← Eesti

2-19-20501/5

Obsah (12)§ 113§ 1132§ 82§ 8§ 76§ 108§ 101§ 35§ 34§ 1§ 42§ 94

2-19-20501 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20501 Tsiviilasi

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni

  1. Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.
  2. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud Jxxx Pxxxxx kanda.
  4. Välja mõista Jxxxx Pxxxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 220 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 120 eurot (koos käibemaksuga) hageja lepingulise esindaja tasu. 1

(6)3. Välja mõista Jxxxx Pxxxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PlusPlus Capital AS esitas 16.12.
  2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 5-6). PlusPlus Capital AS taotleb hagis, et kohus mõistaks Jxxxx Pxxxxxxx hageja kasuks välja põhivõla summas 218,96 eurot, viivise summas 169,73 eurot ning sissenõudmiskulu summas 25 eurot, samuti alates 17.12.
  3. a viivise määraga 0,07% põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
  4. Kohus võttis hagi 07.01.
  5. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
  6. Hagimaterjalid toimetati 08.02.
  7. a kostjale isiklikult kätte aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Seega on menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatud. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.
  8. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  10. Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Jxxxx Pxxxxx sõlminud Elisa Eesti AS-ga lepingu kliendinumbriga 8362102, mille alusel ostis kostja Elisa Eesti AS-lt mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustatud saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma ning seda vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus Elisa Eesti AS-i poolt pakutud teenust 2

(6)kasutama ning Elisa Eesti AS esitas kostjale teenuste kasutamise eest perioodil 01.08-31.08.
  1. a 01.09.
  2. a arve nr 2016476259 summas 20,39 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma 18.09.
  3. a. Kostja tasus arve osaliselt, s.o summas 1,94 eurot. Lisaks esitas Elisa Eesti AS kostjale järgmised arved: perioodi 01.09-30.09.
  4. a eest 01.10.2016.a arve nr 2016708239 summas 18,37 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.
  5. a; perioodi 01.10-31.10.
  6. a eest 01.11.
  7. a arve nr 2016927994 summas 19,13 eurot, tasumise tähtaeg 18.11.
  8. a ning perioodi 01.11-30.11.
  9. a eest 01.12.
  10. a arve nr 2017161919 summas 163,01 eurot, tasumise tähtaeg 18.12.
  11. a. Lepingu üldtingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il maksete mittetähtaegsel tasumisel õigus nõuda viivist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast ning füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagiavaldusest nähtuvalt on viivisemäära 0,07% puhul tegemist kolmekordse, kahele koma kohale ümardatud ning seega seadusliku viivisemääraga. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega 01.02.
  12. a PlusPlus Capital AS-ile. Kostjat teavitati nõuete loovutamisest, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevusi sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ on 3 võlateatist võlgnevuse kohta toimetanud vastavalt 01.04, 01.05 ja 01.06.
  13. a kostja teadaoleva elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja viitab hagiavalduses

§ 1132

lg 2 ning märgib, et hagejal on tekkinud kulud seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale 25 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt põhisumma 218,96 eurot ning viivismääralt 0,07% päevas, seega viivised 169,73 eurot. Lisaks taotleb hageja hagiavalduses alates 17.12.2019. a tasumata põhinõudelt viivise määras 0,07% välja mõistmist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 7. Kohus leiab, et hageja põhinõuded on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-te 1-3 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse elektroonilise side seaduse reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. Poolte vahel on sõlmitud sideteenuste osutamise leping ja vara müügileping. Vastavalt

§-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on nõude loovutaja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus nõude loovutaja osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole osutatud teenuste eest nõuetekohaselt, s.o vastavalt esitatud arvetele tähtaegselt tasunud. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 218,96 eurot.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76sätestab, et 3

(6)kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 218,96 eurot. 8. Kohus leiab, et viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhisummalt 218,96 eurot ning viivisemääraks on 0,07%. Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 16.12.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 169,73 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et viivisemäära 0,07% puhul on tegemist kolmekordse, s.o kahele koma kohale ümardatud ning seega seadusliku viivisemääraga. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 7.10 tulenevalt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel teenuse pakkuja poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kui seadusest ei tulene kohustust rakendada vastava kliendi võlasumma osas madalamat viivisemäära. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist

§ 35

lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud

§ 34

ja kehtiva

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse 4

(6)rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär 0,07 % päevas tähendab 25,55 % suurust aastamäära. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär ajavahemikul 01.01.2016.a kuni 30.06.
  3. a 0,05% ja alates 01.07.
  4. a kuni käesoleva ajani 0,00% (8% aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42

lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda hageja poolse viivisemäära ümardamisega kahele koma kohale. Hagiavalduse kohaselt on viivis alates 19.09.2016. a kuni 16.12.2019. a 169,73 eurot. Viivis eelnimetatud põhivõlga summa tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o

§ 113lg 1 2.lasuses sätestatud määras 16.12.2019.

a seisuga kujuneb kokku summas 56,81 eurot. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 17.12.2019. a määras 0,07% kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt asjaolust, et viivisemäär 0,07% päevas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlalt (218,96 eurot) alates 28.05.2020.a

§ 113lg 1 2.lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. 9. Lisaks taotletakse hagiavalduses sissenõudmiskulu summas 25 eurot kostjalt välja mõistmist hageja kasuks. Hageja osundab seejuures

§ 1132lg 2 p-le 1.

Hagiavaldusest nähtuvalt on põhivõlgnevuse, s.o summas 218,96 eurot kohta saadetud kostjale 3 võlateatist, s.o vastavalt 01.04, 01.05 ja 01.06.

  1. a. Kohus peab sissenõudmiskulu summas 25 eurot põhjendatuks. Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus 5

(6)tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 11. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu kokku 520 eurot, sh 100 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Lisaks leiab kohus, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus analüüsib hagiavalduse esitamise õigusabikulusid, s.o 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul, mille täitmise kohta esitatud kolm arvet. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1 tund. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 220 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.