise astme kuritegusid ehk jalgrataste vargused ja teadvalt varastatud jalgrataste omandamise, hoidmise ja turustamise. V. Sobolev on isik, kes on varasemalt varguse toimepanemise eest karistatud (III kd 18 tl 107-108). Ühe teoga varastas ta kokku neli jalgratast. Tema suhtes viimase kohtuotsusega mõistetud karistus on täitmisele pööratud. Vargustega on kannatantele tekitatud materiaalset kahju, kahju on hüvitamata. Osaliselt on kannatanud varastatud jalgrattad tagasi saanud, kuivõrd need leiti ja võeti ära politsei poolt, mitte ei tagastanud süüdistatav neid ise vabatahtlikult kannatanutele. Kohus leiab, et selliselt on V. Sobolevi süü
lg 2 p 4, 7, 8 mõistes keskmisest väiksemas määras.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude osas peab kohus vajalikuks märkida, et V. Sobolevi käitumises on väljendunud ilmselge muster – osta kokku varastatud jalgrattaid, neid hoida ja edasi müüa. Tema sellekohane tegevus väljendus käesolevas asjas kokku viies episoodis. Kohus leiab, et
Sobolevi süü keskmisest väiksemas määras.
mõistes ei pea kohus süüdistatava kahetsusavaldust karistust kergendavaks asjaoluks, kuivõrd isik ei ole ise oma tegevust peatanud ega uut eluviisi valinud, vaid temapoolse kuritegude sooritamise peatas tema kinnipidamine ja vahistamine. Samuti on ta varasemalt nii narkootikumide käitlemise kui ka varguse toimepanemise eest karistatud. Kuivõrd ta on kuritegude toimepanemist lühikese aja jooksul pärast vangistusest vabanemist jätkanud, samuti on talle eelnevalt mõistetud tingimisi kohaldamata jäetud vangistus täitmisele pööratud, siis saab teha kohus ainsa järelduse, et isik ei ole varasemalt mõistetud karistustest endale vajalikke järeldusi teinud ega asunud õiguskuulekalt elama. Selliselt toimepandud tegude eest peab kohus kohasteks karistusteks järgmist:
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 8 kuud;
lg 2 p 2 järgi vangistus1 aasta ja
lg 2 p 2 järgi vangistus 4 aastat.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra, jääb Viktor Sobolevi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 06.01.2020.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.01.2020.a. Viktor Sobolevi poolt toimepandud teise astme kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud, sealhulgas varguste toimepanemise eest. Talle on esitatud süüdistus mitmes kuriteoepisoodis. Kohus leiab, et sellise karistusregistriga isiku puhul ei saa teha järeldust, et rahaline karistus oma eesmärki kannaks ja isikule soovitud mõju avaldaks ega oleks see proportsionaalne ka toimepandud tegudega. Nikolai Dubrovski on käesolevas asjas toime pannud kavatsetult ühe esimese astme kuriteo. Seda ajal, kui ta oli allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile. Sellele vaatamata jätkas ta isiklikel motiividel samalaadse kuriteo toimepanemist, mille karistusest kandmiselt ta vabanenud oli. Oma ütlustes on ta küll süüd täielikult tunnistanud ja kahetsust avaldanud, kuid ilmselgelt püüdes sealjuures varjata enda tegevuse tegelikku ulatust narkootiliste ainete käitlemisel (N. Dubrovski ütlused vs V. Sobolevi ütlused, leitud ja äravõetud narkootilised ained, ekspertiisiaktis sedastatu). Süüdistatav omab ühte kehtivat karistust samuti narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Eelnevast saab kohus järeldada, et isik ei ole teinud varasemalt mõistetud karistusest järeldusi, mis suunaksid teda õiguskuulekale teele. Süüdistatav on teistkordselt ja lühikest aega peale karistuse kandmiselt vabanemist pannud toime samalaadse kuriteo, seda käitumiskontrolli ajal. Objektiivsete tõenditega ja V. Sobolevi ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et N. Dubrovski puhul ei olnud tegemist ühekordse käitumisaktiga 06.01.2020.a (s.o N. Dubrovski väitel üksnes n-ö võla tasumisega ja tegelikkuses narkootilise aine V. Sobolevile üleandmises), vaid N. Dubrovski on korduvalt käidelnud narkootilisi aineid, mis väljendub narkootilise aine eelnevas omandamises ja ka hoidmises. Viimast on N. Dubrovski enda täielikus süüditunnistamises ka ise tunnistanud. Kohus peab kohaseks karistuseks Nikolai Dubrovskile
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Nikolai Dubrovskile 19 karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 06.01.2020.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 06.01.2020.a. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus ei pea süüdistatavate suhtes nende karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamist põhjendatuks ega võimalikuks. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid kuriteo toimepanemises ega süüdistatavate isikutes. Viktor Sobolev on käesolevad teod toime pannud lühikest aega peale karistuse kandmiselt vabanemist. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud, karistused on kehtivad. Eelnev karistus on täitmisele pööratud, st isik ei allunud käitumiskontrollile nõuetekohaselt. Süüdistatav on järjepidevalt pannud toime uusi kuritegusid. Nimetatud andmed välistavad kogumis uute kuritegude toimepanemise sageduse ja mahuga tema vangistusest tingimisi vabastamise. Sealjuures arvestab kohus, et narkootiliste ainete käitlemises on süüdistatav teistkordselt kohtu ees. Nikolai Dubrovski on samuti teistkordselt narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteo toimepanemise eest kohtu ees, sealjuures on tema suhtes kohaldatud karistusjärgset käitumiskontrolli. Uus kuritegu on toimepandud väga lühikest aega peale vangistusest vabanemist ja käitumiskontrolli kestvuse ajal. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks ka N. Dubrovski suhtes põhjendatuks jätta vangistus reaalselt täitmisele pööramata. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Viktor Sobolev ja Nikolai Dubrovski olnud kahtlustatavana kinnipeetud alates 06.01.2020.a ning alates 08.01.2020.a vahistatud. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistus ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavatega, kes jätkasid kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul on mõlemad süüdistatavad lühike aja jooksul peale vangistusest vabanemist toime pannud uued kuriteod (N. Dubrovski ühe, V. Sobolev mitu). N. Dubrovski sealjuures käitumiskontrolli ajal. Seega on ilmne, et vabaduses olles on süüdistatavad jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades, et mõlemale süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus on oht ka selles, et isikud asuvad kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul 20 jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. Süüdistatava Viktor Sobolevi suhtes on kohtueelses menetluses kohaldatud lisapiirangud. Kohus peab põhjendatuks jätta need muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. TSIVIILHAGID Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagid esitanud kannatanu M K (summas 1197 eurot) ja V S (summas 507,56 eurot). Prokurör leidis, et kuna teises kriminaalasjas on teiselt isikult tsiviilhagi juba välja mõistetud, siis ei saa seda praeguses kriminaalasjas enam V. Sobolevilt välja mõista. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Süüdistatav Viktor Sobolev nõustus kohtuistungil tsiviilhagide hüvitamisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui Kja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu Kja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute tsiviilhagid TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõistab VÕS § 1043 alusel Viktor Sobolevilt M Ki kasuks 1197 eurot ja V S kasuks 507,56 eurot. Samas tuleb arvestada, et varasemalt on Harju Maakohtu 07.11.2020.a otsusega kohtuasjas nr 1-20-1902 tehtud otsustus selle kohta, et tsiviilhagid tuleb hüvitada S Ril, kuid Vikor Sobolevi osas vastutuse tuvastamisel tuleb kohaldada TSÜS 102 lg 2, 3 ja § 103 äramuutva tingimuse regulatsiooni ja hagid kuuluvad VÕS § 137 lg 1 tähenduses hüvitamisele solidaarselt. Arvestades, et praegusel juhul tuvastas kohus Viktor Sobolevi vastutuse sama kahju eest samade hagide pinnalt, kuuluvad nimetatud tsiviilhagid hüvitamisele Viktor Sobolevil solidaarselt S Riga. MENETLUSKULUD Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, alates 01.01.2020.a on selleks 1460 eurot, mis kuulub kummaltki süüdistatavalt väljamõistmisele. Narkootilise aine ekspertiisi kogukulu oli 1596 eurot. Ekspertiisi käigus uuriti 19 objekti, millest 7 objekti olid seotud üksnes Nikolai Dubrovskiga, ülejäänud objektid aga Viktor Soboleviga (temalt kinnipidamisel ära võetud ained ja tema elukohast ära võetud ained). Seejuures V. Sobolevi puhul ei olnud 2 objekti puhul tegemist narkootilise ainega. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks narkootilise aine ekspertiisi kulust välja mõista N. Dubrovskilt 7 objekti eest summas 588 eurot. Kohus arvestab V. Sobolevi ekspertiisikulu määrates tema suhtelist halba varalist seisundit, töö kaotust, menetluskulude üldist suurust. Seega võib arvata, et menetluskulude täies mahus hüvitamine käiks talle üle jõu. Samuti kohus arvestab, et 2 objekti puhul ei olnud tegemist narkootilise ainega ning osad ekspertiisiobjektid sisaldasid keelatud aineid määral, mis eraldivõetuna ei vastaks narkootilise aine suurele kogusele. Kõike nimetatut kaaludes leiab kohus, et V. Sobolevil tuleb temaga seostatavate narkootiliste ainete ekspertiisi kuludest hüvitada ½ ehk 504 eurot ja sellest ülejääv 504 eurot tuleb jätta riigi kanda. Viktor Sobolevil tuleb liS sundrahale ja ekspertiisikulule tasuda ka riigi õigusabi eest. Süüdistatava kaitsja on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitanud kohtueelses ja kohtulikus menetluses taotlusi kogusummas 686,16 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasud tuleb välja mõista V. Sobolevilt. 21 Kohtu hinnangul ei esine süüdistatavatel erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude täiendava vähendamise. Tegu on töövõimeliste isikutega, kes saavad ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Kuivõrd V. Sobolev ja N. Dubrovski viibivad vangistuses, on nende sissetulekud ning võimalused sissetuleku teenimiseks siiski piiratud, siis peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Seega kohus määrab, et V. Sobolevilt väljamõistetavad menetluskulud summas 2650,16 eurot ja N. Dubrovskilt väljamõistetavad menetluskulud summas 2048 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.07.2020.a. kuni 01.08.2021.a vastavalt vähemalt 220,85 eurot V. Sobolevil ja 170,67 eurot N. Dubrovskil. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMISELE KUULUV VARA Kriminaalasjas on Harju Maakohtu 20.03.2020.a määrusega Nikolai Dubrovskilt arestitud sularaha summas 195 eurot. Kohus leiab, et eelpool leidis tuvastamist see, et Nikolai Dubrovski tegeles narkootiliste ainete käitlemisega ja sai selle eest raha. Kohus peab seejuures osaliselt ebausaldusväärseks N. Dubrovski poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et ta käitles narkootilisi aineid vaid selleks, et kellegi S-nimelise isiku ees oma võlga kustutada (III kd tl 159). Seejuures kohus arvestab, et N. Dubrovski ei ole osanud nimetada võla suurust ning eluliselt ebausutav on, et tema ühekordne käitumisakt (narkootiliste ainete käitlemine) võiks kustutada sellise suurusega võla, mille pärast tasub riskida katseajal uue samalaadse teo toimepanemisel vahelejäämisega, eriti arvestades, et N. Dubrovski on kinnitanud, et ta ei ole pärast viimast süüditunnistamist narkootiliste ainete käitlemisega tegelenud. Kohtu veendumust selles, et N. Dubrovski tegeles narkootiliste ainete käitlemisega edasimüügi eesmärgil süvendab seegi, et jälitustoimingu protokollist nähtuvalt ei asetanud N. Dubrovski pelgalt väidetavat pakki peidikusse, vaid kohtus V. Soboleviga, vestles temaga ja liikus varjulisse kohta ehk pimedasse põõsastikku (II kd tl 190). Samal ajal on tuvastatud aga see, et nii V. Sobolevilt, kui N. Dubrovskilt leiti samal viisil WC-paberisse pakendatud narkootilist ainet (II kd tl 217, 218, 220-222). Ka on V. Sobolev kinnitanud, et ostis narkootilise aine isikult, kellega vahetult enne kinnipidamist kohtus ja seda umbes 200 euro eest (III kd tl 70-71), N. Dubrovskilt võeti kinnipidamisel ära 195 eurot (III kd tl 125), mis on ligilähedaselt 200 eurot. Seda kogumis arvestades tuleb järeldada, et N. Dubrovski müüs V. Sobolevile teadvalt suures koguses narkootilist ainet ning N. Dubrovski sai selle eest sularaha summas 195 eurot, mis temalt kinnipidamisel ära võeti. Seega on tegu süüteoga saadud varaga, mis tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Politsei poolt ära võetud rattalukud on purunenud ehk tegu väärtusetute esemetega ja need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Viktor Sobolevilt ära võetud esemed (pneumopüstol P08 ja mobiiltelefonid Samsung Galaxy J3 ja Huawei P30 Pro), mis on arestitud Harju Maakohtu 17.03.2020 määrusega, tuleb jätta arestituks tsiviilhagide hüvitamiseni, seejärel tagastada Viktor Sobolevile või tema poolt volitatud isikule. Jalgratas Scott Aspect 670 XL kuulus varasemalt D Mile, kuid seoses selle väärtuse hüvitamisega kindlustuse poolt, on ta nõustunud selle üleandmisega kindlustusseltsile (II kd tl 14, 15), mistõttu tuleb nimetatud ratas jätta xxx-le. Ülejäänud jalgrattad (Scott CR 1, Scott Aspect 650 XL, Haro Flightline Sport ja Capriolo Mavan) on tagastatud ja tuleb jätta nende omanikele, s.o vastavalt M Mle, U Tule, D Lile ja O Bile. Kriminaalasjas asitõendiks olevad, narkootilisi aineid sisaldavad taimeosad, pulber ja tabletid tuleb
lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõendiks olevad narkootiliste ainete pakendid on kuriteo toimepanemiseks kasutatud esemed ja need tuleb
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed. Ülejäänud Viktor Sobolevilt ära võetud asjad (jalgrataste osad, jalgrattad, kott isiklike asjadega, CD-plaat ja pipragaas, mis on üle antud V Tile, III kd tl 93), tuleb jätta V Tile. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 23
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.