a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5640 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Kuldar Kõivule pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1
järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Kuldar Kõivu eelvangistuses 09.-11.04.2019.a viibitud 3 päeva karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 3 kuud 27 päeva vangistust.
lg 5,
lg 2 alusel suurendati vangistust Kuldar Kõivule 08.06.2017.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-4513 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa 1 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti Kuldar Kõivule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud 25 päeva vangistust.
lg 5,
lg 1, 3 alusel asendati vangistus 660 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel kohustati Kuldar Kõivu üldkasuliku töö tegemisel täitma
Kuldar Kõivu kriminaalhooldus algas 09.08.2019 ja lõppeks 09.08.2021. Kriminaalhooldusametnik esitas 02.07.2020 erakorralise ettekande Kuldar Kõivu kohta, sest isik ei ole nõuetekohaselt sooritanud üldkasulikku tööd. Hooldusalune jättis mais 2020 neljal korral üldkasuliku töö tunnid tegemata. Põhjenduseks on ta toonud haiguse, kuid arstitõendit esitanud ei ole, ja matustel käimise. Varasemalt on Kuldar Kõivule tehtud kirjalik hoiatus alkoholijoobes registreerimisele tuleku tõttu ning detsembris 2019 jättis ta väidetava haiguse tõttu töötunnid osaliselt tegemata, kuid arstitõendit ei esitanud. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele, sest isikuga on esinenud korduvalt probleeme üldkasuliku töö ajakava täitmisel ning ametniku hinnangul ei ole hooldusalune motiveeritud kriminaalhooldusega jätkama. Kohtuistungil tunnistas Kuldar Kõiv, et on jätnud mõnikord töötunnid tegemata, kuid on nõus kõik tunnid järgi tegema. Töötundide tegemata jätmine on hooldusaluse hinnangul tingitud inimlikest põhjustest nagu haigus, matustel käimine ja sisse magamine. Vangistust süüdimõistetu kanda ei soovi, kuid oleks nõus mõne lisakohustusega, näiteks sotsiaalprogrammis osalemisega või täiendavate tundide määramisega. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Tagris Vaher, kes selgitas, et Kuldar Kõivul on korduvalt esinenud probleeme üldkasuliku töö ajakava täitmisega. Ametnik tõi välja, et töö tegemise ajakava on võimalik kokkuleppel ja ette teatades muuta, kuid süüdimõistetu ei ole seda võimalust kasutanud, vaid on näiteks matustel käimise tõttu jätnud lihtsalt tööle ilmumata. Ka pärast erakorralise ettekande esitamist on probleemid töötundide tegemisega jätkunud. Päev enne kohtuistungit hooldusalune töötunde tegema ei ilmunud, sest jäi väidetavalt bussist maha. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Kuldar Kõivul on sooritatud töötunde 241 tundi ja 30 minutit, sooritamata on 418 tundi ja 30 minutit. KOHTU SEISUKOHT
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 2
lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Kuldar Kõivul mõistetud karistusest kandmata 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.