Obsah (4)

§ 156§ 173§ 141§ 63

Tsiviilasi 2-19-9948 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9948 Tsiviilasi Tarmo Pütse

§ 156lg 1).

1. Avaldaja esitas 02.07.2019 avalduse ja 09.07.2019 täiendatud avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale hoonestamata KKK kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX vald, XXX alevik, Tartumaa. Nimetatud kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks: KKK katastritunnusega XXX ja NNN katastritunnusega XXX . Esitatud avalduse kohaselt ei piirne kinnistu mitte üheski kohas avalikult kasutatava teega, seega puudub kinnistul vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Seega soovib avaldaja saada KKK kinnistult juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (munitsipaalomandis olevale tänavale) (UUU ).
2. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on

§ 156

lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal puudub igasugune juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt KKK kinnistule (sh kinnistu erinevatele katastriüksustele KKK ja NNN , kui maaüksuse eraldi seisvatele osadele).

1. Esialgses avalduses esitas avaldaja viis võimalikku juurdepääsu oma kinnistule. Ühe võimalusena soovis ta juurdepääsu ka üle kinnistute OOO ja PPP , kuid sellest alternatiivist avaldaja menetluse kestel loobus, kuna juurdepääsu rajamine nende kinnistute kaudu oleks kõige keerulisem ja ebamõistlikum (tlk 109). Sellise põhjendusega nõustus ka XXX vald. Seega menetles kohus avaldaja poolt esitatud nelja võimalikku juurdepääsu alternatiivi (tee nr 1, tee nr 2, tee nr 3 ja tee nr 4). Avaldajale kõige sobivam juurdepääs oleks üle MMM ja LLL kinnistu (tee nr 3). Avaldaja põhjendas juurdepääsutee valitud asukohta sellega, et tee rajamine MMM ja LLL kinnistule riivaks kõige vähem eraisikute omandiõigust, kuna tegemist on munitsipaal – ja sotsiaalmaaga, kus puuduvad eramud ja seeläbi oleks kahju kõige väiksem.
2. Riigikohtu otsuse 3-2-1-33-04 punkti 18 kohaselt on

§ 156

lg 1 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega saab juurdepääsuõiguse maksma panna selle naaberkinnisasja omaniku suhtes, kellele on juurdepääs kõige vähem koormavam. Seda saab hinnata vaid kõiki osapoolte huvisid kaaludes. Kusjuures kaalumisel saab lähtuda vaid objektiivsetest kriteeriumidest ning naabrite vaheline isiklik suhe ei tule huvide kaalumisel arvesse. Tihti koormab võimalikult lühike juurdepääs naaberkinnisasja(de) omanikku/ omanikke kõige vähem, kuid see ei tarvitse nii olla.

1. Kohus selgitab, et naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada ära lõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamisel tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul kaasnevad uue 7 juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Ka Riigikohtu otsuse 3-2-1-14-06 punkti 28 kohaselt tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seejuures on kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust. Nii õigustatud kui ka kohustatud kinnisasja omanike huvide arvestamise nõue välistab selle, et kord juba määratletud juurdepääs jääb sellisel kujul igavesti kehtima, sest olude muutumise korral võib kohustatud kinnisasja omanik nõuda, et juurdepääs määrataks läbi teise kinnisasja. Selle jaoks peab ta ära näitama, et mujalt kulgev juurdepääs oleks vastava kinnisasja omaniku jaoks vähem koormavam.
2. Juurdepääsu nõude rahuldamise teiseks eelduseks on juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus. XXX vald on seisukohal, et 1) RRR kinnistul on olemas juba ehitatud muldkeha ning täiendavaid finantseeringuid olulisel määral muldkeha ei vaja. Samuti ei koorma RRR kinnistu läbimine kinnistu omanikke kui avaldaja teeb seda jalgsi või põllu hooldamiseks mõned korrad aastas traktoriga; 2) SSS kinnistu kaudu juurdepääsu kasuks räägib olemasolev mahasõit ja vähene õiguste riive, kuivõrd võimaliku tee lähedal ei ole kinnistul elumaju. Negatiivsena tuleb välja tuua SSS haritava põllumaa vähenemine ja RRR kinnistul oleva istanduse mõningast elimineerimist ning olulist tee rajamise kulukust, kuivõrd rajada tuleb tee üle 6 kuivendusKKK ; 3) MMM kinnistu riive on kõige suurem arvestades selle kasutust. Hetkel MMM kinnistul asuvas elamus inimesi ei ela, kuid negatiivsena tuleb välja tuua mahasõidu ohtlikkust, millele ei saa XXX vald nõusolekut anda. Kulukas on ka tee ehitus (keerukuse ja maksumuse juures võrreldav SSS kaudu asuva tee ehitusega), kus lisaks tee ehitusel üle kuivendusKKK dele tuleb ületada ka peakraav; 4) LLL kinnistu kasuks argumendid puuduvad, kuivõrd maakorralduslikult kinnistu jagamine ei ole võimalik ega otstarbekas. Avaldaja on ka ise kinnitanud, et LLL poolitamine ei ole mõistlik ega põhjendatud. Kairi Sirendi on vastu vaielnud juurdepääsu rajamisele üle RRR kinnistu, kuna juurdepääs läheks kinnistu keskelt, elumaja kõrvalt ning häiriks elanike tavapärast elu ja liikumist. Samuti viitab M. Sirendi, et juurdepääsu rajamisel üle SSS ja RRR kinnistu jääks kinnistu omanikul saamata tulu 3130 m² maatüki kaotuse tõttu. Heli Paal on selgitanud, et üle SSS juurdepääsu rajamine on ebaõiglane, kuna kinnistut ostes ei olnud temale teada, et üle tema omandis oleva kinnistu plaanitakse rajada tulevikus juurdepääsuteed. Samuti ei nõustu ta valla põhjendustega, et juurdepääsu rajamisel üle MMM saaks olla takistuseks avalikule teele pealesõidu ohtlikkus ning juurdepääsu liigne lähedus elumajale. H. Paali arvates on tulevane ristmik hea nähtavusega ja piisab STOP märgist. Samuti ei tule rajatav tee olemasolevale hoonele lähemale kui praegune UUU , vaid on sellest ca kaks korda kaugemal. Kohus, kaaludes erinevad maakorralduslikke võimalusi nõustub, et arvestades rajatavale teele tehtavaid kulutusi oleks kõige odavam rajada tee nr 1 läbi RRR kinnistu. Samas tuvastas kohus paikvaatluse raames, et teed kui sellist RRR kinnistule rajatud ei ole, vaid reaalselt on tegemist sõidukite poolt sissesõidetud rajaga, mida mööda saab autoga sõita elumajani. Teostatud paikvaatlusel selgus, et RRR kinnistul olevat sissesõidetud rada elamust jõe poole oli raske läbida isegi jalgsi. Kinnistu jõepoolses osas on muldkeha (kuivendusKKK kõrval), mis aga ei võimalda vihmaperioodil ning kevadel läbida teed autoga, mistõttu vajaks ka nimetatud juurdepääs täiendavaid investeeringuid juurdepääsu rajamiseks. Samas oleks taoliselt määratud juurdepääs teenivat kinnisasja kõige koormavam, kuna tee poolitaks kinnistu kaheks kulgedes otse elamu kõrvalt ning sellega kaasneks oht kinnistu omanikule ja tema pereliikmetele. 8 Tee nr 2 ja 3 rajamine on avaldajale kulukad, kuid avaldaja on kinnitanud, et juurdepääsu rajamise rahaline kulu ei ole juurdepääsutee rajamist takistav faktor. Avaldaja on esitanud kohtule Põllumajandusameti vastuse (I kd, tlk 148) avaldaja kirjale (I kd, tlk 146-147), millest nähtub, et Põllumajandusametil ei ole vastuväiteid ühegi avaldaja poolt pakutud kolmest variandist juurdepääsutee rajamiseks. Küll on viidatud, et truupide rajamiseks eesvooluKKK dele pääsuks LLL kinnistult KKK kinnistule ja KKK katastriüksuselt NNN katastriüksusele tuleb Põllumajandusametilt taotleda projekteerimistingimused. KuivendusKKK dele truupide rajamine tuleb kooskõlastada kinnistu omanikega. Samuti on avaldaja esitanud Keskkonnaameti vastuse (I kd, tlk 162), millest nähtub, et ühelgi võimalikul teetrassi asukohas ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitstavate liikide elupaiku. MaaparandusKKK d, millest üle tuleb rajada tee, on alla 10 km² valgalaga, mistõttu alates 01.10.2019 ei kehti neile enam ehituskeeluvööndit. Seega pole Keskkonnaametil vastuväiteid ükskõik millise teetrassi kasutamiseks. Eeltooduga on tuvastatud, et juurdepääsude rajamine üle MMM , LLL (tee nr 3) ja SSS , RRR (tee nr 2) kinnistute on võimalik. Käsitlemist vajab ka avalikult kasutatavalt teelt mahasõidu küsimus. XXX vald on viidanud, et teelt mahasõit SSS kinnistule on juba olemas, kuid MMM kinnistule tuleks mahasõit rajada. Rajatav mahasõit jääks aga UUU a kõige kitsamale alale, ning antud lõik on tähistatud ka vastava liiklusmärgiga „Vastassuuna eesõigus“. Kuna liiklusohtlikke olukordi ja mahasõitu käänuliselt ja kitsalt teelõigult ei tohiks lubada, ei ole liiklusohutust arvesse võttes võimalik mahasõitu MMM kinnistule rajada. Avaldaja on aga seisukohal, et pealesõidul MMM krundilt UUU ale on mõlemas suunas nähtavus ca 200, mis annab võimaluse hinnata läheneva auto kiirust ja otsustada kas ületada parempöörde korras teekitsend enne või pärast vasakult või paremalt lähenevat autot (I kd, tlk 169). Antud teelõigul on lubatud kiirus 30 km/h ning liiklus ei ole eriti tihe. Piisaks „Peatee“ või „Peatu ja anna teed“ liiklusmärgi paigaldamisest loodavasse teede ristumiskohta. Kuna UUU XXX alevikus on munitsipaalomandis (I kd, tlk 173), siis Maanteeametilt ei ole vaja taotleda õigust tee ühendamiseks olemasoleva riigiteega. Munitsipaalomandis oleva tee korral peab nõusoleku andma XXX vald. XXX vald on vastavasisulise nõusoleku andmisest keeldunud. Kohus tuvastas paikvaatluse käigus (I kd, tlk 135), et ristmik on piisavalt hea nähtavusega ning liiklusmärkide abil on võimalik reguleerida liikluskorraldust nii, et liiklusohtlikkus viiakse minimaalsele tasemele. Samuti peab kohus oluliseks viidata, et XXX vald on korduvalt viidanud SSS mahasõidule, mis on XXX valla poolt aktsepteeritav mahasõit, kuigi see paikneb mõned meetrit kaugemal kui rajatav mahasõit MMM kinnistule. Kohus ei pea käesoleval juhul XXX valla poolset keeldumist põhjendatuks, kuna eeltooduga on tuvastatud, et UUU tänaval XXX alevikus ei ole liikluskoormus väga suur ning liiklusohutuse suurendamiseks saab paigaldada loodavale teede ristumiskohale liiklusmärke. Tee nr 4 osas üle TTT ja LLL on kohus seisukohal, et juurdepääs ei ole maakorralduslikult võimalik, kuna XXX valla kehtiva detailplaneeringu „XXX Jõesadama puhkeala II etapp“ kohaselt ei ole TTT kinnistul teed enam olemas ning üle LLL ei saaks teed rajada. Samuti ei oleks mõeldav LLL maaüksuse poolitamine teega, kuna erinevate maatükkide rakendamiseks on vähe võimalusi ning see vajaks detailplaneeringu muutmist.
3. Järgmiseks analüüsib kohus taotleja huvi ülekaalukust, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendustega. Avaldaja on selgitanud, et soovib KKK kinnistul hakata tegelema nii maasikakasvatusega kui ka vaba aja veetmise võimaluste arendamisega. Algul võiks liikluskoormus päevas olla 10 sõiduautot päevas, teenust arendades 20 sõidukit päevas. Peamiseks XXX valla vastuväiteks on see, et KKK kinnistu sihtotstarve on 100 % 9 maatulundusmaa. Mis tahes avaliku teenuse osutamiseks tehtavad hooned või rajatised eeldavad kinnistu sihtotstarbe muutmist (ärimaa vmt), mis samas ei ole üldplaneeringu kohaselt võimalik. Kuna tegemist on ehituskeeluvööndiga, siis ilma üldplaneeringut muutmata ei oleks võimalik, et kinnistule ehitusõigusi oleks võimalik määrata ning avaldajal neid realiseerida. Asja menetluse käigus on tuvastatud, et käesoleval ajal on kinnistu hoonestamata ning ei ole teada, kuidas avaldaja oma kinnistut tulevikus kasutama hakkab. Kuna tegemist on maatulundusmaaga, siis tõenäoline on mahepõllumajandusega tegelemine. Võimalused puhketegevuse arendamiseks on asjas kogutud andmete alusel piiratud, kuna maaüksusel puudub ehitusõigus ning üldplaneering seda ette ka ei näe. Samas ei sõltu juurdepääsu määramine sellest, millise maaüksusega on tegemist ja mis on selle sihtotstarve. Küll saab kohus neid asjaolusid arvestada juurdepääsuõiguse sisu määramisel. Kohus on eelpoolmotiveerinud, et juurdepääsu rajamine läbi RRR kinnistu ei ole mõistlik ja otstarbekas ning piiraks väga suures ulatuses kinnistu omanike privaatsust. Ka neljas variant juurdepääsutee rajamiseks ei olnud võimalik (vt määruse p 16). Kohus on seisukohal, et võrreldes kõrvuti asuvate kinnistute (MMM , LLL ja SSS , RRR ) huve juurdepääsu rajamisel, on selge, et tee nr 2 rajamine üle SSS ja RRR kinnistute riivaks olulisel määral eraisikute põhiõigusi, kuna kinnistute ostmisel ei olnud ettenähtav (jõeäärsed kinnistud ei ole üldplaneeringu kohaselt elamumaa otstarbega, seal ei ela käesoleva ajani ühtegi inimest ega ole ehitatud ühtegi elamut, tegemist on ehituskeeluvööndiga), et läbi nende kinnistute soovitakse tulevikus juurdepääsuteed rajama hakata. Samuti väheneks juurdepääsutee rajamisel SSS haritav põllumaa ning RRR kinnistul tuleks välja juurida kasemetsa ja vaarikaistandust. Kuna MMM on aga munitsipaalomandis olev elamumaa, kinnistul olev elamu ei ole elamiskõlblik, seal ei ela käesoleval ajal ühtegi inimest ning planeeritav juurdepääs kulgeks mööda kinnistu serva, st elamust ca 20 m kaugemal, ei ole sellise juurdepääsu rajamise korral põhiõiguste riive nii suur. Samuti on LLL maaüksuse puhul tegemist XXX valla munitsipaalomandis oleva maaüksusega - sihtotstarbega sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa. Käesoleval ajal on tegemist nö heinamaaga ning rajatav juurdepääs kulgeks mööda kinnistu piiri. Seega on kohus seisukohal, et avaldaja huvi juurdepääsu vastu KKK kinnistult üle LLL ja MMM avalikult kasutatavale teele on menetluses kindlaks tehtud asjaoludel ülekaalukam võrreldes puudutatud isikule – MMM ja LLL kinnistute omanikule tekkivate kitsendustega (rajatava tee algus ja tee ise jääb eemale MMM kinnistul asuvast hoonest ning LLL kinnistut läbiv osa asub inimtegevusest asustamata piirkonnas). Seega on XXX vald kohustatud taluma juurdepääsu avaldaja kinnistule üle oma kinnistute ning vastav kitsendus tuleb seada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt KKK kinnistule üle MMM ja LLL kinnistute. Seega on kohtu hinnangul nimetatud juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse tehtav märkus KKK kinnistu igakordse omaniku kasuks kõige vähem mõlema poole huve rikkuv lahendus. Avaldaja on küll taotlenud servituudi seadmist, kuid kohus viitab, et reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (

§ 173

).

§ 141

lõike 3 kohaselt kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud.

§ 63

lg 1 p 4 sätestab, et kinnistusraamatusse võib kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). Eeltoodust tulenevalt tuleb kinnistusraamatusse kanda märkus juurdepääsu kohta.

1. Juurdepääsu ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühelt poolt ära lõigatud kinnisasja vajadustest, so sellest vajadusest, mida saab pidada ära lõigatud kinnisasja kasutamiseks objektiivselt vajalikuks. Juurdepääsu õigus võib anda õiguse kasutada naaberkinnisasja jalgsi, või mõne transpordivahendiga.
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et avaldaja vajab juurdepääsu oma kinnisasjale nii 10 jalgsi kui ka põllutöömasinatega, kuna ta soovib tegeleda mahepõllumajandusega (maasikakasvatusega). Samuti tuleks võimaldada juurdepääsu ka mootorsõidukiga, et tagada avaldajale õigus kasutada oma kinnistut hobitegevusega seonduvalt (kalastamiseks). Loetletud juhtudel ligipääsu võimaldamisele ei ole XXX vald ka vastu vaielnud. On alust eeldada, et neil juhtudel ei ole sekkumine puudutatud isiku kinnisomandi teostamisse igapäevane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on anda KKK kinnistule tähtajatu juurdepääs jalgsi ja mootorsõidukitega vastavalt KKK kinnistu kasutusotstarbele.
3. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Seoses sellega rahuldab kohus ka avaldaja taotluse kohustada XXX Vallavalitsust andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa XXX ja registriosa XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu igakordsel omanikul ja tema poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus igal ajal jalgsi ja mootorsõidukitega kasutada kinnistutel registriosa nr XXX ja registriosa XXX asuvat teed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil punase värviga. Tasu avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu kasutamise eest 21.

§ 156lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel ka juurdepääsu kasutamise tasu kohus.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28.03.2018 määruses nr 2-14/60492 p 16 selgitanud, et „…koormatud kinnisasja omanikule määratav hüvitis peab põhimõtteliselt sisaldama ka hüvitist omandiõiguse riive eest (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a tehtud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 33). Kolleegium selgitas lisaks, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka juurdepääsu taotleja huve, talle hüvitise maksmisega kaasnevat koormist ja juurdepääsu taotlemise asjaolusid. Kolleegium selgitas, et eelkõige tuleb võtta arvesse seda, millistel asjaoludel on juurdepääsu taotleja juurdepääsust avalikule teele ilma jäänud, ning kui juurdepääsu puudumine on tingitud juurdepääsu taotlejast sõltumatutest asjaoludest (nt maareformist), võib see anda aluse hüvitise vähendamiseks (vt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 40). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.“
3. Avaldaja hinnangul võiks juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu olla iga-aastane tasu. Avaldaja oli algses avalduses nõus tasuma MMM omanikule 100 eurot aastas ja LLL omanikule 200 eurot aastas, kuid lõplikes seisukohtades viitas, et tegemist on ülemääraste summadega ning palus kohtul talumistasu kindlaks määrata vastavalt kehtivale kohtupraktikale. Avaldaja on avaldanud nõusolekut tee rajamiseks ning ka tee hooldamiseks.
4. Koormatava kinnisasja omanik XXX Vallavalitsus ei ole tee kasutamise eest soovitava tasu suurust märkinud (II kd, tlk 5). Kui juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanik ei avalda vaatamata kohtu ettepanekule, kas ja kui suurt tasu ta soovib juurdepääsu eest saada, peab kohus tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist (vt määruse p 13) ise koguma tõendeid, et õiglane juurdepääsutasu kindlaks määrata (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17213, p 16;
7. jaanuari
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p 11).
9. Eeltoodud kaalutlusi ning senist kohtupraktikat arvestades peab kohus juurdepääsu eest tasu määramisel sobivaks koormatava kinnisasja igakordsele omanikule perioodilise hüvitise maksmist kinnisasja ainukasutusõiguse kaotuse eest. Kinnisasja omanik, kes jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes, peab saama selle eest hüvitist. Asja kasutuseeliseks on kõik need eelised, mis tulenevad asja kasutamisest valduse abil.
10. Menetlusosalised ei ole esitanud juurdepääsu tasu määramiseks või sellest vabastamiseks kohtule ühtegi tõendit, sh maamaksu suurust tõendavat tõendit. 11 Kohtupraktikas ja erialakirjanduses (P. Pärna. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2004) on asutud seisukohale, et reeglina on hüvitis tee talumise eest iga-aastane rahaline makse, kuigi tasu maksmine võib piirduda ka tee korrashoiukohustuse kandmisega juurdepääsuõiguse kasutaja poolt. Tasu maksmise kohustuse puhul ei ole tegemist kahju hüvitamise kohustusega. Tasu peaks heastama juurdepääsutee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ära jääva või väheneva kinnisasja kasutusvõimaluse. Tasu suuruse kujunemisel on määravaks koormatud kinnisasja kahjustamise ulatus. Tasu suuruse määramisel võib lähtuda juurdepääsutee alla jääva maa-ala üüritasu suurusest, millest tuleks maha arvata need kulutused, mida üürileandja tavaolukorras kinnisasja välja üürides kinnisasjale teeks. Neid asjaolusid, et kui palju on kinnisasja väärtus (müügihind) juurdepääsu talumise kohustuse tõttu väiksem, ei peeta tasu arvestamise alusena kohaseks. Samas tuleb tasu suuruse määramisel lähtuda ka juurdepääsuõiguse omaja huvidest, st, et selle õiguse kasutamine ei saa olla talle majanduslikult ebamõistlikult koormav. Avaldaja omandab juurdepääsuõigusega siiski üksnes õiguse läbida XXX vallale kuuluvaid kinnistuid. Puudutatud isiku kinnistud jäävad terviklikuks ning jätkuvalt tema omandisse.
11. Kohus on seisukohal, et arvestades järgnevaid asjaolusid: juurdepääsu puudumine on tingitud juurdepääsu taotlejast sõltumatutest asjaoludest (nt maareformist); avaldaja on nõustunud tee rajamisega oma vahendite arvel avalikult kasutatavast teest kuni KKK kinnistuni; valitseva kinnisasja omanik on lubanud teed hooldada ja juurdepääsutee hooldamise kulud kanda; seatav juurdepääs jääb tõenäoliselt ainult avaldaja ja tema poolt nõusoleku saanud isikute kasutusse; XXX vald ei ole varasema juurdepääsu kasutuse eest tasu nõudnud; juurdepääsu alla jääks LLL kinnistul 568 m2 ja MMM kinnistu puhul 368 m2 ning juurdepääs paikneks piki mõlema krundi välispiiri; eelduslikult ei ole puudutatud isikul võimalik LLL ehituseks kasutada – on koormatud kinnisasja omanikule omandiõiguse riive eest LLL kinnistule rajatava juurdepääsu tõttu õiglaseks tasuks 50 eurot aastas ning MMM kinnistule rajatava juurdepääsu tõttu õiglaseks tasuks 20 eurot aastas (arvestades teede pikkust). Antud summa tagab kinnistute omanikele mõistliku hüvitise omandiõiguse kitsenduse eest. Menetluskulud
12. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohtu arvates kuulub käesolevas asjas kohaldamisele TsMS § 172 lõike 1 teine lause, mille kohaselt mitme isiku osalemisel hagita menetluses võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
13. Avaldaja on palunud jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. XXX vald on palunud enda menetluskulud summas 2088 eurot avaldajalt välja mõista. Puudutatud isik Kairi Sirendi on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude suuruseks 744 eurot.
14. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (Riigikohtu 19.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Kuna kohtul on siinjuures lai kaalutlusõigus on põhimõtteliselt avatud kõik TsMS § 162 ja § 163 juures kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid (U. Volens ja M. Maksing teoses V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn. 2017, § 172, lk 809).
15. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus rahuldamisele kuulub avaldaja juurdepääsutee nõue, on põhjendatud jätta avaldaja ja XXX valla menetluskulud poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on ennast menetluses ise esindanud ning tal puuduvad õigusabikulud. Samas on kohalik omavalitsus pidanud vajalikuks palgata vandeadvokaat olukorras, kus vallavalitsuses töötavad maanõunik, ehitus- ja 12 keskkonnanõunik, planeeringutenõunik ning vallasekretär. Kohtu hinnangul puudus vallal vajadus täiendava õigusabi küsimiseks, kuivõrd puudutatud isiku ülesandeks oli antud menetluses seisukoha avaldamine võimaliku tee rajamise asukoha osas ning selles küsimuses oli vallal vajalik spetsialiteet olemas.
16. Kairi Sirendi menetluskulude osas on kohus seisukohal, et need on põhjendatud jätta avaldaja kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kairi Sirendi on füüsiline isik, kes oli sunnitud menetluses osalema seetõttu, et tema kinnistu piirneb avaldaja maaga.
17. Kairi Sirendi menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusabiteenust 5 tunni ja 10 minuti ulatuses, kokku maksumusega 744 eurot (koos km-ga). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga arvestades asja mahtu ja menetluses esitatud võimalike juurdepääsuteede hulka. Puudutatud isiku esindaja on esitanud kohtule seisukoha 4 leheküljel. Eelnevast tulenevalt määrab kohus Kairi Sirendi menetluskulude suuruseks 744 eurot ning mõistab selle avaldajalt välja Kairi Sirendi kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 13